TEGEVUSARUANNE
MISSIOON
Meie missiooniks on pakkuda oma klientidele parimaid terviklahendusi hoonete
ning rajatiste ehitamisel, aidates neil seeläbi järjekindlalt kasvatada oma vara
väärtust.
Oma töötajatele selge motivatsiooni, arenguvõimaluste ja modernse töökeskkonna
tagamisega suurendame ka ettevõtte väärtust.
VISIOON
Aastaks 2013 kiireima käibekasvuga noteeritud ehituskontsern Põhja- ja
Baltimaade börsidel.
JAGATUD VÄÄRTUSED
Usaldusväärsus
Pidades kinni antud lubadustest ja kokkulepetest, oleme oma klientidele
usaldusväärseks partneriks. Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Seisame
ehitusala heade tavade järgimise eest. Me ei võta riske klientide arvel.
Kvaliteet
Oleme professionaalsed ehitajad - rakendame läbimõeldult asjakohaseid töövõtteid
ja tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvaliteedistandardeid. Pakume
klientidele madalate kogukuludega terviklahendusi. Hoolime ümbritsevast
keskkonnast ja tegutseme säästlikult. Väärtustame oma töötajaid, tagades neile
modernse, loovusele innustava töökeskkonna ning ettevõtlikust soosiva
motivatsioonisüsteemi.
Innovatiivsus
Oleme inseneridena uuendusmeelsed ja loovusele orienteeritud. Kasutame
optimaalselt infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. Arendame oma töötajaid
läbi järjepideva koolituse ja tasakaalustatud karjäärivõimaluste.
2009. AASTA I KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Kontserni kasumlikkus
Nordecon International kontserni brutokasum 2009. aasta I kvartalis moodustas
36,9 miljonit krooni (2,4 miljonit eurot), mis on võrreldes eelmise aastaga
vähenenud 64%, millal brutokasumi suuruseks kujunes 101,4 miljonit krooni (6,5
miljonit eurot).
2009. aasta I kvartalis tegutses kontsern sisuliselt nullkasumiga, teenides
puhaskahjumit 0,6 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Võrreldes aastataguse
perioodi puhaskasumi 44,9 miljoni krooniga (2,9 miljoni euroga) on puhaskasum
vähenenud märgatavalt. Puhaskasumi vähenemisele absoluutnumbrites avaldas kõige
suuremat mõju ehitusprojektide kasumlikkuse vähenemine. Normaaltingimuses on
keskmisest nõrgem kasumlikkus I kvartalis olnud tegevuse sessoonsusest tingitult
iseloomulik just rohkem teedehitussektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Käesoleval aastal on sellele lisandunud väga nõrk nõudlus hoonete valdkonnas,
mis omakorda on põhjustanud äärmuslikult tihedast konkurentsist tingitud
marginaalide vähenemise. Samuti on kontserni puhaskasumile avaldanud varasemast
suuremat mõju turustus- ja üldhalduskulude suurus (sh ümberstruktureerimisega
seotud ühekordsed kulud), mis ei vähenenud samas tempos projektide kasumlikkuse
vähenemisega.
Kontserni juhtkonna poolt jälgitavates rentaablusnäitajates on jätkunud eelmise
majandusaasta viimases kvartalis alguse saanud suundumused, mis on tingitud
märkimisväärsest ärikeskkonna üldisest halvenemisest. Rentaablusnäitajate
vähenemiseni (sh kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel) on võrreldava perioodi
suhtes viinud eelkõige toimunud langus nõudluses. Spetsiifiliselt väljendub see
peamiselt järjest kasvavas ehitusvõimsuse ülejäägis võrrelduna pakutavate uute
ehitusprojektide hulgaga. Kõikide ehitusettevõtete ärivajaduste rahuldamiseks
ebapiisav nõudlus avaldas järjest kasvavat survet hindade langetamiseks.
Püsimaks konkurentsis oli Kontsern sunnitud I kvartalis langetama brutokasumi
marginaali 6,2%-ni, mis võrreldes varasema perioodiga on läbi teinud kahekordse
vähenemise (I kvartal 2008: 13,1%). Kontserni eesmärk on läbi sisemiste
protsesside ümberkujundamise (teenuste sisseostmise tõhustamine, kulude
kokkuhoid jms) ning ehitusturul välja joonistuvate uute trendide valguses hoida
brutokasumlikkust selliselt, et oleks tagatud positiivne ärikasum aastas
tervikuna.
Negatiivne ärikasum 3,5 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) oli Kontserni
juhtkonna poolt esimeses kvartalis prognoositav. Peamiselt seoses Kontserni
ümberstruktureerimisega ning töötajate koondamisega on seotud täiendavad
kulutused, mis oma loomult on harvaesinevad ning ei ole püsivkulud järgmistel
perioodidel. Eelnevast tingituna on üldhalduskulude osakaal müügitulu suhtes
6,3% (I kvartal 2008: 5,6%), mis ületab juhtkonna poolt eesmärgistatud 5%-list
piirmäära. Kontserni eesmärk on jätkuvalt vähendada kulubaasi tervikuna kuni 30%
võrra perioodil 2009-2010 võrreldes aastatega 2007-2008 ning ollakse valmis
vajalikeks otsusteks ka tulevikus.
Kontserni rahavood
Negatiivne rahavoog äritegevusest 79,7 miljonit krooni (5,1 miljonit eurot)
peegeldab Kontserni tegutsemisturgudel toimunut. Pikenenud on klientide
lepingulised maksetähtajad (eriti avaliku sektori projektide osas) ning üldisest
majandusolukorrast tingituna esineb ka laekumistel viivitusi, mis ületavad
kokkulepitud maksetähtaegasid. Laekumised klientidelt ületavad väljamakseid
hankijatele, kuid mitte piisavalt, et muuta äritegevuse rahavoog tervikuna
positiivseks.
