2006. aastat iseloomustas Eesti kiire majanduskasv ning sellest tulenevad
kasvuvõimalused telekommunikatsioonisektoris, samas aga konkurentsi tihenemine
ning uute kasvuvõimaluste otsimine. Telekom Grupi ettevõtted saavutasid nende
võimaluste ja väljakutsete raames suurepärased tulemused ning on eriti hinnatav,
et pandi alused mitmele tuleviku kasvuvaldkonnale.
Majanduskeskkond
2005. aastal hoogustunud majanduskasv kiirenes 2006. aastal veelgi. Eesti
sisemajanduse koguprodukti kasv ulatus lõppenud aastal 11%-ni. Selle tulemusega
moodustab Eesti koos oma naabrite Läti ja Leeduga kindlalt Euroopa Liidu
majanduskasvu esikolmiku.
Majanduskasv toetub põhiliselt sisenõudlusele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga
on toonud kaasa ulatusliku rahade sissevoolu struktuurifondide kaudu, mille toel
on tehtud arvukalt investeeringuid põllumajandusse, infrastruktuuri,
sotsiaalvaldkonda jm. Euroopa Liitu kuulumine ja tihedad sidemed Põhjamaade
pangandusega on hoidnud intressitasemed madalal ning elavdanud nii ettevõtjate
kui eraisikute soovi kasutada laenuraha. Tihe konkurents tööjõuturul on toonud
kaasa ulatusliku palgakasvu - võrreldes 2005. aastaga tõusis keskmine palk üle
15%.
Hea majanduskeskkond toetas 2006. aastal ka telekommunikatsioonisektori arengut.
Tänu suurematele sissetulekutele kasvas sideteenuste tarbimine. Nii eraisikud
kui ettevõtted on soodsaid finantseerimisvõimalusi kasutades vahetanud oma
telefonid, arvutustehnika ja muud telekommunikatsiooniseadmed uuemate ja
trendikamate vastu. Seitse aastat kasvanud ehitusmaht on andnud
telekomifirmadele rohkesti tellimusi uute kodude, kontorite või tootmishoonete
kommunikatsioonivõimalustega varustamisel.
Majandusanalüütikute enamik on seisukohal, et 2006. aastal saavutas Eesti
majanduskasv oma haripunkti. Eesti majandusele prognoositakse kasvu
stabiliseerumist jätkusuutlikumale 7-8% tasemele.
Telekommunikatsiooniturg
Kuna telekommunikatsiooniettevõtted pakuvad eelkõige teenuseid, siis piirdub
nende tegevus suuresti koduturuga. Eesti ettevõtete jaoks tähendab koduturg 1,3
miljonit elanikku ja umbes 40 tuhandet ettevõtet. Lauatelefoni defitsiit, mis
valitses ajal, mil Eesti kuulus veel Nõukogude Liidu koosseisu, on ammu ajalugu.
Mobiiltelefonide arv on ületanud elanike arvu. Soov edasi areneda ning käibe ja
kasuminumbreid kasvatada sunnib telekommunikatsiooniettevõtteid otsima uusi
tegevusvaldkondi.
Üheks 2006. aasta märgusõnaks Eesti telekommunikatsiooniturul oli andmeside.
Eestimaalased on olnud varmad uusi telekommunikatsioonivõimalusi omaks võtma:
enamik eestlasi eelistab pangakontoris käimisele internetipanka, viimase paari
aastaga on oluliselt edasi arenenud E‑maksuamet, E-kool ja E-kaubandus, palju
tähelepanu on võitnud maailmas ka E-valitsus. Nii et internetiühendus on
eestimaalase jaoks üks loomulik osa heaolust. Lisandunud püsiühenduste arvu
mõõdetakse juba mitmel järjestikusel aastal kümnete tuhandetega, samas oli
kvaliteetse püsiühenduse kättesaadavus ikka eelkõige linnade või suuremate
asulate elanike privileeg. 2006. aastal astus riik mitmeid samme, et tagada
püsiühenduse võimalus igas kodus või kontoris. 2005.-2006. aasta jooksul
korraldati ”Külatee 3” projekti raames riigihanked, et katta kõik maakonnad
vähemalt 90% püsiühenduse võimalustega. Sideamet viis läbi konkursi kogu Eesti
territooriumi katva lairibatehnoloogial põhineva sidevõrgu loomiseks. Selle
tulemusena alustati mitme erineval tehnoloogial põhineva võrgu väljaehitamist,
mis peakski lähima paari aasta jooksul tooma interneti püsiühenduse ka iga
üksiku metsataluni.
E-maailm saab üha populaarsemaks ja inimesi, kes soovivad olla ühenduses,
sõltumata oma asukohast või kellaajast, tuleb järjest juurde. See omakorda on
hoogustanud mobiilse andmeside arengut. 2005. aasta oktoobris andis EMT
esimesena Eestis kommertskasutusse 3G mobiilsidevõrgu. 2006. aasta jooksul
lisandusid 3G-le veel 3.5G võimalused. Kolmanda põlvkonna mobiilsidet saab
praegu kasutada suuremates linnades, kõik suuremad asulad on kaetud EDGE-võrguga
ja üle terve Eesti on mobiilne andmeside võimalik GPRS-i vahendusel.
Ühendusvõimaluste paljusus on pannud operaatorid mõtlema sellele, milliseid uusi
teenuseid oma klientidele veel pakkuda, et kasutajad just nende tehnoloogia
valiksid. Just mobiilioperaatorid tulid 2006. aastal välja mitmete uute ja
huvitavate pakkumistega. Nii said 3G telefonide omanikud oma mobiiliekraanilt
jälgida taliolümpiat ja Eurovisiooni lauluvõistlust. Igapäevaelus on võimalik
aga tööle sõites või sealt tulles ummikuid vältida, tellides liikluskaamerate
pildi mobiilile.
Teiseks 2006. aasta märksõnaks on digitaalse televisiooni kiire levik. Esimesed
digitaalse telepildi pakkumised jõudsid meie turule juba 2005. aastal. 2006.
aasta aprillikuus jõudis klientideni Elioni DigiTV masslahendus. DigiTV edu
innustas ka Elion põhikonkurente aktiivsemalt digitaalset telepilti müüma ning
aasta lõpuks olid kvaliteetsema telepildi kasuks otsustanud kokku juba umbes 50
000 Eestimaa peret. Aastaks 2010 näevad teenusepakkujad enamikku Eestimaa
majapidamistest oma digitaalse televisiooni klientidena.
Kolmandaks 2006. aasta oluliseks arenguks telekommunikatsiooniturul oli
regulatiivse poole areng. 1. jaanuarist 2005. aastal jõustus Eestis uus
elektroonilise side seadus, millega võeti üle Euroopa Liidu elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühine reguleeriv raamistik. 2006. aastal jõudis
sideamet esimeste märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määratlemisteni.
Telekomi grupp
Eesti Telekomi grupi 2006. aasta tulemused kajastavad nii soodsat
majanduskeskkonda kui telekommunikatsioonisektori arengutega kaasaskäimist.
2006. aasta tõi kaasa sidevõrke läbivate kõneminutite, mobiilisõnumite ja
andmemahtude rekordtasemed. Jätkus mobiilikasutajate ja püsiühenduste arvu kasv.
