Tegevusaruanne
Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses I kvartalis 2010
Toimunud muudatused äritegevuses Eestis
Kontserni äritegevuses Eestis ei ole toimunud olulisi muudatusi võrreldes 2009.
aasta IV kvartaliga. 2009. aasta lõpuks oli Kontsern läbi viinud kõik olulisemad
ümberstruktureerimisega seotud toimingud. 2010. aastat alustati põhitegevust
läbi kahe, vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud,
alamkontserni Nordecon Ehitus ja Nordecon Infra. Kontserni emaettevõte tegutseb
valdusettevõttena, Kontserni strateegilise juhtimise ja kontserniüleste
tugiteenuste osutamisega.
Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel
Läti
Kontsern sisenes Läti turule 2007. aasta alguses, kui läbi OÜ Kaurits soetamise
saadi osa Lätis registreeritud sidusettevõttest SIA Abagars (hilisemalt Nordecon
Infra SIA). Hilisemate huvide konfliktide vältimiseks soetas Kontsern
enamusosaluse Lätis registreeritud ettevõttes 2008. aasta mais. Ettevõtte
põhiliseks tegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Ärimaht
Lätis kasvas kiiresti ning ettevõte teostas mitmeid olulise suurusega avaliku
sektori hankeid. Paraku kaasnes ettevõtte kiire kasvuga ka tegevusriskide
suurenemine ning viimane asjaolu koosmõjus majanduskeskkonna drastilise
muutusega muutis ettevõtte tegevuse 2009. aasta II poolaastaks kahjumlikuks.
Läti majanduse üldine halvenemine tõi kaasa probleemid raha laekumisel
projektidest, kus muuhulgas olid osapoolteks ka riigi või kohaliku
omavalitsusega seotud tellijad.
Nordecon International AS juhatus otsustas veebruaris 2010 müüa kogu 56%
suuruse osaluse tulevikus ettenähtavalt kahjumlikult tegutsevas Läti ettevõttes
Nordecon Infra SIA. Osa müüdi eraisikust vähemusaktsionärile. Peale tehingut ei
oma Kontsern osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes. Tehingu
finantsarvustuslikku mõju on täpsemalt kirjeldatud vahearuande lisas 4.
Kontsern jätkab lähiaastatel äritegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
tütarettevõtete, tehes seda vajadusel koos partneritega. Projektipõhise töö
jätkumise eelduseks on kasumlike projektide olemasolu.
Valgevene
Kontsern on sõlminud ühe Soome toiduainetetööstuse ettevõttega lepingu viimasele
kuuluva, Valgevenes asuva, tehasehoone ehitamiseks. Kontsern teostab töid läbi
Valgevenes registreeritud ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Kontserni 100% suuruse
osalusega ettevõtte asutamistoimingud jõudsid lõpule 2010. aasta jaanuaris.
Valgevene turul on Kontsern tegutsev hetkel ainult mainitud projekti raames.
Sarnase strateegiaga sisenes Kontsern Ukraina turule rohkem kui kümme aastat
tagasi, kus eelistatud olid projektid, mille tellijaks Põhjamaades- või
Baltikumis tegutsevad tuntud ettevõtted. Kontsern ei ole hetkel läbirääkimistes
muude projektide alustamiseks ning Kontserni arengustrateegia kohaselt ei ole
Valgevene turule sisenemine 2010. aastal prioriteediks. Käesolevat aastat ning
antud projekti läbiviimist kasutatakse turu tundmaõppimiseks ning hilisemateks
analüüsideks.
Ukraina
Kontserni äritegevuses Ukrainas ei ole toimunud olulisi muudatusi võrreldes
2009. aasta IV kvartaliga.
Olulisemad muudatused Kontserni struktuuris I kvartal 2010
Nordecon International
Jaanuaris lõpetati toimingud, mille kohaselt Nordecon International AS koos
Nordecon Ehitus AS-ga asutas Valgevenes ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Asutajate
osalused ettevõttes on vastavalt 70% ja 30%. Ettevõte asutati projektipõhise
ehituslepingu teostamiseks. Kuna Valgevene on Kontserni üks potentsiaalne
sihtturg siis vastavalt strateegiale kuulub enamusosalus nimetatud
tütarettevõttes Kontserni emaettevõttele.
Veebruaris müüs Nordecon International AS oma 56%-lise osaluse Läti
tütarettevõttes Nordecon Infra SIA koos selle tütarettevõtetega. Ettevõtte müüdi
kontsernivälisele senisele vähemusaktsionärile. Peale tehingut ei oma Kontsern
osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes.