Investeerimistegevuse rahavoog 2009. aasta I kvartalis oli negatiivne 75,2
miljonit krooni (4,8 miljonit eurot) kui võrreldaval perioodil moodustas raha
väljaminek 164,6 miljonit krooni (10,5 miljonit eurot). Aruandeperioodil
moodustas olulise osa investeerimisest laenutegevus (neto -47,7 miljonit krooni
/ -3,0 miljonit eurot), mis on muutumas tavapäraseks eelkõige Eesti ehitusturul,
kus potentsiaalsed tellijad on nägemas ehitajat ehitusperioodil finantsasutuste
kõrval ühe võimaliku projekti kaasfinantseerijana.Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on oluliselt vähenenud investeeringud teistesse ettevõtetesse. Kokku
moodustasid investeeringud tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse 2009. aasta I
kvartalis 32,8 miljonit krooni (2,1 miljonit eurot). 2008. aasta esimeses
kvartalis investeeriti teistesse ettevõtetesse (peamiselt AS Eston Ehitus
osaluse eest) 195,4 miljonit krooni (12,5 miljonit eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne 38,2 miljonit krooni (2,4
miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja 265,1 miljonit krooni
(16,9 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse käigus saadud ja tagasimakstud
laenude koondsumma oli 2009. aasta esimeses kvartalis positiivne 59,3 miljonit
krooni (3,8 miljonit eurot) kui võrreldaval perioodil oli see positiivne 284,3
miljonit krooni (18,2 miljonit eurot).
Kontserni rahajäägi muutus oli 2009. aasta esimeses kvartalis negatiivne 116,6
miljonit krooni (7,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil toimus raha ja raha
ekvivalentide suurenemine 136,4 miljoni krooni (8,7 miljoni euro) võrra.
Seisuga 31.03.2009 oli Kontsernil raha ja raha ekvivalente 179,6 miljonit krooni
(11,5 miljonit eurot) (31.03.2008: 372,5 miljonit krooni / 23,8 miljonit
eurot). Arvestades, et reeglina on majandusaasta I ja IV kvartal perioodid, kus
rahavoog äritegevusest on rohkem mõjutatud väljamaksetest kui laekumistest, on
Kontserni juhtkonna hinnangul raha ja raha ekvivalentide jääk piisav, et tagada
Kontserni likviidsus järelejäänud majandusaasta jooksul. Samas on oluline
mõista, et Kontserni rahavarude hulk on otseses sõltuvuses pankade otsustest
lühiajalisi krediidilimiite pikendada.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
--------------------------------------------------------------------------------
| Suhtarv / näitaja | I kv | I kv | I kv 2007 | 2008 |
| | 2009 | 2008 | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaalutud keskmine aktsiate | 30 756 | 30 756 | 30 756 | 30 756 |
| arv, tk | 728 | 728 | 728 | 728 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | 0,23 | 1,50 | 0,96 | 4,73 |
| krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | 0,01 | 0,10 | 0,06 | 0,30 |
| eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu kasv | -23,6% | 38,2% | 63,8% | 3,1% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskmine töötajate arv | 1 223 | 1 102 | 1 009 | 1 232 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 483 | 702 | 555 | 3 140 |
| krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 31 | 45 | 35 | 201 |
| eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööjõukulude määr müügitulust, | 16,7% | 13,6% | 13,3% | 12,7% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulude määr | 6,3% | 5,6% | 5,3% | 4,7% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat krooni | 14 813 | 77 166 | 51 619 | 281 161 |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat eurot | 947 | 4 932 | 3 299 | 17 969 |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA määr müügitulust, % | 2,5% | 10,0% | 9,2% | 7,3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasumi määr müügitulust, | 6,2% | 13,1% | 11,8% | 9,3% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr müügitulust, % | -0,6% | 7,9% | 6,7% | 5,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | -0,7% | 7,6% | 6,2% | 5,3% |
| kasumita, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasumi määr müügitulust, | -0,1% | 5,8% | 5,6% | 4,4% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeritud kapitali | 0,5% | 3,9% | 5,6% | 19,1% |
| tootlus, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vara tootlus, % | -0,2% | 2,8% | 2,6% | 9,1% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali tootlus, % | -0,1% | 5,4% | 6,1% | 20,5% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali osakaal, % | 37,5% | 38,0% | 37,8% | 36,5% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantsvõimendus | 31,8% | 18,9% | 18,9% | 18,2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste kohustuste | 1,28 | 1,65 | 1,41 | 1,33 |
| kattekordaja | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.03.20 | 31.03.20 | 31.03.200 | 31.12.200 |
| | 09 | 08 | 7 | 8 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata |1 714 175 |3 368 680 | 3 197 000 | 2 220 748 |
| tööde mahud, tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 109 556 | 215 298 | 204 326 | 141 932 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
* kaalutud keskmiseks aktsiate arvuks on võrreldavuse tagamiseks loetud aktsiate
arv pärast fondiemissioone
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = | Puhaskasumi määr müügitulust = |
| Emaettevõtte aktsionäride osa | Aruandeperioodi puhaskasum / |
| puhaskasumist/Kaalutud keskmine | Müügitulu |
| aktsiate arv | Investeeritud kapitali tootlus = |
| Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu | (Kasum enne tulumaksustamist + |
| / Keskmine töötajate arv | intressikulud) / Perioodi keskmine |
| Tööjõukulude määr müügitulust = | (intressi kandvad kohustused + |
| Tööjõukulud / Müügitulu | omakapital) |
| Üldhalduskulude osakaal müügitulust | Vara tootlus = Ärikasum / Perioodi |
| = Üldhalduskulud / müügitulu | keskmine vara kokku |
| EBITDA = Ärikasum + Kulum | Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi |
| EBITDA määr müügitulust = EBITDA / | puhaskasum / Perioodi keskmine |
| Müügitulu | omakapital kokku |
| Brutokasumi määr müügitulust = | Omakapitali osakaal = Omakapital |
| Brutokasum / Müügitulu | kokku / Kohustused ja omakapital |
| Ärikasumi määr müügitulust = | kokku |
| Ärikasum / Müügitulu | Finantsvõimendus = (Intressikandvad |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | kohustused - raha ja raha |
| kasumita = (Ärikasum - põhivara | ekvivalendid) / (Intressikandvad |
| müügikasum - kinnisvara müügikasum) | kohustused + omakapital) |
| / Müügitulu | Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
| | = Käibevara kokku / Lühiajalised |
| | kohustused kokku |
--------------------------------------------------------------------------------
MAJANDUSTEGEVUS GEOGRAAFILISTE TURGUDE LÕIKES
Kontserni väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2009. aasta I kvartalis
17% kogu müügitulust, samal perioodil aasta tagasi oli see ligikaudu 18%.