Vaatamata langevatele tariifidele püsis klientidelt teenitav tulu stabiilsena.
Elanike ja ettevõtete tulude kasv ning soodsad finantseerimistingimused
paisutasid tublisti grupi jaemüügikettide tulemusi.
Rõõmu teevad järgmised eelmise aastal grupi tegevussuundades aset leidnud
arengud:
Eesti Telekomi grupile on juba aastaid olnud väljakutseks uute kasvuvõimaluste
leidmine piiratud mahu ja langevate tariifidega Eesti telekommunikatsiooniturul.
2005. aasta lõpus siseneti Eesti suurima IT-firma MicroLink Eesti omandamisega
jõuliselt IT-teenuste turule. 2006. aastal reorganiseeriti MicroLinki ja Elioni
IT ning andmesidealaste teenuste pakkumine ning praeguseks on IT-teenused
kujunenud mobiil- ja tavaside lahenduste kõrval kolmandaks oluliseks
tegevussuunaks. Samas on see ka grupile suureks konkurentsieeliseks, kuna teiste
telekommunikatsiooniettevõtetega võrreldes suudame oma klientidele pakkuda
laiemat teenuste valikut.
Selleks et tugevdada konkurentsivõimet eraklientide hulgas, laiendas Elion
Ettevõtted lõppenud aastal oma teenuste valikut, lisades sinna teenuseid, mida
seni pakkusid vaid konkurendid. Nii on 2005. aastal telepildi edastamise turule
sisenenud Elionist kujunenud 2006. aasta jooksul edukaim digitaalse televisiooni
pakkuja. Samuti on Elioni klientidel võimalik kasutada Elioni eestikeelset VoIP
lahendust.
Tihenev konkurents telekommunikatsiooniturul on juba aastaid hoidnud aktuaalsena
klientide segmenteerimise ja igale kliendigrupile just talle sobivate lahenduste
ja lähenemiste väljatöötamist. 2006. aasta saavutuseks antud vallas on EMT poolt
populaarseimat suhtlusportaali Rate.ee haldavas firmas osaluse omandamist ning
veebinduse ja mobiilside võimalusi integreerivate toodete turuletoomist, mis on
võimaldanud turuosa kiiret kasvatamist noortesegmendis.
Finantstulemused
Kasum
Eesti Telekom grupi 2006. aasta konsolideeritud müügitulud ulatusid 5 768
miljoni kroonini, kasvades 2005. aastaga võrreldes 12% (2005. aasta: 5 159
miljonit krooni).
Mobiilside arvele langes ligi 40% grupivälise käibe kasvust. EMT grupi,
mobiilside valdkonnas tegutseva grupi, 2006. aasta müügitulud olid 3 502
miljonit krooni, kasvades 2005. aastaga võrreldes 14%. EMT grupi põhitegevuse
tulud väljastpoolt Eesti Telekom gruppi kasvasid 10% ja grupi kaubandusega
tegelevate tütarettevõtjate tulud 15%.
Mobiilivaldkonna põhitegevuse tulude kasv lõppenud aastal oli eelkõige seotud
kõneminutite arvu kasvuga. EMT võrgust algatatud kõneminutite arv kasvas 2006.
aastal, 2005. aastaga võrreldes, ligikaudu 20%. Suurema kõneminutite arvu taga
oli nii kõneteenuste kasutajate arvu kasv kui ka aktiivsem teenuste kasutamine
kliendi kohta keskmiselt.
2006. aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il EMT 759 tuhat aktiivset SIM-kaarti,
mis on 82 tuhande võrra enam kui 2005. aasta lõppedes (31. detsember 2005: 677
tuhat). Ettevõtja säilitas ka 2006. aastal oma 47%-lise turuosa.
AS-i EMT lepinguliste klientide arvu kasv püsis läbi 2006. aasta stabiilsena.
Kui aastat alustati 406 tuhande aktiivse SIM-kaardiga, siis aasta jooksul kasvas
kaartide arv 27 tuhande võrra ning 2006. aasta lõppes 433 tuhande lepingulise
SIM-kaardiga.
Ettemaksega kaartide turg oli 2006. aasta algul passiivne ning esimene poolaasta
lõppes aktiivsete SIM-kaartide arvu kahanemisega. Suve teises pooles aga trend
pöördus ning ka ettemaksega kaartide arv hakkas taas kasvama. 2006. aasta
jooksul tervikuna kasvas ettemaksega kaartide arv 55 tuhande võrra, ulatudes 31.
detsembril 2006. aastal 326 tuhandeni (31. detsember 2005: 271 tuhat). Põhiosa
ettemaksega kaartide arvu kasvust langes 2006. aasta uustulnuka, Ratemobiili,
arvele. 2006. aasta 5. aprillil omandas AS EMT 51% Serenda Invest OÜ osadest.
Serenda Invest OÜ-le kuulub kaubamärk Rate ning ta haldab samanimelist
populaarset noorte internetisuhtluskeskkonda Rate.ee. 2006. aasta suvel tuli AS
EMT välja spetsiaalse Rate.ee kasutajatele orienteeritud mobiilipaketiga
Ratemobiil, mis oli aasta lõpuks kogunud 35,000 kasutajat. Ettemaksega kaartide
arvu kiire kasv aasta teises pooles on kasvatanud ka nende osakaalu EMT
aktiivsete kaartide koguarvus. Kui 2005. aasta lõpus moodustasid ettemaksega
kaardid 40% kaartide koguarvust, siis 2006. aasta lõpuks oli nende osakaal
tõusnud 43%-ni.
Lisaks kliendibaasi kasvule kasvas aastaga ka kasutatud kõneminutite arv kliendi
kohta ning 2006. aastal algatati EMT võrgust kliendi kohta üle 5% rohkem
minuteid kui 2005. aastal. Kliendibaasi kasv koos suurema kõneminutite arvuga
kompenseerisid ka 2006. aastal jätkunud minutitariifide languse ning
kõneteenustest teenutud tulud (sh. fikseeritud kuutasu eest teatud hulka
kõneminuteid võimaldavate pakettide kuutasude) kasvasid 2005. aastaga võrreldes
ligi 7%.
AS-i EMT võrgust algatatud kõneminutitega ligilähedaselt samas tempos kasvas ka
EMT võrku lõpetatud kõneminutite arv. Sideamet nimetas 2006. aastal kõik
mobiilivõrku opereerivad ettevõtjad märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks oma
mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul ning nõudis neilt muuhulgas
lõpetamise tasumäärade langetamist 2,50 kroonilt minuti kohta 2,05 kroonile
minuti kohta alates 1. juulist 2006. aastal. Kuna aga Elisa Mobiilsideteenused
AS ja Tele2 Eesti AS on Sideameti otsuse kohtus vaidlustanud, püsisid kõigi
mobiilivõrkude termineerimistasud läbi 2006. aasta muutumatuna 2,50 krooni
tasemel ja EMT võrku lõpetatud kõneminutite arvu kasvuga kaasnes samas tempos
sidumistasudest teenitavate tulude kasv.