Eston Ehitus
Märtsis asutas AS Eston Ehitus tütarettevõtte OÜ Kaasa Vara. Osaühingu
osakapital on 40 tuhat krooni (3 tuhat eurot). Ettevõttes ei toimu hetkel
äritegevust. Ettevõte asutatud AS Eston Ehitus oluliste võlgnike kohta
kinnitatud saneerimiskavade teostamiseks.
Eurocon Ukraine TOV
Märtsis 2010 müüs Eurocon Ukraine TOV oma 99% suuruse osaluse tütarettevõttes
Bukovina Development TOV. Nimetatud ettevõttes ei olnud toimunud äritegevust.
Peale tehingut ei oma Kontsern osalust Bukovina Development TOV-s.
Bilansipäeva järgsed muudatused Kontserni struktuuris
Nordecon International
Aprillis müüs Nordecon International AS kontsernisisese tehinguga 100% oma
Soomes registreeritud tütarettevõtte Estcon OY aktsiatest Kontserni ettevõttele
Nordecon Betoon OÜ. Nordecon Betoon OÜ hakkab läbi tütarettevõtte teostama
Soomes betoneerimistöid. Kuna Soome ei ole Kontserni üks sihtturge siis
välismaise tütarettevõtte müümine emaettevõtte alt ei ole vastuolus üldise
osaluste omamise strateegiaga.
2010. aasta I kvartali majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni kasumlikkus
Nordecon International kontserni brutokasum 2010. aasta I kvartalis moodustas
-23,7 miljonit krooni (-1,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli
brutokasumi suuruseks 36,9 miljonit krooni (2,4 miljonit eurot). Kontserni
kahjumliku tegevuse I kvartalis põhjustasid koosmõjus nii ehitustegevuse
sesoonsus, ebasoodsad ilmastikumõjud kui ka järjest tihenenud konkurents.
Brutokasumi kujunemise sesoonsust iseloomustab alltoodud tabel:
--------------------------------------------------------------------------------
| % aastas teenitud | I KV | II KV | III KV | IV KV | Kokku |
| brutokasumist | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2006 | 10% | 20% | 33% | 37% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2007 | 13% | 30% | 26% | 31% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2008 | 28% | 38% | 20% | 13% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2009 | 27% | 35% | 59% | -21% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
Möödunud talv oli ehitusettevõtetele võrreldes eelmiste aastatega märgatavamalt
raskem. Lumerohkus ja temperatuurikõikumised ei võimaldanud teha töid suuremal
osal pooleliolevatel projektidel või alustada ettevalmistustöödega uutel. Samas
kandsid ettevõtted töös olevate projektide arvust ja tööde seiskumisest
sõltumata põhitegevusega seotud püsikulusid. Teisalt mõjutas pikk ning lumerohke
talv oluliselt teehooldusega tegelevaid ettevõtteid, kelle töömahust valdav
enamus langeb nimelt mainitud perioodi. Fikseeritud hooldushindadega lepingute
täitmine osutus käesoleva aasta I kvartalis selgelt kahjumlikuks, kuna reaalsed
lumekoristus- ja jäätõrjetööd teedel osutusid tavapärasest töömahukamaks ning
aeganõudvamaks.
Jättes kõrvale sesoonsed mõjud, on jätkunud 2008. majandusaastal alguse saanud
brutokasumlikkuse väheneminetingituna ärikeskkonna märkimisväärsest
halvenemisest. Rentaablusnäitajate vähenemiseni (kõikidel Kontserni
tegutsemisturgudel) on võrreldava perioodi suhtes viinud eelkõige toimunud järsk
langus nõudluses. Spetsiifiliselt väljendub see peamiselt järjest kasvanud
ehitusvõimsuse ülejäägis võrrelduna pakutavate uute ehitusprojektide hulgaga.
Kõikide ehitusettevõtete ärivajaduste rahuldamiseks ebapiisav nõudlus on
avaldanud järjest kasvavat survet ka hindade langetamiseks. Kontserni eesmärk on
läbi sisemiste protsesside ümberkujundamise (teenuste sisseostmise tõhustamine,
kulude kokkuhoid jms) ning ehitusturul välja joonistuvate uute trendide valguses
hoida brutokasumlikkust selliselt, et oleks tagatud positiivne ärikasum aastas
tervikuna.
Negatiivse brutokasumi tõttu I kvartalis ei suutnud Kontsern katta oma
üldhalduskulusid, mis moodustasid 18,3 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot).