Kontsern on 2009. aasta I kvartalis suurendanud varasemaga võrreldes oma
tegevust Läti turul. I kvartali seisuga moodustab Kontserni müügitulu Lätist üle
10% kui 2008. aastal tervikuna oli see 6%.
Samal ajal on vähenenud Ukrainast teenitud müügitulu osakaal 3%ni Kontserni
müügitulust. Ukraina müügitulu vähenemine on tingitud peamiselt eelmisel
perioodil alustatud suuremate projektide lõpetamisest ning Ukraina
majandustingimustes uute lepingute sõlmimise keerukusest. Leedu müügitulud on
jätkuvalt püsinud 2 % lähedal kogutuludest.
--------------------------------------------------------------------------------
| | I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti | 82,7% | 81,9% | 83,3% | 80,3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ukraina | 3,2% | 16,2% | 16,7% | 11,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Läti | 12,2% | 0% | 0% | 5,9% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Leedu | 1,8% | 1,9% | 0% | 2,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutatakse riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude osakaalu
kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti ning aastaks 2013 on
eesmärgiks teenida pool müügitulust välisturgudelt.
MAJANDUSTEGEVUS 2009. AASTA I KVARTALIS TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES
Nordecon International kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule ning tegutseb muuhulgas teedeehituse,
-hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2009. aasta I kvartalis oli 590,7 miljonit krooni (37,8
miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 773,5
miljonit krooni (49,4 miljonit eurot), on müügitulu vähenenud 24%. Müügitulu
vähenemist on mõjutanud eelkõige ehitusturul toimunud nõudluse vähenemine
kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel. Samuti on mõjutanud müügitulu
absoluutnumbrit konkurentsisurvest tulenev ehitushindade alanemine (vt täpsemaid
selgitusi ja ootusi järgmiste perioodide osas tegevusaruande peatükis „
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“).
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid
korterite nõudlusele, siis jääb ka järgnevatel aastatel korterelamute ehitamise
osakaal kogumüügist strateegiliselt määratud 20% piiresse.
Segmentide müügitulu
Hoonete segmendi müügitulu suurem osakaal aasta esimeses kvartalis on
ehitusturgudele iseloomulik tunnusjoon. Samas on võrreldes eelmise aasta esimese
kvartaliga müügitulu jaotus põhisegmentides ühtlustunud. Peamiselt on seda
mõjutanud hetkel valitsev olukord ehitusturul (eelkõige Eestis), kus rajatiste
segmendi tööde osakaal teostamata tööde portfellis hakkas suurenema võrreldes
hoonete omaga juba 2008. majandusaasta teisest poolest.
2009. aasta I kvartalis moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu
kokku vastavalt 339,5 ja 246,5 miljonit krooni (21,7 ja 15,8 miljonit eurot).
Aasta tagasi olid vastavad näitajad 630,1 ja 140,6 miljonit krooni (40,3 ja 9,0
miljonit eurot). Turukorda iseloomustavalt on perioode võrreldes näha hoonete
segmendis müügitulu langust ning rajatiste omas vastupidiselt kasvu. Samas ei
ole ligi 100 miljoni krooni (6,4 miljoni euro) suurune kasv rajatiste segmendis
täismahus orgaaniline, vaid sisaldab 2009. aastal ka Läti müügitulu, mis
võrreldaval perioodil konsolideerimisele veel ei kuulunud.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus segmentides* | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärisegmendid | I kv | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008 |
| | 2009 | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Hooned | 58% | 80% | 55% | 63% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rajatised | 42% | 20% | 45% | 37% |
--------------------------------------------------------------------------------
* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8
„Tegevussegmendid“ jõustumisega aruandeperioodil on Kontsern muutnud
raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina hoonete segment, mis
raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes
hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda
raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.
Tulenevalt turuolukorrast on Kontserni juhtkonna hinnangul oodata põhisegmentide
osas 2009. majandusaastal rajatiste segmendi osakaalu suurenemist võrreldes
eelmise aastaga. Sellele viitab ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde
maht, kus 31.03.2009 seisuga ületavad rajatiste segmendiga seotud lepingud
hoonete omasid (vt tegevusaruande peatükk „Ehituslepingute teostamata tööde
mahud“).