Lisaks kõneteenustele kasvasid 2006. aasta jooksul kiiresti muude
mobiiliteenuste mahud. Klientide poolt saadetud SMS-ide arv kasvas ligi 60%.
MMS-ide arv kasvas üle 30%. Üheks nende teenuste kasutamist soodustavaks
teguriks oli kindlasti Ratemobiil, kuna just noored on sõnumiteenuste kõige
aktiivsemad kasutajad. Kuna mitmete pakettide, sealhulgas ka Ratemobiili,
kasutajad said 2006. aasta jooksul erinevate kampaaniate raames kasutada tasuta
sõnumite saatmise võimalust, siis jäi sõnumitest teenitud tulude kasv sõnumite
arvu kasvust aeglasemaks, ulatudes siiski 13%-ni.
2006. aastal kasvas ligi 10% mobiilse andmeside kasutajate arv. Detsembrikuu
lõpu seisuga oli AS-il EMT 110 000 mobiilse andmeside kasutajat (31. detsember
2005: 103 000). Kuna oluliselt kasvas ka mobiilse andmeside kasutamise
aktiivsus, siis antud valdkonnast teenitavate tulude kasv oli klientide arvu
kasvust oluliselt kiirem.
AS EMT teenis 2006. aastal ühes kuus kliendi kohta tulu keskmiselt 332 krooni,
mis on 1,4% vähem, kui 2005. aastal (2005: 337 krooni).
Fikseeritud side panus Telekom grupi 2006. aasta käibe kasvusse oli mobiilsidega
pea võrdne. Seejuures kasvasid nii uuest tegevusvaldkonnast, IT-teenustest,
teenitav tulu kui ka traditsioonilistest telekommunikatsiooniteenustest teenitud
tulu. Eesti Telekom grupi fikseeritud side valdkonnas tegutsevate
tütarettevõtjate, Elion grupi, 2006. aasta käive kasvas 13%, ulatudes 2 930
miljoni kroonini (2005: 2 585 miljonit krooni). Elion grupi põhitegevuse tulud
väljastpoolt Eesti Telekom gruppi kasvasid 12% ning jaekaubandusest teenitavad
tulud 25%.
Elion grupi põhitegevuse valdkondadest näitasid 2006. aastal kõige kiiremat
kasvu tulud komplekslahenduste kuutasudest. Võrreldes 2005. aastaga on antud
kategooria tulud kasvanud ligi 70%. Kasvu taga on komplekslahenduste suur
populaarsus klientide hulgas. Kui kaksiklahendust (interneti- ja
lauatelefoniühendus) oli Elion oma klientidele pakkunud juba alates 2004.
aastast, siis 2006. aasta aprillis tuldi välja kolmiklahendusega, kus kuni 12
Mb/sek allalaadimiskiirusega internetile ja kõnesidele lisandus veel kvaliteetse
digitaalse telepildi pakkumine üle püsiühenduse võrgu. Kui esmalt oli teenus
kättesaadav vaid Tallinnas ja selle lähiümbruses, siis aasta lõpuks oli leviala
laienenud kõigisse Eesti linnadesse ning umbes 100 suuremasse asulasse. Lisaks
kolmiklahenduse kuutasus sisalduvale põhipaketile saavad kliendid alates 2006.
aasta juunikuust tellida lisatasu eest teemapakette. Novembrikuus demonstreeriti
Tallinnas toimunud digiExpo messil külastajatele esmakordselt
kaugvideolaenutust, mis võimaldab kasutajal otse teleriekraanilt tellida
vaatamiseks filme ja saateid. 2007. aasta veebruaris peaks DigiTV vaatajateni
jõudma nii Eesti kui ka Baltimaade esimene HD-telekanal, voom HD. Kõigi nende
huvitavate pakkumiste toel kasvas Elioni DigiTV klientide arv 2006. aasta
jooksul üle 30 korra, ulatudes aasta lõpuks 28 400-ni (31. detsember 2005: 918).
Osaliselt on komplekslahenduste tulude kasv tulnud paraku eraldiseisvate
ühendusteenuste tulude arvelt. Nii kasvas 2006. aastal rekordiliselt ka Elioni
interneti püsiühenduste arv, jõudes aasta lõpuks 141 700-ni (31. detsember 2005:
108 000). Interneti püsiühenduste lisandumisele on ühest küljest kaasa aidanud
turu areng tervikuna. Elion on aktiivselt osalenud riiklikus maapiirkondade
internetiseerimise sihtprojektis „Külatee 3”, mille eesmärgiks on interneti
püsiühenduste kättesaadavuse parandamine hajaasustusega maapiirkondades.
Programmi tulemusena peaks Internet maapiirkondades muutuma kättesaadavaks
samadel tingimustel tiheasustusega piirkondadega. Projekti raames on Elion
jõudnud lõpule esimeste maakondade internetiseerimisega. 2006. aasta
septembrikuus alustas Elion Harjumaal ja Läänemaal traadita interneti pakkumist.
Aasta lõpuks jõuti WiMAX võrgu väljaehitamisega lõpule ka Raplamaal, Elvas ja
Lääne-Virumaal ning tööd jätkuvad Tartumaal. Samas jätkus ka Eesti
püsiühenduste turu konsolideerumine. Nii omandas Elion 2006. aasta viimases
kvartalis Norby Telecomi eraklientide teeninduse ärisuuna. Elioni turuosa
eraisikute püsiühenduste turul kasvas ligi 56%-ni. Kuna lõppenud aastal panustas
Elion eelkõige komplekslahenduste pakkumisse, siis eraldi interneti
püsiühendustest teenitavad tulud vähenesid 2005. aastaga võrreldes 15%. Lisaks
komplekslahenduste populaarsusele on tulude languse taga ka madalama kuutasuga
Kortermaja Interneti klientide osakaalu tõus kliendibaasis.
Pärast mitme aasta jooksul toimunud langust Elioni kõneliideste1 VoIP teenuste
kasutajad ja kõneteenuste aktiivsed kasutajad arv 2006. aasta jooksul veidi
kasvas ulatudes aasta lõpuks 463 900-ni (31. detsember 2005: 458 450).
Kõneliideste langus peatus tänu ettevõtja aktiivsele tegevusele klientide
hoidmisel ja uute klientide leidmisel. Sealhulgas on erinevatele
kliendisegmentidele pakutud erinevaid, just nende vajadustega sobivaid
lahendusi. Nii toimus ka 2006. aastal hinnatundlikele klientidele suunatud
säästupaketi kampaaniaid. Uusi kõnesidekliente on lisandunud koos
komplekslahenduste klientide arvu kasvuga, kuna telefoniühendus on nii kaksik-
kui kolmikpaketi komponendiks. Kõneliideste arvu on kasvatanud ka Elioni oma
VoIP teenuse, Hotifoni, turuletulek 2006. aasta teises kvartalis. Kõneside
ühendustelt teenitavad kuutasud 2006. aastal, 2005. aastaga võrreldes siiski 14%
langesid, kuna ühenduste hulgas on tõusnud madalama kuutasuga pakettide osakaal.
Teiseks oluliseks kasvuvaldkonnaks Elioni põhitegevuste hulgas oli 2006. aastal
IT, kus 2006. aasta tulud ületasid 2005. aasta tulemust ligi 200%-liselt.