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on Kontsern vähendanud oma üldhalduskulusid
51%. Sesoonsusest tingitud müügitulu oodatust suurema languse tõttu moodustas
üldkulude osakaal müügitulust 10,4% (2009 I kvartal: 5,3%). Siiski peaks
juhtkonna hinnangul konkreetsete kulude kokkuhoiumeetmete rakendamine Kontserni
üldhalduskulusid aastas vähendama mullusega võrreldes täiendavalt ligi
kolmandiku võrra, mis omakorda tagab aasta baasil üldkulude suurusjärgu
juhtkonna poolt eesmärgistatud 5% tasemel müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks esimeses kvartalis -45,6
miljonit krooni (-2,9 miljonit eurot) (2009 I kvartal: -3,5 miljonit krooni/-0,2
miljonit eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes -25,1 miljonit krooni (-1,6 miljonit eurot).
Ärikahjumit vähendas teenitud ühekordne finantstulu seoses kahjumliku Läti
äritegevuse müügiga (vt täpsemalt vahearuande Lisa 4). Kontserni emaettevõtte
Nordecon International AS aktsionäride puhaskasumiks kujunes -20,6 miljonit
krooni (-1,3 miljonit eurot).
Kontserni rahavood
2010. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog oli 36,9 miljonit krooni (2,4
miljonit eurot), mis on märgatavalt parem aastatagusest negatiivsest rahavoost
-79,6 miljonit krooni (-5,9 miljonit eurot). Positiivse laekumiseni viis
eelkõige tõhus töö hankijatega eelnevatel perioodidel teostatud tööde eest
tasumisel, projektipreemiate maksete vähenemised töötajatele (teenitud
brutokasum ei võimaldanud preemiat maksta), aga ka 2009. aastal alustatud
projektide maksetähtaegade lükkumine käesolevasse aastasse (nt riigieelarvelised
asutused). Hoolimata eeltoodust on pikenenud klientide lepingulised
maksetähtajad (eriti avaliku sektori projektide osas) ning üldisest
majandusolukorrast tingituna esineb laekumistel ka märkimisväärseid viivitusi,
mis ületavad kokkulepitud maksetähtaegasid. Positiivse äritegevuse rahavoo
säilitamine sõltub nii Kontserni kohanemisvõimest uuenenud ärikeskkonnaga (nt
maksetähtajad allhankijatele) kui ka tegevuskulude kokkuhoiu ulatusest.
Investeerimistegevuse rahavoog 2010. aasta I kvartalis oli -7,4 miljonit krooni
(-0,5 miljonit eurot), kui võrreldaval perioodil moodustas raha väljaminek -75,2
miljonit krooni (-4,8 miljonit eurot). Investeerimistegevuse väljaminekutest
olulise osa (-9,9 miljonit krooni/-0,6 miljonit eurot) moodustas raha väljaminek
seoses tütarettevõte Nordecon Infra SIA müügiga ja konsolideerimise
lõpetamisega.
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -61,2 miljonit krooni (-3,9 miljonit eurot).
Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja 38,2 miljonit krooni (2,4 miljonit
eurot). Finantseerimistegevuse struktuurimuutuse on põhjustanud võõrkapitali
märksa vähesem kaasamine ning olemasolevate laenukohustuste täitmisega seotud
tagasimaksed.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
--------------------------------------------------------------------------------
| Suhtarv / näitaja | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaalutud keskmine aktsiate | 30 756 | 30 756 | 30 756 | 30 756 |
| arv, tk (1) | 728 | 728 | 728 | 728 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta | -0,67 | 0,23 | 1,50 | -1,49 |
| (EPS), krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta | -0,04 | 0,01 | 0,10 | -0,09 |
| (EPS), eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu kasv | -70,2% | -23,6% | 38,2% | -37,5% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskmine töötajate arv | 745 | 1 223 | 1 102 | 1 128 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, | 236 | 483 | 702 | 2 144 |
| tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, | 15 | 31 | 45 | 137 |
| tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööjõukulude määr | 29,6% | 16,7% | 13,6% | 15,0% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulude määr | 10,4% | 6,3% | 5,6% | 5,2% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat krooni |-30 791(2) | 14 813 | 77 166 | 4 308(2) |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat eurot | -1 968 | 947 | 4 932 | 275 |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA määr müügitulust, % | -17,5% | 2,5% | 10,0% | 0,2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasumi määr | -13,5% | 6,2% | 13,1% | 5,6% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr müügitulust, | -25,9% | -0,6% | 7,9% | -5,2% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr ilma | -25,9% | -0,7% | 7,6% | -5,4% |
| varamüügi kasumita, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasumi määr | -14,3% | -0,1% | 5,8% | -3,7% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeritud kapitali | -1,7% | 0,5% | 3,9% | -4,1% |
| tootlus, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vara tootlus, % | -2,6% | -0,2% | 2,8% | -6,0% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali tootlus, % | -3,6% | -0,1% | 5,4% | -11,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali osakaal, % | 44,0% | 37,5% | 38,0% | 37,1% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantsvõimendus | 22,8% | 31,8% | 18,9% | 26,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste kohustuste | 1,74 | 1,28 | 1,65 | 1,47 |
| kattekordaja | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.03.201 | 31.03.200 | 31.03.200 | 31.12.200 |
| | 0 | 9 | 8 | 9 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 1 386 332 | 1 714 175 | 3 368 680 | 1 530 661 |
| tööde mahud, tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 88 603 | 109 556 | 215 298 | 97 827 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
(1) kaalutud keskmiseks aktsiate arvuks on võrreldavuse tagamiseks loetud
aktsiate
arv pärast fondiemissioone
(2) EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla
hinnatud firmaväärtused.