Segmendisisene müügitulu
Hoonete ärisegmendis on müügitulu jaotus püsinud eelmiste perioodidega sarnastes
vahemikes, kus ärihoonete osakaal moodustab üle 50% kogu segmendi müügitulust.
Oodatult on majandusolukorrast tingituna vähenenud müügitulu osakaal tööstus- ja
laohoonete- ning korterelamute ehitusest. Soodsatest ehitushindadest ajendatuna
võiks oodata ühiskondlike hoonete osakaalu mõningast kasvu segmendisiseselt tänu
omavalitsuste poolt tehtavatele võimalikele investeeringutele koolimajadesse,
lasteaedadesse jms. avalikesse ehitistesse. Vaatamata soodsatele ehitushindadele
võib seejuures takistavaks teguriks osutuda aga ehitusprojektide finantseerimise
lahendamise keerukus.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus hoonete | I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärihooned | 75% | 63% | 50% | 59% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööstus- ja laohooned | 8% | 14% | 14% | 16% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühiskondlikud hooned | 12% | 15% | 18% | 14% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Korterelamud | 4% | 8% | 18% | 11% |
--------------------------------------------------------------------------------
Absoluutnumbrites on võrreldes eelmise aastaga rajatiste müügitulu kasvanud pea
kaks korda, mis on kaasa toonud struktuurinihkeid ka müügitulu jaotumises
rajatiste segmendi sees. Nii on oluliselt suurenenud müügitulu sadamaehitusest
ning keskkonnaehituses kaasa toonud nende osakaalude protsentuaalse suurenemise
segmendisiseselt.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus rajatiste | I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Teedeehitus ja -hooldus | 20% | 41% | 24% | 45% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sadamaehitus | 22% | 11% | 58% | 24% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskkonnaehitus | 17% | 5% | 18% | 6% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud rajatised | 41% | 43% | - | 25% |
--------------------------------------------------------------------------------
EHITUSLEPINGUTE TEOSTAMATA TÖÖDE MAHUD
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.03.2009 oli 1 714 miljonit krooni (110 miljonit eurot), mis on poole
vähem võrreldes aastataguse 3 369 miljoni krooniga (215 miljoni euroga).
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.03.20 | 31.03.20 | 31.03.200 | 31.12.200 |
| | 09 | 08 | 7 | 8 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 1 714 | 3 368 | 3 197 000 | 2 220 748 |
| tööde mahud, tuhat krooni | 175 | 680 | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 109 556 | 215 298 | 204 326 | 141 932 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Seejuures on Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud kasvanud rajatiste
segmendi osas võrreldes eelmiste perioodide seisuga moodustades 31.03.2009
seisuga 65% kogu portfellist (31.03.2008: rajatiste osakaal 35%). See viitab
ehitusturgudel hetkel valitsevale olukorrale, kus hoonete segmendis on
ehitusmahtude vähenemine olnud märgatavalt kiirem kui rajatiste segmendis nende
lisandumine. Ehituslepingute teostamata tööde mahtude absoluutnumbritele on
märkimisväärset mõju avaldanud lisaks ehitusmahtude vähenemisele ka
ehitushindade oluline langus võrreldava perioodi suhtes.
TÖÖTAJAD
Nordecon peab oma suurimaks väärtuseks siin töötavaid inimesi ning on
ettevõttena väärt nii palju kui professionaalsed, motiveeritud ja lojaalsed on
tema töötajad. Kontserni juhtkonna üks selgeid eesmärke on luua Nordeconi
töötajatele kaasaegne ja professionaalset arengut toetav töökeskkond, seda nii
töötingimuste, karjäärivõimaluste kui töö sisu osas.
Töötajad ja tööjõukulud
2009. aasta I kvartalis töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku
keskmiselt 1 223 inimest. Nendest insenertehniline personal moodustab ligi 500
inimest. Viimastel aastatel on insenertehnilise personali osakaal kasvanud
seoses kontserni tegevusmahtude suurenemisega. Võrreldes eelmise aastaga on
töötajate arv samas perioodis suurenenud üle 100 töötaja võrra, mis on tingitud
peamiselt Läti ettevõtte SIA LCB omandamisest 2009. aasta alguses. Vaatamata
sellele on töötajate arvu kasvukõver 2008.a. lõpust siiski pöördunud langusele
seoses töötajate koondmistega, mille on kaasa toonud töömahtude märkimisväärne
vähenemine.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (emaettevõte ja tütarettevõtted):
--------------------------------------------------------------------------------
| Aasta | ITP | Töölised | Keskmine kokku |
--------------------------------------------------------------------------------
| I kv 2009 | 499 | 724 | 1 223 |
--------------------------------------------------------------------------------
| I kv 2008 | 456 | 646 | 1 102 |
--------------------------------------------------------------------------------
| I kv 2007 | 396 | 613 | 1 009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2008 | 511 | 721 | 1 232 |
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni 2009. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
98,5 miljonit krooni (6,3 miljonit eurot), mis on 7% vähem kui eelmise
majandusaasta võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku 105,4
miljonit krooni (6,7 miljonit eurot). Samas on keskmine töötajate arv tõusnud
11%.
Tööjõukulude vähenemine vaatamata töötajate arvu kasvule on tingitud Kontserni
töötajate põhipalkade vähendamisest võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni
ettevõtetes on läbiviidud töötajate töötasude vähendamine, sh on
insenertehnilise personali (ITP) töötasusid vähendatud keskmiselt 15%. Samuti on
vähenenud projektpersonali töötasude osana arvestatavad tulemustasud, mis on
otseselt sõltuvad projektide kasumlikkusest.