IT-tulude kasvule omab aga olulist mõju uute tütarettevõtjate, AS-i MicroLink ja
AS-i MicroLink Eesti, omandamine Elion Ettevõtete poolt 2005. aasta 31.
oktoobril ning nende tulude konsolideerimine 2005. aasta novembrikuust alates.
Uute ettevõtjate lisandumisest tuleneva mõju elimineerimisel olnuks 2006. aasta
IT tulude kasv 25%. 2006. aasta algul toimus MicroLinki ja Elioni IT ja
andmeside valdkondade ümberstruktureerimine, mille käigus kogu IT teenuste
pakkumine koondus MicroLink Eestisse ja andmeside valdkond koondati Elion
Ettevõtetesse. Kahe ettevõtte koostööst tekkinud sünergia on kaasa aidanud Elion
grupi positsiooni tugevnemisele nii telekommunikatsiooni kui IT teenuste
pakkumisel, eelkõige äriklientide segmendile. IT-püsiteenuste müük klientidele
on kasvanud üle 35%, ärilahenduste, konsultatsioonide ja projektide müük 13%.
Elion grupi kõnetulud langesid 2006. aastal, 2005. aastaga võrreldes, 6%.
Põhiosa tulude langusest tuli kohalike kõnede arvelt, millelt teenitav tulu
vähenes aastaga 23%. Kohalike kõnede tulude vähenemise taga on valdavalt tasuta
kõneminutite võimaldamine erinevate kõne- või komplekslahenduste kasutajatele,
minutimahtude langus ja erinevate soodustuste aktiivsem kasutamine klientide
poolt. Rahvusvahelistest kõnedest teenitavad tulud langesid 2005. aastaga
võrreldes 13% ja lauatelefonidelt mobiilsidevõrku tehtud kõnede tulud 7%. Muud
kõneside tulud, sh. sidumistasudelt ja kõnetransiidilt teenitud tulud kasvasid
aastaga 5%.
Elioni turuosa fikseeritud võrgus algatatud kõneminutitest oli 2006. aasta
detsembris 83% (detsember 2005: 85%). Turuosa kohalike kõnede minutitest oli 85%
(detsember 2005: 86%), rahvusvaheliste kõnede minutitest 65% (detsember 2005:
66%), mobiiltelefonidele tehtavatest minutitest 70% (detsember 2005: 72%) ja
sissehelistamisminutitest 97% (detsember 2005: 97%).
Eesti Telekom grupi tulud telekommunikatsiooni ja IT-kaupade jae- ja
hulgikaubandusest tervikuna kasvasid 2006. aastal 2005. aastaga võrreldes ligi
20%. Kasvu taga on nii pakutava sortimendi laienemine kui ka Eesti majanduse hea
käekäik ning elanike ja ettevõtete ostujõu kasv.
Eesti Telekom grupi tegevuskulud kasvasid 2006. aastal 20% ulatudes 3 621
miljoni kroonini (2005: 3 018 miljonit krooni).
EMT grupil oli 2006. aastal tegevuskulusid 2 158 miljonit krooni, kasvades
aastaga 20% (2005: 1 792 miljonit krooni). Põhiosa, ligi 200 miljonit krooni,
täiendavatest tegevuskuludest oli seotud põhitegevusega. Tegevuskulusid lisandus
seoses suuremate sidumisteenuste kuludega (tulenevalt suuremas arvust teiste
operaatorite võrkudesse tehtavatest kõneminutitest) ja kasvanud
roamingukuludega. Üldine tugev palgasurve Eesti majanduses avaldas mõju ka
EMT-le ning personalikulud kasvasid 2005. aastaga võrreldes 12%. Samas on
personalikulude osakaal EMT kogukuludes suhteliselt tagasihoidlik. Kuna
telekommunikatsiooni- ja IT-kaupade jae- ja hulgimüügi näol on tegemist
põhitegevusega võrreldes väga madala kasumlikkusega valdkondadega, siis kaasnes
EMT grupi kaubanduse tulude kasvuga ka võrreldavas suuruses tegevuskulude kasv.
Elion grupi tegevuskulud 2006. aastal olid 2 100 miljonit krooni, kasvades
aastaga 23% (2005: 1 716 miljonit krooni). Elion grupi põhitegevuse kulude kasvu
mõjutas kõige enam MicroLinki ja MicroLink Eesti konsolideerimine. 2006. aastal
konsolideeriti MicroLinki ja MicroLink Eesti tegevuskulusid kogu aasta vältel,
2005. aastal aga vaid kahel viimasel kuul. Konsolideerimisele kuuluv MicroLinki
tegevuskulude summa 2006. aastal neljakordistus. Elion grupi personalikulud
kasvasid 2005. aastaga võrreldes 12%. Personalikulude osakaal kogu
tegevuskuludesse on aga fikseeritud side puhul suurem kui mobiilivaldkonnas.
Elion grupi, nagu ka EMT grupi tegevuskulude kasvu mõjutas oluliselt kaubamüügi
käibe kasv ja sellest tulenevad suuremad kulud kaupade soetamiseks.
Eesti Telekom grupi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu oli 2006. aastal
2 195 miljonit krooni (2005: 2 151 miljonit krooni). EMT grupi põhivara
amortisatsioonikulu eelne ärikasum kasvas 2005. aastaga võrreldes 5% ulatudes 1
346 miljoni kroonini. Elion grupi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu
veidi langes, ulatudes 875 miljoni kroonini (2005: 882 miljonit krooni). Samas
sisaldub Elion grupi (ja Eesti Telekom grupi konsolideeritud) 2006. aasta
numbris ka 43 miljoni kroonine kasum, mille Elion Ettevõtted teenis 2006. aasta
teises kvartalis kinnisvara müügist. Põhivara amortisatsioonikulu eelse
ärikasumi marginaal on aastaga langenud, ulatudes 2006. aastal 38,1%-ni (2005:
41,7% ). Marginaalid langesid nii mobiil- kui ka fikseeritud side valdkonnas.
Marginaali languse taga on peamiselt madalama marginaaliga tegevuste (kaubandus,
IT) kiire kasv ja osakaalu tõus grupi käibes.
Eesti Telekom grupi amortisatsioonikulu oli 2006. aastal 548 miljonit krooni
(2005: 753 miljonit krooni). Peamiseks amortisatsioonikulu vähenemise teguriks
oli uute amortisatsioonimäärade rakendamine. 2006. aasta algusest kehtestas
TeliaSonera oma 100%-liste tütarde jaoks uued ühtsed rakendatavad põhivara
kasulikud eluead. Põhjaliku analüüsi tulemusena otsustasid Eesti Telekomi grupi
ettevõtjad rakendada TeliaSonera poolt välja pakutud amortisatsiooniperioode
(mõningate kohalikest eripäradest tulenevate muudatustega) ka Eesti Telekom
grupis alates 1. maist 2006. aastal. Uute amortisatsiooniperioodide
rakendamisega seoses ei tehtud korrektuure põhivaradelt juba arvestatud
amortisatsioonikulusse. Olemasolevatel põhivaradel korrigeeritakse järelejäänud
kasuliku eluea pikkust. Teise olulise tegurina on amortisatsioonikulu langust
mõjutanud eelnevate aastate mõõdukad investeeringud.