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = | Puhaskasumi määr müügitulust = |
| Emaettevõtte aktsionäride osa | Aruandeperioodi puhaskasum / |
| puhaskasumist/Kaalutud keskmine | Müügitulu |
| aktsiate arv | Investeeritud kapitali tootlus = |
| Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu | (Kasum enne tulumaksustamist + |
| / Keskmine töötajate arv | intressikulud) / Perioodi keskmine |
| Tööjõukulude määr müügitulust = | (intressi kandvad kohustused + |
| Tööjõukulud / Müügitulu | omakapital) |
| Üldhalduskulude osakaal müügitulust | Vara tootlus = Ärikasum / Perioodi |
| = Üldhalduskulud / müügitulu | keskmine vara kokku |
| EBITDA = Ärikasum + Kulum | Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi |
| EBITDA määr müügitulust = EBITDA / | puhaskasum / Perioodi keskmine |
| Müügitulu | omakapital kokku |
| Brutokasumi määr müügitulust = | Omakapitali osakaal = Omakapital |
| Brutokasum / Müügitulu | kokku / Kohustused ja omakapital |
| Ärikasumi määr müügitulust = | kokku |
| Ärikasum / Müügitulu | Finantsvõimendus = (Intressikandvad |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | kohustused - raha ja raha |
| kasumita = (Ärikasum - põhivara | ekvivalendid) / (Intressikandvad |
| müügikasum - kinnisvara müügikasum) | kohustused + omakapital) |
| / Müügitulu | Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
| | = Käibevara kokku / Lühiajalised |
| | kohustused kokku |
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt teenitud müügitulu väljaspool Eestit moodustas 2010. aasta I
kvartalis ligikaudu 4% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal ligikaudu 17%. Vähenemine tuleneb Kontserni otsusest müüa
äritegevus Lätis 2010. aastal (vt ka tegevusaruande peatükki „Toimunud
muudatused Kontserni äritegevuses I kvartalis 2010“). Samuti puudub võrreldes
eelmise perioodiga Kontsernil müügitulu Leedust. Kontserni müügitulu osakaal
Ukrainast on jäänud võrreldes eelmise perioodiga samale tasemele. Kontserni
nägemust edasisest äritegevusest Läti, Leedu ja Ukraina turul on selgitatud
tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.
--------------------------------------------------------------------------------
| | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti | 96% | 83% | 82% | 86% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ukraina | 4% | 3% | 16% | 3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Leedu | 0% | 2% | 2% | 0% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Läti | 0% | 12% | 0% | 11% |
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu
kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis,
keskendutakse lähiajal suuresti koduturule ning võimaluste ärakasutamisele
keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus riske vähem.
Majandustegevus 2010. aasta I kvartalis tegevusvaldkondade lõikes
Nordecon International kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja
tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse,
betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2010. aasta I kvartalis oli 176,0 miljonit krooni (11,2
miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 590,7
miljonit krooni (37,8 miljonit eurot), on müügitulu vähenenud 70%. Müügitulu
vähenemist on mõjutanud eelkõige ehitusturul toimunud nõudluse oluline
vähenemine kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel, kuid aruandeperioodil
peamiselt ka lumerohke ja külm talv. Ilmastikutingimuste tõttu kannatas eelkõige
rajatiste segment, kus enamus töid toimub välistingimustes. Samuti mõjutas
müügitulu absoluutnumbrit jätkuvalt konkurentsisurvest tulenenud ehitushindade
alanemine.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid
korterite nõudlusele, jääb ka järgnevatel aastatel korterelamute ehitamise
osakaal kogumüügist strateegiliselt määratud 20% piiresse.