2009. aasta I kvartalis on tingituna üldisest majandusolukorrast ja ehitusturul
toimunud langusest Kontserni ettevõtetes töösuhe lõpetatud ligi 240 töötajaga.
Nordecon International AS nõukogu liikmetele on 2009. aasta I kvartalis
arvestatud tasusid 270 tuhat krooni (17 tuhat eurot). Eelmisel aastal oli vastav
näitaja 270 tuhat krooni (17 tuhat eurot). Nordecon International AS juhatuse
liikmetele on 2009. aasta I kvartalis arvestatud tasusid ja hüvitisi 611 tuhat
krooni (39 tuhat eurot) ning 2008. aastal võrreldava perioodi kohta 2 575 tuhat
krooni (165 tuhat eurot). Erinevused juhatuse tasudes tulenevad asjaolust, et
alates 5. jaanuarist 2009 on Nordecon International AS juhatuses kolm liiget,
kui 2008. aastal oli juhatuses viis liiget. Samuti on mõju avaldanud kontserni
ettevõtete juhatuse liikmete põhipalga vähendamine 15% võrra.
VÄLJAVAATED KONTSERNI TEGUTSEMISTURGUDELE
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2009-2010 aastal Kontserni juhtkonna hinnangul
järgmised sündmused:
- Ehitusturu kogunõudluse erakordselt suur sõltuvus riigihangetest ning Euroopa
Liidu finantstoel alustatavatest (eelkõige infrastruktuuri-, keskkonnaehituse-
jms.) projektidest (sh oluliselt riigi ja kohalike omavalitsuste
haldussuutlikkusest) ning hinnakujundusest. Siiski ei kompenseeri rajatiste
ehitamise mahtude mõõdukam kahanemine võrreldes eelmiste perioodidega järsku
langust hoonete ehitusmahtudes, kust hetkel on kadunud enamus eraettevõtetest ja
-isikutest kliente. Aastaks 2010 prognoosib Kontserni juhtkond, et võrreldes
2008. aastaga on ehitusturu kogumahud langenud üle 50%.
- Elamuarendusele ja -ehitusele spetsialiseerunud ettevõtete hulga vähenemine
(turu konsolideerumine). Jätkub 2008. aastal alanud suund, kus seni
elamuehitusele keskendunud ettevõtted püüavad siirduda teistesse
turusegmentidesse (infrastruktuuride ehitus) ning teravdavad seeläbi oluliselt
konkurentsisurvet. Turu madalseisu jätkumine viib ettevõtete ühinemisteni,
ülevõtmisteni ning pankrottideni.
- Üleilmalisest finantskriisist tingituna on majanduses ringleva raha hulk
oluliselt vähenenud ning üha suuremal osal erasektori ettevõtetel on raskusi
uute ehitusprojektide finantseerimisel võõrkapitali abil. Nõudluse järsemat
vähenemist võib aidata mingil määral siiski pehmendada ehitusturu tihenevast
konkurentsist tulenev hinnalangus, mis muudab tellijatele investeerimise
atraktiivsemaks võrreldes turuhindade kõrgperioodiga aastatel 2006-2007.
- Ehitusturu kasvuperioodil toodangumahtusid märkimisväärselt suurendanud
ehitusmaterjalide tootjad seisavad silmitsi nõudluse vähenemisega
ehitusmaterjalide osas ning tootmisvõimsuse suurendamiseks võetud kohustuste
täitmise raskemaks muutumisega.
- Kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtete olemasolevate laenude teenindamise
ja
tagasimaksevõime halvenemine ja uute laenude võtmisel krediidikõlbulikkuse
vähenemine. Ehituse peatöövõtu ja -projektijuhtimisega tegelevatel
ehitusettevõtetel ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõudesummade
kasvamise suurenev tõenäosus.
- Infrastruktuuriobjektide tähtsustumise kaudu kujunevad senisest olulisemateks
eduteguriteks spetsiifiline (insenertehniline) oskusteave ja kogemused, koos
vastavate ressursside olemasoluga.
- Halvenev majanduskliima ja suurenenud konkurents ehitusturul seoses mahtude
vähenemisega toob kaasa sektoris ehitustööliste tööpuuduse jätkuva kasvu, mis
läbi tööjõu pakkumise suurenemise viib ehitusettevõtete tööjõukulude
vähenemiseni. Tööjõukulude alanemise mõju vähendab lühiajalises perspektiivis
koondamistasude maksmine.
- Ehitusprojektide finantseerimisskeemide muutumine (sh tellija maksetähtaegade
oluline pikendamine) ning täiendavad nõuded seetõttu projektide
peatöövõtjapoolsele finantseerimisele ehitustegevuse perioodil, mis avaldab
survet ettevõtete likviidsusele.
Nordecon International kontsern tegutseb pikaajalistele eesmärkidele tuginedes,
mida korrigeeritakse väliskeskkonna muutumisest tulenevate mõjudega. Vastav
strateegilise juhtimise protsess kuulub Kontserni juhtkonna töökohustuste hulka.
Kontsern on valmistunud senise majanduskeskkonna muutumiseks järgmiselt:
- Kontserni eesmärk on vähendada kulubaasi 30% võrra (sh tööjõukulude
vähendamine
läbi koondamiste ja palkade alandamise, kaupade- ja teenuste sisseostukulude
vähendamine jne).
- Kontserni restruktureerimine ärivaldkondade (hoonete ja infrastruktuuride
ehitamine) paremaks juhtimiseks ja konkurentsieeliste säilitamiseks.
- Klientide makse- ja krediidivõime senisest kriitilisem eelanalüüs ning
tähtaja
ületanud nõuetega varasem ning aktiivsem tegelemine.