Kuna amortisatsioonikulu 2006. aastal ulatuslikult langes, siis Eesti Telekom
grupi ärikasum 2005. aastaga võrreldes kasvas 18% ulatudes 1 646 miljoni
kroonini (2005: 1 398 miljonit krooni). Eesti Telekom grupi poolt teenitud
finantstulud (neto) 2006. aastal 2005. aastaga võrreldes veidi kasvasid ulatudes
41 miljoni kroonini (2005: 38 miljonit krooni). 2006. aastal maksis AS Eesti
Telekom oma aktsionäridele rekordiliselt suuri dividende. Dividendide summa
kasvamise tõttu kasvas, vaatamata langenud maksumäärale, ka dividendidelt
tasumisele kuuluv tulumaks, ulatudes 2006. aastal 373 miljoni kroonini (2005:
349 miljonit krooni).
Eesti Telekom grupp teenis 2006. aastal puhaskasumit 1 314 miljonit krooni
(2005: 1 088 miljonit krooni). Tulu aktsia kohta ulatus 9,49 kroonini (2005:
7,88 krooni).
Investeeringud
Eesti Telekom grupp investeeris 2006. aasta jooksul materiaalsesse ja
immateriaalsesse põhivarasse 771 miljonit krooni.
EMT grupi investeeringud ulatusid lõppenud aastal 274 miljoni kroonini (2005:
191 miljonit krooni). Investeeringute oluline kasv 2005. aastaga võrreldes
tuleneb nii baasperioodi suhteliselt madalatest investeeringutest kui ka
mobiilse andmeside võrgu kiirest arendamisest 2006. aastal. 2005. aasta viimases
kvartalis andis AS EMT esimese operaatorina Eestis kommertskasutusse kolmanda
põlvkonna mobiilsidevõrgu. 2006. aasta jooksul toimus nii 3G kui EDGE võrgu
leviala oluline laiendamine. 25. aprillil 2006. aastal avas EMT Tallinnas 3,5G
teenuse, olles teine operaator Põhjamaades ja esimene Eestis, kes HSDPA võrgu
kasutusse andis. 2006. aasta lõpuks olid 3G ja 3,5G lisaks Tallinnale jõudnud ka
Tartusse, Pärnusse ja Viljandisse.
Elion grupp investeeris 2006. aastal 496 miljonit krooni (2005: 415 miljonit
krooni). Investeeringute kasv tulenes peamiselt klientide suurest nõudlusest
uute püsiühenduste järele ja DigiTV poolt esitatavatest nõuetest
internetiühendustele. Ligi kolmandik 2006. aasta investeeringutest kuluski
lõppklientidele mass-lahenduste pakkumiseks vajalike võrkude rajamiseks või
parendamiseks. Oluliseks investeerimisvaldkonnas oli 2006. aastal ka põhivõrgu
võimsuse tõstmine, tagamaks suureneva klientide arvu juures kvaliteetse
teenindamise ning jõudmaks ka arvukatesse uutesse
kinnisvaraarenduspiirkondadesse.
Käimaks kaasas telekommunikatsioonisektori arengutega rakendas Elion 2006. aasta
algul tööle uue IP-põhise multimeediateenuste võrguplatvormi, mille kaudu said
nii era- kui ärikliendid hakata kasutama uute võimalustega IP-põhist kõnesidet
ning tulevikus ka uusi multimeediateenuseid.
2006. aastal tehti investeeringuid ka Eesti Telekom grupi laienemisse. 2006.
aasta algul suurendas Elion Ettevõtted AS oma osaluse AS-is MicroLink 100%-ni.
Aprillikuus omandas AS EMT 51% Serenda Invest OÜ osalusest. Serenda Invest OÜ-le
kuulub kaubamärk Rate ja osaühing haldab Eesti internetisuhtlusportaali Rate.ee.
Serenda Invest OÜ-st 49% kuulub Rate Solutions OÜ-le, mille omanikuks on Rate.ee
looja Andrei Korobeinik.
Rate.ee on Eesti suurim sotsiaalvõrgustik, mis ühendab 360 tuhat registreeritud
kasutajat. Rate.ee-s näeb AS EMT võimalusi nii telekommunikatsiooni- kui
multimeediateenuste pakkumiseks. Tehingu koguväärtus on alla 40 miljoni krooni
(ligikaudu 2,5 miljonit eurot).
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupi bilansimaht oli 31. detsembri 2006. aasta seisuga 4 812
miljonit krooni (31. detsember 2005: 4 659 miljonit krooni). Aastaga on 347
miljoni krooni võrra kasvanud grupi põhivara. Põhivara kasv on tulenenud grupi
ettevõtjate tänavustest suurematest investeeringutest. Käibevara on aastaga
vähenenud 195 miljoni krooni võrra, seejuures raha ja raha ekvivalendid ning
lühiajalised investeeringud on kahanenud 283 miljoni krooni võrra. Raha ning
lühiajaliste investeeringute vähenemise põhjuseks on 138 miljoni krooni võrra
suurem dividendimakse, suurem dividendide tulumaks ning investeeringute kasv.
Grupi omakapital oli 31. detsembri 2006. aasta seisuga 4 113 miljonit krooni
(31. detsember 2005: 4 040 miljonit krooni). Ühelt poolt vähendas ka omakapitali
2005. aastast suurem dividendimakse. Teisest küljest on aga omakapitali
suurendanud 2005. aastast 226 miljoni krooni võrra suurem puhaskasum.
Eesti Telekom grupil oli 31. detsembri 2006. aasta seisuga pikaajalisi kohustusi
8 miljonit krooni (31. detsember 2005: 6 miljonit krooni) ja lühiajalisi
kohustusi 654 miljonit krooni (31. detsember 2005: 598 miljonit krooni).
Eraldisi oli aasta lõpu seisuga tehtud 36 miljoni krooni ulatuses. Grupi
netovõlg oli 2006. aasta lõpus -1 383 miljonit krooni ja netovõla suhe
omakapitali -34% (31. detsember 2005:
-1663 miljonit krooni ja -41%).
Eesti Telekom grupi 2006. aasta äritegevuse rahavoog oli 1 899 miljonit krooni
(2005: 2 006 miljonit krooni). Grupi rahavoog investeerimistegevusse oli 2006.
aastal 761 miljonit krooni (2005: 776 miljonit krooni). Aastaga kasvas rahavoog
materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisse, ulatudes lõppenud aastal 770
miljoni kroonini (2005: 554 miljonit krooni). Rahavoog finantseerimistegevusse
oli 2006. aastal 1 243 miljonit krooni (2005: 1 131 miljonit krooni), sealhulgas
maksti välja dividende 1 242 miljonit krooni (2005: 1 104 miljonit krooni).
Juhtimine ja personal
Eesti Telekom grupi töötajate arv 2006. aasta 31. detsembri seisuga oli 2
312 (31. detsember 2005: 2 186). Töötajate keskmine arv 2006. aastal oli 2 206
(2005: 2 175).