Segmentide müügitulu
2010 I kvartalis ületas hoonete segmendi müügitulu selgelt rajatiste oma.
Tegemist on omamoodi paradoksaalse olukorraga kuna ehitusturul on juba pikemat
aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (riigi ja EL fondide
toel ehitatavad projektid). Sarnast olukorda peegeldab ka Kontserni teostamata
tööde portfelli jääk, kus 77% pooleliolevatest ehituslepingutest on seotud
rajatiste segmendiga. Esimese kvartali müügitulu vastav jaotus on aastat
tervikuna vaadates Kontserni juhtkonna hinnangul ajutine ning rajatiste osakaalu
suurenemine järgmiste kvartalite jooksul prognoositav. Hoonete müügitulu suurema
osakaalu tingisid peamiselt I kvartalis valitsenud, ja eelkõige rajatiste
segmenti mõjutanud ilmaolud. Kui hoonete segmendis oli võimalik teha mitmeid
töid ka sisetingimustes, siis erakordselt lumerohkel ja külmal talvel on näiteks
teede, keerulisemate rajatiste ja välistrasside kvaliteetne ehitamine
praktiliselt võimatu.
Aasta esimesel kolmel kuul moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu
kokku vastavalt 126,0 ja 48,5 miljonit krooni (8,1 ja 3,1 miljonit eurot). Aasta
tagasi olid vastavad näitajad 339,5 ja 246,5 miljonit krooni (21,7 ja 15,8
miljonit eurot).
Müügitulu jaotus segmentides*
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärisegmendid | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Hooned | 72% | 58% | 80% | 45% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rajatised | 28% | 42% | 20% | 55% |
--------------------------------------------------------------------------------
* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8
„Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes
segmentide käsitlust. Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes
on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.
Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“
müügitulu.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendi siseselt on tööde jagunemine oluliselt erinev võrreldes
aastatagusega. Ka ajalooliselt väljakujunenud aasta keskmistega on erinevused
märgatavad. Peamisi põhjuseid on kaks. Projektide nappus turul sunnib
ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse
võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda
konkreetsele tegevusalale. Teiseks oluliseks mõjutajaks on üldine
majanduskeskkond. Eraettevõtete investeeringud tööstus- ja ärihoonetesse on
viimasel aastal olnud pea olematud. Samas on peamiselt kohalike omavalitsuste
investeeringud koolide, lasteaedade ja avaliku ruumi ehitistesse suurenenud.
Seda ka tänu EL struktuurifondide toetusele. Tööstushoonete suurt osakaalu
Kontserni portfellis mõjutab peamiselt käimasolev Ahtme tipukoormuskatlamaja
ehitamine. Kontsern ehitab korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui
peatöövõtja, mitte arendaja. I kvartaliga sarnast alamsegmendi tulujaotust on
oodata ka aasta järelejäänud kvartalites.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus hoonete | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärihooned | 22% | 75% | 63% | 66% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööstus- ja laohooned | 28% | 8% | 14% | 10% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühiskondlikud hooned | 34% | 12% | 15% | 18% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Korterelamud | 16% | 4% | 8% | 6% |
--------------------------------------------------------------------------------
Rajatiste segmendis moodustab olulise osa teede hoolde müügitulu, mille osakaal
I kvartalis kogu teedehituse ja -hooldusega seotud alamsegmendi tuludest oli
ligikaudu 66%. Aasta teisest kvartalist algab ka teeehituse hooaeg ning selle
suurt osakaalu on oodata ka 2010. Aastal tervikuna. I kvartali tuludes olematu
vesiehitus sõltub otseselt sadamate investeerimispoliitikast, mis ajendatuna
üldisest majanduskliimast on hetkel äärmiselt konservatiivne. Muude rajatiste
(vee- ja kanalisatsioonitrassid) ehitamine on valdkond, kus Kontsern on võitnud
olulisel määral hankeid ning nende osakaal jääb eeldatavasti suhteliselt suureks
ka aruandeperioodi kestel. Suurenemist võib aruandeperioodil, võrreldes 2009.
aasta tervikuga, oodata ka keskkonnaehituse vallas.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus rajatiste | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Teedeehitus ja -hooldus | 52% | 20% | 41% | 49% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Insenerehitus (sh vesiehitus) | 3% | 22% | 11% | 12% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud rajatised | 30% | 17% | 5% | 31% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskkonnaehitus | 15% | 41% | 43% | 8% |
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.03.2010 oli 1 386 miljonit krooni (88,6 miljonit eurot), mis on 19%
vähem võrreldes aastataguse 1 714 miljoni krooniga (109,6 miljoni euroga).
Sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde mahtude langus on viimaste kvartalite
ajal oluliselt aeglustunud ning saavutanud suhtelise stabiilsuse, püsides 1 350
- 1 500 miljoni krooni (86 - 95 miljoni euro) piires. Olukorras, kus
ehitussektori sisendhindade langus on paljudes valdkondades peatunud või
pöördunud pigem tõusule, keskendub Kontserni juhtkond lähiajal senisest rohkem
eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parendamisele, mitte selle suurusele ja
kasvu kiirendamisele.
--------------------------------------------------------------------------------
| | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 1 386 332| 1 714 175 | 3 368 680 | 1 530 661 |
| tööde mahud, tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 88 603 | 109 556 | 215 298 | 97 827 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Rajatiste segmendi ehituslepingute teostamata tööde mahud on võrreldes eelmise
perioodiga kasvanud. Seisuga 31.03.2010 moodustas rajatiste ehitamisega seotud
tööde osakaal 77% kogu portfellist (31.03.2009: rajatiste osakaal 65%). Samas on
portfelli koguväärtus langenud seoses ehitusturu mahtude vähenemisega.
Ehituslepingute teostamata tööde mahtude absoluutnumbritele on jätkuvat mõju
avaldanud lisaks ehitusmahtude vähenemisele ka ehitushindade oluline langus just
võrreldavate perioodide suhtes, milline trend on edaspidi kindlasti muutumas.
Perioodil bilansipäevast (31.03.2010) kuni käesoleva vahearuande
avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud
ligikaudu 205 miljoni krooni väärtuses (13 miljonit eurot).
Töötajad ja tööjõukulud
2010. aasta I kvartali seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku keskmiselt 745 inimest. Nendest insenertehniline personal
(ITP) moodustab ligikaudu 350 inimest. Kontserni töötajate arvu olulise
vähenemise tingis jätkunud kulude kokkuhoiupoliitikale ka Läti tütarettevõtte
Nordecon Infra SIA müümine 2010 I kvartalis. Kokku töötas selles alamkontsernis
aastavahetuse seisuga üle 160 inimese. Töötajate arv kontsernis on vähenenud
lisaks äriüksuste müümise mõjule läbi koondamiste ja töölepingute lõpetamiste.
Turuolukorras, kus ehitusmahtude vähenemist on oodata ka 2010. aastal, võib
kontserni töötajate arv mõnevõrra langeda aasta lõikes veelgi. Sesoonsusest
tulenevalt on aga II ja III kvartalis oodata siiski töötajate arvu kasvu seoses
tähtajaliste lepingute sõlmimisega konkreetsete tööde teostamiseks.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (emaettevõte ja tütarettevõtted):
--------------------------------------------------------------------------------
| | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| ITP | 354 | 499 | 456 | 467 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Töölised | 391 | 624 | 646 | 661 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskmine kokku | 745 | 1 223 | 1 102 | 1 128 |
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni 2010. aasta I tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 52,1
miljonit krooni (3,3 miljonit eurot), mis on 47% vähem kui eelmise majandusaasta
võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku 98,5 miljonit krooni (6,3
miljonit eurot).
Tööjõukulude vähenemine on tingitud nii Kontserni töötajate koondamisest ja
üldarvu alanemisest kui ka põhipalkade vähendamisest võrreldes eelmise
perioodiga. Kontserni ettevõtetes viidi 2009. aastal jooksul läbi töötajate
töötasude vähendamine, sh ITP töötasude osas keskmiselt 15%. Samuti on vähenenud
projektpersonali töötasude osana arvestatavad tulemustasud, mis on otseselt
sõltuvad ehitusprojektide kasumlikkusest.
Nordecon International AS nõukogu liikmetele on 2010. aasta I kvartalis
arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 392 tuhat krooni (25 tuhat eurot).
Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 392 tuhat krooni (25 tuhat eurot).
Nordecon International AS juhatuse liikmetele on 2010. aasta I kvartalis
arvestatud tasusid ja preemiahüvitisi koos sotsiaalmaksuga 567 tuhat krooni (36
tuhat eurot). Võrreldaval perioodil 2009. arvestati tasusid 886 tuhat krooni (57
tuhat eurot). Juhatusele arvestatud töötasud on vähenenud, kuna võrreldaval
perioodil töötas ettevõtte juhatuses kolm liiget praeguse kahe asemel.