- Riskide maandamine läbi projektiportfelli kujundamise.
- Tegevuse hajutamisega geograafiliselt.
Läti ja Leedu
Vaatamata Läti poliitilises- ja rahandussüsteemis esinevatele probleemidele
püsivad samal tasemel või loodetavasti suurenevad riigi- ja kohalike
omavalitsuste poolt Euroopa Liidu toetusfondide raha abil finantseeritavate
mitmesuguste infrastruktuuriprojektide mahud (nt joogivee- ja keskküttetorustike
renoveerimine jms). Ehitustegevusele avaldab survet eelkõige
finantseerimisasutuste olukord, erasektori nõudluse oluline vähenemine, siiani
kõrge inflatsioon ja konkurentsi teravnemine.
Leedu majanduse viimase aja arengud on sarnased teiste Balti riikide omaga.
Surve riigieelarvele ja rahvusvaluutale, investeeringute pidurdumine era- ja
avalikus sektoris jms tegurid mõjutavad otseselt ehitusturgu. Äripindade ja
korterelamute (Kontserni ettevõte kui peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise
osas on turg selgelt ja järsult kahanenud ning olukord jätkuvalt pingeline. Muud
olulisemad riskid on seotud pankade stabiilsuse, konkurentsi kasvu ja
inflatsiooni mõjuga ehitushindadele.
Kontserni juhtkond on äraootaval seisukohal seoses Läti ja Leedu ehitusturgude
arengutega lähitulevikus, kuna sarnaselt Eestile on nendes riikides raskustesse
sattunud majandus tervikuna, mille mõju avaldub teravalt ka ehitussektoris.
Kontserni juhtkond analüüsib senist tegevuse Läti ja Leedu turul väliskeskkonna
kiiretest muutustest tulenevaid asjaolusid arvesse võttes ning on valmis
vajadusel ka otsustavalt seniseid plaane korrigeerima.
Arvestades kujunenud olukorda Leedu ehitusturul ning tulevikuperspektiive
majanduses kaalub Kontsern ühe alternatiivina 2009. aastal oma senise
tegevuskava ümbervaatamist ning ei välista oma tegevuse ajutist kokkutõmbamist
Leedu turul 2009. aastal, kui see on mõistlik ning põhjendatud.
Kontsern lähtub oma tegevuse pikaajalisel kujundamisel Läti ja Leedu ehitusturul
vastavalt vastuvõetud strateegiale välisturgudele laienemise osas ning peab Läti
ja Leedu ehitusturge pikemat ajahorisonti silmas pidades endiselt loogiliseks
jätkuks ettevõtte rahvusvahelistumisel.
Ukraina
Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega
tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. Mahukaid investeeringuid
nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektiga on peatatud, et minimeerida riske
ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja maailma finantsturgudel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning
kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete
ehitussisendite kättesaadavusega. Alates oktoobrist 2008 on Ukraina rahandus- ja
pangandussüsteem sattunud tugeva surve alla. Rahvusvaluuta grivna (UAH) on
nõrgenenud nii Ameerika dollari kui ka euro suhtes oluliselt, mis toob riigis
tegutsevatele välisriikide ettevõtetele maandamata valuutariskiga lepingute ja
finantspositsiooni korral kaasa ulatuslikke kursikahjumeid.
Samas on 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg pakkumas siiski võimalusi
äritegevuse läbiviimiseks ka tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile turul
tegutsemisel on vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas
(euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse
projektijuhtimisettevõte). Kontserni juhtkond veendunud, et tänanähtav kriis
Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis
kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja
projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis
parandab tuntavalt Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.
PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS
Äririskid
Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate
riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt
uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates
ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud
töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks
esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil
ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis
kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 31.03.2009 seisuga moodustas
garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 13,9 miljonit krooni (0,9
miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 11,2 miljonit krooni
(0,7 miljonit eurot).
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase
võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise
järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu
lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust
kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde
akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete
ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hindame
oma klientide maksekäitumist heaks. Samas on klientide maksekäitumises toimunud
siiski muudatusi. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on mõnevõrra kasvanud, mis
suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust järgmistel perioodidel.
Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on
ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva.
2009. aasta I kvartalis oli netokahjum ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0,9
miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Eelmisel perioodil ületas varasemalt
ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuete hilisemast laekumisest tekkinud
tulu nõuete allahindluskulu ning teeniti netokasum summas 0,2 miljonit krooni
(0,01 miljonit eurot).
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte Eesti suurimates pankades üleöö- või
fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise
tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala
käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara
ületab lühiajalisi kohustusi 1,28 kordselt (31.03.2008: 1,65 korda).
Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 179,6 miljonit
krooni (11,5 miljonit eurot) (31.03.2008: 372,5 miljonit krooni / 23,8 miljonit
eurot), mis koos sõlmitud arvelduskrediidi lepingute kasutamata jääkidega
moodustab piisava likviidsusvaru Kontserni äritegevuse läbiviimiseks
keerulisemates majandustingimustes võrreldes eelmise aastaga.
Intressiriskid
Kontserni ettevõtete poolt Eesti, Läti ja Ukraina pankadelt võetud laenud on
peamiselt fikseeritud intressimääraga. Kapitalirendi lepingud on ujuva
intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad
laenukohustused on võrreldes varasema perioodiga kasvanud 8,3 miljoni krooni
võrra (0,5 miljonit eurot). Seisuga 31.03.2008 on Kontsernil intressikandvaid
kohustusi summas 665,8 miljonit krooni (42,6 miljonit eurot). Intressikulud olid
2009. aasta I kvartalis 8,4 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot) ning võrreldes
2008. aasta I kvartaliga on intressikulude suurusjärk kohustuste kasvu juures
jäänud samaks tulenevalt EURIBOR-i baasintressi langemisest.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
Eesti kroonides (EEK), Läti lattides (LVL), Leedu littides (LTL) ja Ukraina
grivnades (UAH). Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes,
mille osas valuutarisk kontserni Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetele puudub.