EMT grupi töötajate arv 2006. aasta 31. detsembri seisuga oli 553 (31. detsember
2005: 507). Töötajate arv on kasvanud seoses kliendibaasi kasvuga ja
teenusteportfelli laienemisega.
Elion grupi töötajate arv 2006. aasta 31. detsembri seisuga oli 1 736 (31.
detsember 2005: 1 673). Töötajate arv on kasvanud seoses uute ärivaldkondade
kliendibaasi kasvuga ja internetituru konsolideerimisega, mille käigus on
omandatud väiksemad ühendusepakkujaid ning Elioniga on liitunud ka nende
personal.
Eesti Telekom grupi töötajatele makstud töötasude kogusumma oli 2006. aastal 484
miljonit krooni (2005: 396 miljonit krooni). EMT grupis maksti töötajatele 128
miljonit krooni (2005: 114 miljonit krooni). Elion grupis maksti töötajatele 344
miljonit krooni (2005: 274 miljonit krooni).
Eesti Telekom grupi tegev- ja kõrgemasse juhtkonda kuulus 31. detsembri 2006.
aasta seisuga 54 inimest (31. detsember 2005: 61 inimest). Tegev- ja kõrgema
juhtkonna töötasudeks arvestati 2006. aasta jooksul 57,2 miljonit krooni (2005:
40,3 miljonit krooni).
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Alates 1. jaanuarist 2006. aastal järgib AS Eesti Telekom (“Eesti Telekom”) oma
tegevuses Eesti Hea Ühingujuhtimise Tava (“HÜT”) juhiseid. Käesolev aruanne
kirjeldab Eesti Telekomi juhtimist 2006. aastal ning selle vastavust HÜT
juhistele. Endale teadaolevalt järgis Eesti Telekom 2006. aastal HÜT juhiseid,
välja arvatud, kui käesolevas aruandes pole märgitud teisiti.
Eesti Telekom
Eesti Telekom on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts, aadressiga
Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, ning registrikoodiga 10234957. Eesti Telekomi
aktsiakapitaliks 2006. aastal oli 1 379 545 280 krooni, mis jaguneb ühte liiki
registreeritud aktsiateks nimiväärtusega 10 krooni. Eesti Telekomi aktsiad on
noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas (Balti Põhinimekiri), lühinimega ETLAT.
Eesti Telekomi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
Eesti Telekomil on umbes 3 000 aktsionäri. Lisaks on Eesti Telekomi aktsiate
hoidmistunnistused (GDR) noteeritud Londoni Väärtpaberibörsi (London Stock
Exchange) põhinimekirjas (Main Market), lühinimega EETD. Iga Eesti Telekomi GDR
esindab kolme Eesti Telekomi aktsiat.
Üldkoosolek
Eesti Telekomi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud
on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on paika pandud Eesti
äriseadustikuga ja Eesti Telekomi põhikirjaga (põhikirjaga on võimalik tutvuda
Eesti Telekomi veebileheküljel www.telekom.ee). Üldkoosoleku pädevusse kuulub
muuhulgas Eesti Telekomi põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine,
kasumi jaotamine ja nõukogu liikmete valimine. Iga Eesti Telekomi aktsia annab
üldkoosolekul ühe hääle ning aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja
koosolekul hääletada isiklikult või esindaja vahendusel. Üldjuhul on üldkoosolek
pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud
häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole
üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud teatud otsused (nt põhikirja
muutmine, nõukogu liikme tagasikutsumine enne ametiaja lõppu, aktsiakapitali
suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine ning Eesti
Telekomi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine), mille puhul on
otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul
esindatud häältest.
2006. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek 18. mail. Koosolek
kinnitas 2005. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku,
kinnitas Eesti Telekomi aktsiate tagasiostu optsiooni tingimused, kutsus tagasi
ja valis Eesti Telekomi nõukogu liikmed, kinnitas nõukogu liikmete tasustamise
korra, valis Eesti Telekomi audiitori 2006. majandusaastaks ning kinnitas
audiitorteenuste eest tasumise korra. Erakorralisi üldkoosolekuid 2006. aastal
ei toimunud.
2007. aasta 6. veebruaril toimus Eesti Telekomi aktsionäri Baltic Tele AB
taotluse alusel erakorraline aktsionäride üldkoosolek, mis kutsus tagasi 3
Eesti Telekomi nõukogu liiget ning valis nende asemele 3 uut liiget. Nõukogu
liikmete tagasikutsumine oli seotud Baltic Tele AB emaettevõtja TeliaSonera AB
sisemiste struktuurimuudatustega, mis tingisid mõnede TeliaSonera töötajateks
olevate Eesti Telekomi nõukogu liikmete tööülesannete muutumise, mis
raskendanuks nende nõukogu liikme ülesannete täitmist.
Üldkoosoleku toimumisest teatab Eesti Telekomi juhatus ette vähemalt kolm
nädalat korralise koosoleku puhul ning vähemalt ühe nädala erakorralise
koosoleku puhul, avaldades vastava teate vähemalt ühes Eesti Vabariigi
üleriigilise levikuga päevalehes. 2006. aasta korralise üldkoosoleku teade ilmus
ajalehes “Postimees” 20. aprillil 2006 ning Tallinna Börsi infosüsteemi
vahendusel 19. aprillil 2006. Nimetatud teates esitatud üldkoosoleku päevakorra
kohta ei esitatud küsimusi ega tehtud sellele täiendavaid ettepanekuid.
Seega järgiti 2006. aasta Eesti Telekomi üldkoosoleku osas HÜT juhiseid, välja
arvatud HÜT punktis 1.3.2 sätestatud juhis, mida järgiti osaliselt. Nimetatud
punkti kohaselt osalevad üldkoosolekul nõukogu liikme kandidaadid, kes ei ole
varem emitendi nõukogu liikmeks olnud. 2006. aasta korralisel üldkoosolekul ei
osalenud nõukogu liikme kandidaat Heido Vitsur Eesti Telekomiga mitteseotud
põhjustel.
Nõukogu
Nõukogu kavandab Eesti Telekomi tegevust, valib juhatuse liikmed ja teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Eesti Telekomi põhikirjale
otsustab nõukogu küsimusi ettevõtja tegevuse suhtes olulist tähendust omavates
valdkondades ja küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või
põhikirja kohaselt ning mis väljuvad ettevõtja igapäevase majandustegevuse
raamest (nt eelarvete ja äriplaanide kinnitamine, Eesti Telekomi ja selle grupi
organisatsiooniliste küsimuste lahendamine jmt).
Põhikirja kohaselt koosneb Eesti Telekomi nõukogu kuuest kuni kümnest liikmest,
kes valitakse ametisse üldkoosoleku poolt maksimaalselt üheaastaseks tähtajaks.