Aktsia ja aktsionärid
Aktsiainformatsioon
ISIN EE3100039496
Väärtpaberi lühinimi NCN1T
Nominaalväärtus 10,00 EEK / 0,64 EUR
Emiteeritud väärtpabereid 30 756 728
Noteeritud väärtpabereid 30 756 728
Noteerimise kuupäev 18.05.2006
Nordecon International AS aktsiakapital koosneb 30 756 728 lihtaktsiast
nimiväärtusega 10 Eesti krooni aktsia. Lihtaktsia omanikel on õigus saada
dividende kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon
International AS üldkoosolekul.
Aktsiatega kauplemise koondtulemused
Väärtpaberi kauplemisajalugu (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| Hind | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Avamishind | 25,35 | 16,43 | 76,51 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kõrgeim | 40,68 | 20,34 | 76,51 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Madalaim | 25,03 | 8,61 | 58,05 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Viimane sulgemishind | 30,04 | 9,54 | 62,59 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaubeldud aktsiaid (tk) | 2 014 452 | 881 595 | 758 958 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käive, mln | 66,15 | 10,55 | 49,70 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Noteeritud aktsiate arv | 30 757 | 30 757 | 30 757 |
| (31.03), tuhat tükki | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Turuväärtus (31.03), mln | 923,94 | 293,42 | 1 925,08 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Väärtpaberi kauplemisajalugu (EUR)
--------------------------------------------------------------------------------
| Hind | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Avamishind | 1,62 | 1,05 | 4,89 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kõrgeim | 2,60 | 1,30 | 4,89 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Madalaim | 1,60 | 0,55 | 3,71 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Viimane sulgemishind | 1,92 | 0,61 | 4,00 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaubeldud aktsiaid (tk) | 2 014 452 | 881 595 | 758 958 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käive, mln | 4,23 | 0,67 | 3,18 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Noteeritud aktsiate arv | 30757 | 30757 | 30757 |
| (31.03), tuhat tükki | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Turuväärtus (31.03), mln | 59,05 | 18,75 | 123,04 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Aktsionäride struktuur
Nordecon International AS suurimad aktsionärid 31.03.2010 seisuga
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsionär | Aktsiate arv | Osalus (%) |
| | (tk) | |
--------------------------------------------------------------------------------
| AS Nordic Contractors | 16 507 464 | 53,67 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Skandinaviska Enskilda Banken Ab Clients | 2 702 282 | 8,79 |
--------------------------------------------------------------------------------
| State Street Bank and Trust Omnibus Account A | 1 147 911 | 3,73 |
| Fund | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| ING Luxembourg S.A. | 1 111 853 | 3,61 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ain Tromp | 678 960 | 2,21 |
--------------------------------------------------------------------------------
| ASM Investments OÜ | 519 600 | 1,69 |
--------------------------------------------------------------------------------
| SEB Pank AS | 427 033 | 1,39 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aivo Kont | 339 480 | 1,10 |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International AS aktsionäride struktuur seisuga 31.03.2010:
--------------------------------------------------------------------------------
| | Aktsionäride | Osalus (%) |
| | arv (tk) | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsionärid osalusega > 5% | 2 | 62,46 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsionärid osalusega 1%-5% | 6 | 13,74 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsionärid osalusega < 1% | 2 031 | 23,80 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku | 2 039 | 100,00 |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International AS nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad 31.03.2010
seisuga:
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõukogu | | Aktsiate arv | Osalus |
| | | (tk) | (%) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Toomas Luman (AS Nordic | Nõukogu | 16 559 144 | 53,84 |
| Contractors, OÜ Luman ja | esimees | | |
| Pojad) (1) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ain Tromp | Nõukogu liige | 678 960 | 2,21 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Alar Kroodo (ASM Investments | Nõukogu liige | 519 600 | 1,69 |
| OÜ) (1) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Andri Hõbemägi | Nõukogu liige | 40 000 | 0,13 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tiina Mõis | Nõukogu liige | 0 | 0,00 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Meelis Milder | Nõukogu liige | 0 | 0,00 |
--------------------------------------------------------------------------------
(1) eraisiku poolt kontrollitud ettevõtted
Nordecon International AS juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad
31.03.2010 seisuga:
--------------------------------------------------------------------------------
| Juhatus | | Aktsiate arv | Osalus |
| | | (tk) | (%) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaano Vink | Juhatuse | 34 000 | 0,11% |
| | esimees | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Priit Tiru | Juhatuse | 0 | 0,00% |
| | liige | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International AS nõukogu ja juhatuse liikmetele ega nende poolt
kontrollitavatele ettevõtetele ei ole väljastatud aktsiaoptsioone, mille alusel
oleks võimalik omandada tulevastel perioodidel Nordecon International AS
aktsiaid.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2010. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul
järgmised nähtused:
- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt erakordselt suures sõltuvuses
riigihangetest
ning Euroopa Liidu finantstoel läbiviidavatest projektidest. Projektide
algatamise edukus on seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusega,
mis näitab paranemist võrreldes möödunud perioodidega. Siiski ei kompenseeri
avaliku sektori toel ehitatavate projektide nõudluse jätkumine järsku langust
hoonete ehitusturul, kust endiselt on kadunud enamus eraettevõtetest ja
-isikutest kliente. Nii prognoosib Kontserni juhtkond, et 2010. aasta lõpuks on
ehitusturu kogumahud 2008. aastaga võrreldes langenud üle 50%.