2008. aasta viimases kvartalis sattus ülemaailmse finantskriisi tõttu
olulistesse raskustesse Ukraina majandus ning koos sellega ka kohalik valuuta
(Ukraina grivna/UAH). Kohalikku valuuta vahetuskurssi, mis ei olnud ametlikult
seotud ühegi rahvusvahelise valuutaga, hakkasid järsult mõjutama ekspordi ja
välisinvesteeringute vähenemine ning riigi pangandussüsteemi usaldusväärsus
tervikuna. Hoolimata vastumeetmetest ei suutnud kohalik keskpank hoida Ukraina
grivna kurssi stabiilsena rahvusvaheliste valuutade suhtes ning 2008. aastal
odavnes grivna USA dollari ja euro vastu võrreldes aasta algusega rohkem kui
30%.
2009. aastal on Ukraina grivna kursi nõrgenemine euro suhtes peatunud ning
Kontserni kursikahjumid (sh finantskuludes ning muudes ärikuludes) 2009. aasta I
kvartalis moodustasid 0,2 miljonit krooni (0,01 miljonit eurot). Valuutakursside
muutumiste kogumõju (sh kursikasumid) puhaskasumile oli kasum summas 2,1
miljonit krooni (0,1 miljonit eurot).
FINANTSARUANDED
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK`000 | 31.03.2009 | 31.03.2008 | 31.12.2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 179 643 | 372 537 | 296 184 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu | 443 126 | 359 718 | 473 935 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud nõuded ja ettemaksed | 414 134 | 245 195 | 408 541 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaks | 776 | 1 905 | 776 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaksu nõuded | 0 | 0 | 3 207 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 443 553 | 431 055 | 386 733 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 0 | 43 362 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 1 481 232 | 1 453 772 | 1 569 376 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 121 960 | 91 828 | 112 605 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 116 783 | 133 753 | 116 783 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 253 140 | 276 167 | 263 295 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 332 869 | 290 356 | 305 188 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 824 752 | 792 104 | 797 871 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 2 305 984 | 2 245 876 | 2 367 247 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 332 295 | 151 184 | 235 948 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 319 687 | 291 656 | 439 615 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksuvõlad | 52 658 | 48 411 | 65 760 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad ja ettemaksed | 384 488 | 382 168 | 423 270 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised eraldised | 9 903 | 8 078 | 11 600 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 1 099 031 | 881 497 | 1 176 193 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 333 474 | 506 308 | 318 578 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud pikaajalised võlad | 4 258 | 761 | 2 534 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised eraldised | 4 022 | 3 739 | 6 630 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 341 754 | 510 808 | 327 742 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 1 440 785 | 1 392 305 | 1 503 935 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 307 567 | 307 567 | 307 567 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 34 800 | 21 426 | 34 800 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -2 714 | 4 574 | -4 106 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 434 033 | 432 937 | 426 995 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 773 686 | 766 504 | 765 256 |
| omakapital | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 91 513 | 87 067 | 98 056 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 865 199 | 853 571 | 863 312 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 2 305 984 | 2 245 876 | 2 367 247 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | 31.03.2009 | 31.03.2008 | 31.12.2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 11 481 | 23 810 | 18 930 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu | 28 321 | 22 990 | 30 290 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud nõuded ja ettemaksed | 26 468 | 15 670 | 26 110 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaks | 50 | 123 | 50 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaksu nõuded | 0 | 0 | 205 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 28 348 | 27 549 | 24 717 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 0 | 2 771 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 94 668 | 92 913 | 100 301 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 7 795 | 5 869 | 7 197 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 7 464 | 8 548 | 7 464 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 16 178 | 17 650 | 16 828 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 21 274 | 18 557 | 19 505 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 52 711 | 50 625 | 50 993 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 147 379 | 143 538 | 151 295 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 21 238 | 9 662 | 15 080 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 20 432 | 18 640 | 28 096 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksuvõlad | 3 364 | 3 094 | 4 203 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad ja ettemaksed | 24 574 | 24 425 | 27 052 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised eraldised | 633 | 516 | 741 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 70 241 | 56 338 | 75 172 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 21 313 | 32 359 | 20 361 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud pikaajalised võlad | 272 | 49 | 162 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised eraldised | 257 | 239 | 424 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 21 842 | 32 647 | 20 947 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 92 083 | 88 985 | 96 119 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 19 657 | 19 657 | 19 657 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 2 224 | 1 369 | 2 224 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -173 | 292 | -262 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 27 740 | 27 670 | 27 290 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 49 448 | 48 989 | 48 909 |
| omakapital | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 5 849 | 5 565 | 6 267 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 55 296 | 54 553 | 55 176 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 147 379 | 143 538 | 151 295 |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| | I KV 2009 | I KV 2008 | 2008 |
| EEK`000 | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 590 664 | 773 510 | 3 867 917 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu | 553 809 | 672 156 | 3 510 006 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 36 855 | 101 354 | 357 911 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | 2 223 | 827 | 8 007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | 37 404 | 43 493 | 182 526 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 1 689 | 7 122 | 63 947 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | 2 423 | 3 113 | 22 845 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -3 506 | 61 043 | 208 480 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 18 775 | 4 559 | 96 877 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | 13 782 | 19 851 | 68 019 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud kokku | 4 993 | -15 292 | 28 858 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 0 | 16 | 17 |
| kasum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 2 644 | 728 | 24 770 |
| kahjum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | -2 644 | -712 | -24 753 |