Kuni 18. maini 2006 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised isikud: Bengt
Andersson, Erik Hallberg, Alo Kelder, Tarmo Porgand, Tomas Lenke, Mats
Salomonsson ja Raivo Vare. Alates 18. maist 2006 kuulusid Eesti Telekomi
nõukogusse järgmised isikud: Bengt Andersson, Erik Hallberg, Heido Vitsur, Tarmo
Porgand, Hans Tuvehjelm, Mats Salomonsson ja Aare Tark. Järgmised isikud on
seotud Eesti Telekomi kontrolliva Rootsi äriühingu TeliaSonera AB-ga: Bengt
Andersson, Erik Hallberg, Tomas Lenke, Mats Salomonsson, Hans Tuvehjelm. Nõukogu
liige Aare Tark on olnud enda kontrollitava äriühingu kaudu ärisidemetes
(õigusteenuse osutamine) Eesti Telekomiga. Seega pole välistatud, et alates 18.
maist 2006 ei järgi Eesti Telekom HÜT punktis 3.2.2 sätestatud tava, mille
kohaselt peavad vähemalt kolm nõukogu liiget seitsmeliikmelisest nõukogust olema
sõltumatud. Eesti Telekom viitab siinkohal Tallinna Börsi reglemendile, mille
kohaselt on aktsepteeritavaks miinimumstandardiks kahe täielikult iseseisva
liikme olmasolu nõukogu koosseisus. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu
esimehe. 2006. aastal tegutses nõukogu esimehena Erik Hallberg.
2007. aasta 6. veebruaril toimunud Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel
üldkoosolekul kutsuti Bengt Andersson, Erik Hallberg ja Hans Tuvehjelm tagasi
ning nende asemele valiti Terje Christoffersen, Jörgen Latte ja Anders Gylder.
Samal päeval toimunud nõukogu koosolekul valiti nõukogu uueks esimeheks Terje
Christoffersen.
Nõukogu liikmete töö tasustamine on toimunud vastavalt 2006. aasta aktsionäride
korralise üldkoosoleku otsusele. 2006. aastal oli nõukogu esimehe tasu 20 000
krooni kuus ja nõukogu liikme tasu 9 000 krooni kuus, nõukogu liikmetele
kompenseeriti ka nõukogu liikme kohustuste täitmisega kaasnevad tegelikud kulud.
Nõukogu liikmetele ei ole makstud muid lisatasusid.
Eesti Telekomi nõukogu lähtub oma töökorralduses (nõukogu asukoht, koosolekud,
otsused, protokollid) enda poolt kinnitatud Nõukogu reglemendist. 2006. aastal
pidas nõukogu 8 koosolekut. Juhatus esitas nõukogule regulaarselt ülevaateid
Eesti Telekomi grupi majandustegevusest ja finantsseisundist. Nõukogule anti
ülevaade auditikomitees ja tasustamise ja ametisse nimetamise komitees arutatud
teemadest, sh sise- ja välisaudiitorite poolt läbiviidud auditeerimiste
tulemustest. 2006. aasta jooksul kinnitas nõukogu 2005. aasta majandusaasta
aruande, Eesti Telekomi grupi tippjuhtide 2005. aasta motivatsioonisüsteemi
tulemused, grupi äriplaani 2007.-2008. aastaks ning Eesti Telekomi grupi, Eesti
Telekomi 2007. aasta eelarve ning grupi tippjuhtide motivatsioonisüsteemi 2007.
aastaks.
Vastavalt seadusele ja põhikirjale kuulub nõukogu liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse, lisaks ei või
nõukogu liige ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Eesti
Telekomiga. Nõukogu liikmed ei ole käesoleva aruande koostamiseni teavitanud
Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti olukorrast 2006. aastal.
Seega järgiti 2006. aastal Eesti Telekomi nõukogu töös HÜT juhiseid, välja
arvatud HÜT punktis 3.2.2 sätestatud juhis, mida ei järgita alates 18. maist
2006.
Juhatus
Juhatus on Eesti Telekomi juhtimisorgan, mis tegeleb igapäevase äritegevuse
juhtimise ja Eesti Telekomi esindamisega. Iga juhatuse liige võib kõigis
õigustoimingutes üksinda esindada Eesti Telekomi (kaheliikmelise juhatuse
korral). Eesti Telekomi eesmärkide saavutamiseks analüüsib juhatus Eesti
Telekomi tegevuste ja finantseesmärkidega seotud riske. Eesti Telekomi juhatus
on kehtestanud oma otsusega Eesti Telekomi grupi siseteabe hoidmise reeglid ja
muud sisereeglid, näiteks raamatupidamise sise-eeskirjad. Juhatus peab järgima
nõukogu seaduslikke korraldusi. 2006. aastal toimus Eesti Telekomi juhatuse ja
nõukogu vahel pidev andmevahetus, sh esitas juhatus nõukogule regulaarselt
ülevaateid Eesti Telekomi grupi majandustegevusest ja finantsseisundist.
Eesti Telekomi põhikirja kohaselt võib nõukogu valida juhatusse kaks kuni viis
liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks võimalusega seda tähtaega
pikendada. Nõukogu määrab ühe juhatuse liikme juhatuse esimeheks, kes tegutseb
ka ettevõtte peadirektorina. 2006. aastal olid Eesti Telekomi juhatuse
liikmeteks peadirektor Jaan Männik ja finantsdirektor Hille Võrk.
5. detsembril 2006. aastal otsustas Eesti Telekomi nõukogu määrata Eesti
Telekomi uueks juhatuse esimeheks Valdo Kalmu. Valdo Kalm võtab Eesti Telekomi
juhatuse esimehe koha seniselt juhatuse esimehelt Jaan Männikult üle pärast
Eesti Telekomi korralist aktsionäride üldkoosolekut, mis on kavandatud 22. maiks
2007. Samuti otsustas Eesti Telekomi nõukogu nimetada Valdo Kalmu Eesti Telekomi
juhatuse liikmeks juba alates 1. jaanuarist 2007. Kuni juhatuse esimeheks
nimetamiseni on ta juhatuse esimehe asetäitja.
Juhatuse liikmete töötasu ning lahkumishüvituse suurus ja maksmise tingimused on
määratud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmete
boonussüsteem kinnitatakse igal aastal nõukogu otsusega. 2006. aasta eesmärkide
maksimumtaseme saavutamisel oleks juhatuse liikmete boonus võrdne kuue kuu
palgaga. Ametist lahkuval juhatuse esimehel on Eesti Telekomiga ka
pensionikokkulepe. 2006. aastal ei järginud Eesti Telekom HÜT punkti 2.2.7, mis
näeb ette iga juhatuse liikme hüvede ning preemiasüsteemide avaldamist
veebilehel ning käesolevas aruandes, aga ka juhatuse liikmete
tasustamispõhimõtete tutvustamist üldkoosolekul. Eesti Telekomi nõukogu otsustas
13. detsembril 2005. aastal, et praegusel ajal ei ole taolise informatsiooni
avaldamine Eesti Telekomi grupi huvides ega annaks adekvaatset ülevaadet grupi
tippjuhtide motiveerimise süsteemist. Eesti Telekomi grupis ei ole kehtivaid
aktsiaoptsiooniprogramme.
Vastavalt seadusele ja põhikirjale peab juhatuse liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu heaks kiitma nõukogu, lisaks ei või juhatuse liige ilma nõukogu
loata konkureerida Eesti Telekomiga. Juhatuse liikmed ei ole käesoleva aruande
koostamiseni teavitanud Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti
olukorrast 2006. aastal.
Seega järgiti 2006. aastal Eesti Telekomi juhatuse töös HÜT juhiseid, välja
arvatud HÜT punktis 2.2.7 sätestatud juhis.
Kontrollfunktsioonid
Lisaks aruandluse süsteemile ja riskide juhtimise protseduuridele on Eesti
Telekomi nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud erinevad kontrollfunktsioonid.
Auditi komitee
Auditi komitee abistab nõukogu järelevalvefunktsiooni täitmisel. Kuni 18. maini
2006 olid komitee liikmeteks Mats Salomonsson (komitee esimees) Tomas Lenke ja
Alo Kelder ning sekretäriks Hille Võrk. 30. mail 2006 valiti komitee liikmeteks
Mats Salomonsson (komitee esimees), Hans Tuvehjelm, Tarmo Porgand ja
sekretäriks nimetati Hille Võrk. 2006. aasta jooksul kogunes komitee viis korda.
Välisaudiitorid
Vastavalt põhikirjale valib audiitori(d) üldkoosolek. Eesti Telekomi audiitor
2006. aastal oli Urmas Kaarlep AS-st PricewaterhouseCoopers. AS
PricewaterhouseCoopers auditeeris kõiki Eesti Telekomi grupi ettevõtteid ning
esitas üldkoosolekule sõltumatu audiitori aruande. Audiitorid informeerisid oma
tähelepanekutest ka auditi komiteed ja grupi ettevõtete juhatusi.
Sisekontroll
Sisekontrolli teenust ostetakse alates 2002. aasta aprillikuust AS-ilt Deloitte
& Touche Audit. Auditi komitee ja Deloitte lepivad sisekontrolli projektide
ulatuses kokku kord aastas. Deloitte kannab tehtud tööst ette auditi komiteele.
Tasustamise ja ametisse määramise komitee
Tasustamise ja ametisse määramise komitee põhiülesandeks on harmoniseerida Eesti
Telekomi grupi tippjuhtide tasustamise põhimõtted ja teha ettepanekuid nõukogu
liikmete määramiseks ja nende töö tasustamiseks. Komitee liikmeteks kuni 18.
maini 2006 olid Erik Hallberg (komitee esimees), Bengt Andersson ja Raivo Vare
ning sekretäriks Jaan Männik. 30. maist 2006 on komitee liikmeteks Erik Hallberg
(komitee esimees), Bengt Andersson ja Aare Tark ning sekretäriks Jaan Männik.
2006. aasta jooksul kogunes komitee neli korda.
Teabe avaldamine ja finantsaruandlus
Eesti Telekomi veebilehel www.telekom.ee on avaldatud HÜT juhistega nõutud
teave, sh finantskalender, põhikiri, finantsaruanded, info presentatsioonide ja
analüütikutega kohtumiste kohta, andmed nõukogu ja juhatuse liikmete ja
audiitori kohta ja muud andmed. Seega järgis Eesti Telekom 2006. aastal teabe
avaldamisel HÜT juhiseid.
Eesti Telekom koostab raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Liidus
kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Finantsaruandluse
avaldamisel lähtub Eesti Telekom seaduses ja Tallinna Börsi reglemendis
sätestatust.
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2006 | 2005 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 5 767 734 | 5 159 372 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud kaupade ja teenuste kulud | (3 260 113) | (2 958 335) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 2 507 621 | 2 201 037 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustus-, üldhalduskulud ning | (908 854) | (811 992) |
| uurimis- ja arendusväljaminekud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 53 011 | 23 040 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | (5 405) | (14 234) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum | 1 646 373 | 1 397 851 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 42 768 | 40 820 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | (1 950) | (3 030) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud, neto | 40 818 | 37 790 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud tütar- ja | 193 | 452 |
| sidusettevõtjate aktsiatelt ja | | |
| osadelt, neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum enne tulumaksustamist | 1 687 384 | 1 436 093 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Dividendide tulumaks | (373 377) | (348 515) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasum | 1 314 007 | 1 087 578 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasumi jaotus: | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus kasumis | 1 309 443 | 1 087 416 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa osalus kasumis | 4 564 | 162 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 1 314 007 | 1 087 578 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakasum, arvestatud | | |
| emaettevõtja osaluse aruandeaasta | | |
| kasumist | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Baasaktsiakasum (kroonides) | 9,49 | 7,88 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud aktsiakasum (kroonides) | 9,49 | 7,88 |
--------------------------------------------------------------------------------
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31. detsember | 31. detsember |
| | 2006 | 2005 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 2 044 595 | 1 833 916 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 214 046 | 166 688 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 17 247 | 2 951 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused pikaajalised nõuded | 119 139 | 44 194 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 2 395 027 | 2 047 749 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 142 692 | 86 870 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud | 884 212 | 836 945 |
| lühiajalised nõuded | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised finantsinvesteeringud | 1 064 859 | 1 266 638 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 324 405 | 405 548 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku | 2 416 168 | 2 596 001 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 771 | 15 749 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 2 416 939 | 2 611 750 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 4 811 966 | 4 659 499 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 1 379 545 | 1 379 545 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ülekurss | 356 018 | 356 018 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 137 955 | 137 955 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum | 2 234 831 | 2 165 819 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | 4 108 349 | 4 039 337 |
| kokku | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa | 5 030 | 1 160 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital kokku | 4 113 379 | 4 040 497 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 3 124 | 5 773 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustused | 7 912 | 6 926 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 22 124 | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressi mittekandvad võlakohustused | 5 152 | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 38 312 | 12 699 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele ja muud | 651 365 | 594 444 |
| lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 2 742 | 3 173 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustus | 865 | 865 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 5 303 | 7 821 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 660 275 | 606 303 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustused kokku | 698 587 | 619 002 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 4 811 966 | 4 659 499 |
--------------------------------------------------------------------------------
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2006 | 2005 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest kokku | 1 898 514 | 2 005 936 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ning immateriaalse põhivara | (749 876) | (553 924) |
| soetamine | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 49 599 | 17 563 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Äriühenduste soetamine (neto rahavoog miinus | (97 591) | (294 052) |
| jooksval perioodil tasumata osa) | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtjate aktsiate müük | - | 217 475 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtjate aktsiate soetamine | (14 100) | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtjate aktsiate müük | - | 16 305 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus, | 177 785 | (87 660) |
| neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muude pikaajaliste nõuete muutus, neto | (130 548) | (92 162) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtjatele antud laenude | 4 100 | - |
| tagasimaksed | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | (760 631) | (776 455) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood enne finantseerimistegevust | 1 137 883 | 1 229 481 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud dividendid | (1 241 591) | (1 103 816) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed | (1 704) | (15 719) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud mittekonverteeritavad kohustused | - | 2 073 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekonverteeritavate kohustuste | - | (4 602) |
| tagasimaksed | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajaliste laenude tagasimaksed | - | (333) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste laenude tagasimaksed | - | (8 901) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (1 243 295) | (1 131 298) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | (105 412) | 98 183 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 430 393 | 331 359 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | (105 412) | 98 183 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursi muutuste mõju | (576) | 851 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus | 324 405 | 430 393 |
--------------------------------------------------------------------------------