| kasum/kahjum kokku | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -1 157 | 45 039 | 212 585 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | -618 | 145 | 41 269 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | -539 | 44 894 | 171 316 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum/- kahjum: | -1 480 | 2 331 | -6 371 |
| Realiseerumata kursivahed | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum/- kahjum | -1 480 | 2 331 | -6 371 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku aruandeperiood koondkasum/ | -2 019 | 47 225 | 164 945 |
| (-kahjum) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum/(-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 7 046 | 46 138 | 145 580 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv | -7 585 | -1 244 | 25 736 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -539 | 44 894 | 171 316 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku aruandeperioodi | | | |
| koondkasum/(-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 8 438 | 48 358 | 139 120 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv | -10 457 | -1 133 | 25 825 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -2 019 | 47 225 | 164 945 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia | | | |
| kohta emavõtte aktsionäridele: | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia kohta | 0,23 | 1,50 | 4,73 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 0,23 | 1,50 | 4,73 |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | I KV 2009 | I KV 2008 | 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 37 750 | 49 436 | 247 205 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu | 35 395 | 42 959 | 224 330 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 2 355 | 6 478 | 22 875 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turunduskulud | 142 | 53 | 512 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | 2 391 | 2 780 | 11 666 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 108 | 455 | 4 087 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | 155 | 199 | 1 460 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -224 | 3 901 | 13 324 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 1 200 | 291 | 6 192 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | 881 | 1 269 | 4 347 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud kokku | 319 | -977 | 1 844 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 0 | 1 | 1 |
| kasum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 169 | 47 | 1 583 |
| kahjum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | -169 | -46 | - 1 582 |
| kasum/kahjum kokku | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -74 | 2 879 | 13 587 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | -39 | 9 | 2 638 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | -34 | 2 869 | 10 949 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum/- kahjum: | -95 | 149 | -407 |
| Realiseerumata kursivahed | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum/- kahjum | -95 | 149 | -407 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku aruandeperiood koondkasum/ | -129 | 3 018 | 10 542 |
| (-kahjum) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum/(-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 451 | 2 949 | 9 304 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv | -485 | -80 | 1 645 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -34 | 2 869 | 10 949 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku aruandeperioodi | | | |
| koondkasum/(-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 539 | 3 090 | 8 891 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv | -668 | -72 | 1 651 |
| osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -129 | 3 018 | 10 542 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia | | | |
| kohta emavõtte aktsionäridele: | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia kohta | 0,01 | 0,10 | 0,30 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 0,01 | 0,10 | 0,30 |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| | EEK`000 | EUR`000 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | I KV | I KV 2008 | I KV 2009 | I KV 2008 |
| | 2009 | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laekumised ostjatelt | 661 510 | 1 041 501 | 42 278 | 66 564 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed hankijatele | -608 644 | -869 455 | -38 899 | -55 568 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed töötajatele ja | -126 515 | -136 073 | -8 086 | -8 697 |
| töötajate eest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud tulumaks | -6 002 | -20 | -384 | -1 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog äritegevusest | -79 651 | 35 953 | -5 091 | 2 298 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse põhivara | -530 | -2 473 | -34 | -158 |
| soetamine | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalse põhivara | -7 500 | -464 | -479 | -30 |
| soetamine | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara müük | 1 130 | 3 342 | 72 | 214 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete soetamine | -6 776 | -194 719 | 433 | 12 444 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete müük | 0 | 1 482 | 0 | 95 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete soetamine | -6 000 | 0 | -383 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete müük | 6 724 | 0 | 430 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühisettevõtete soetamine | -20 000 | 0 | -1 279 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenud | -53 747 | -7 973 | -3 435 | -510 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenude laekumised | 6 092 | 31 111 | 389 | 1 988 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud intressid | 5 457 | 5 099 | 349 | 326 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | -75 150 | -164 595 | -4 803 | -10 520 |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenud | 122 911 | 333 701 | 7 855 | 21 327 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenude tagasimaksed | -63 576 | -49 421 | -4 063 | -3 159 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi maksed | -12 462 | -13 499 | -796 | -863 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud intressid | -8 374 | -5 693 | -535 | -364 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud maksed | -315 | 0 | -20 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | 38 184 | 265 088 | 2 440 | 16 942 |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavoog kokku | -116 617 | 136 446 | -7 454 | 8 720 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 296 184 | 236 112 | 18 930 | 15 089 |
| perioodi algul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursimuutused | 76 | -20 | 5 | -1 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha jäägi muutus | -116 617 | 136 446 | -7 454 | 8 720 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 179 643 | 372 538 | 11 481 | 23 810 |
| perioodi lõpul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete
ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt
tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas. Eestis on
täiendavateks tegevusvaldkondadeks lisaks teedeehituse ja -hoolduse ning
keskkonnaehituse ja betoonitööde otsetöövõtt. Kontserni emaettevõte on Nordecon
International AS, mis on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni
kuulub lisaks emaettevõttele üle 20 tütarettevõtte. Kontserni 2008. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 3,9 miljardit krooni (247 miljonit eurot) ja
konsolideeritud puhaskasum 171 miljonit krooni (11 miljonit eurot). Nordecon
International kontsern annab tööd rohkem kui 1 100 inimesele. Alates 18.05.2006
on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
1 euro = 15,6466 krooni
Raimo Talviste
Nordecon International AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com