- Elamuehitusele ja hoonete üldehitamisele spetsialiseerunud ettevõtete hulga
vähenemine. Seni üksnes nimetatud valdkonnale keskendunud ettevõtted üritavad
võimalusel leida lahendusi paralleelselt teistesse turusegmentidesse
siirdumiseks (nt rajatiste ehitamine). Selle tulemusel on teravnenud oluliselt
konkurents. Kasvanud konkurents on viinud võrreldes varasemate perioodidega
järjest suurema hulga ettevõtete saneerimise või pankrottideni, milline trend
2010 aastal jätkub. Kontsern ei prognoosi olulisel määral ettevõtete ühinemisi
või ülevõtmisi, kuna selleks puudub kujunenud turuolukorras hetkel laiem
majanduslik sisu.
- Võib eeldada, et 2010. aastal peatub ehitushindade langus ja oodata võib
nende pöördumist tõusule võrreldes 2008-2009 aastaga. Sellistes tingimustes
põhjendamatult madala marginaaliga või alla omahinna sõlmitud pikaajaliste
lepingute lõpetamine võib osutuda äärmiselt kahjumlikuks, tuues kaasa
märgatavaid raskuseid neile ehitusettevõtetele, kes mainitud trendi on
tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on
teadlikult mainitud riski pigem eiranud.
- Pankade jaoks on ehitusturul tegutsevad ettevõtted jagatud erinevatesse
riskirühmadesse. Pankadel on endiselt avatud positsioonid arendusega tegelenud
ettevõtetele antud kinnisvara- ja investeerimislaenude näol. Mitmete ettevõtete
püsimajäämine 2010. aastal sõltub olulises osas ka pankade riskijuhtimise
põhimõtetest. Teisalt on pangad informeerinud, et on taas valmis uuesti alustama
vähesel määral ehitussektori finantseerimist.
- Ehitusturu kasvuperioodil toodangumahtusid märkimisväärselt suurendanud
ehitusmaterjalide tootjad kogesid 2009. aastal nõudluse jätkuvat vähenemist
ehitusmaterjalide osas ning tootmisvõimsuse suurendamiseks võetud kohustuste
täitmine oli oluliselt raskem. Ehitusmaterjalide hinnalangus on tänaseks
peatunud ning 2010. aastal on oodata hindade kasvu.
- Infrastruktuuriobjektide tähtsustumise kaudu on senisest olulisemaks
konkurentsieeliseks spetsiifiline (insenertehniline) oskusteave, kogemused ning
referentsid koos vastavate ressursside olemasoluga.
Mahtude vähenemine ehitusturul on põhjustanud tööpuuduse jätkuva kasvu sektori
töötajate hulgas. Kaasnenud tööjõu pakkumise suurenemine aitab ehitusettevõtetel
tööjõukulusid kontrolli all hoida.
- Ehitusprojektide finantseerimise põhimõtted on muutunud. Lisandunud on
täiendavad nõudmised ehitajapoolsele projektide finantseerimisele
ehitusperioodil. Samuti on pikenenud lepingulised maksetähtajad ning esinevad
tähtaegade ületamised. Kokkuvõttes suureneb ettevõtete likviidsusrisk.
Nordecon International kontsern tegutseb pikaajalistele eesmärkidele tuginedes,
mida korrigeeritakse väliskeskkonna muutumisest tulenevate mõjudega.
Kontsern on valmistunud senise majanduskeskkonna muutumiseks järgmiselt:
- Kasumlikkuse tagamiseks keskendutakse jätkuvalt kulude kokkuhoiule ning
efektiivsete tehniliste lahenduste otsimisele, mis peavad kasumimarginaalide
languse 2010. aastal võrreldes eelmiste perioodidega peatama;
- Klientide makse- ja krediidivõimet hinnatakse jätkuvalt kriitiliste
eelanalüüside abil ning tähtaja ületanud nõuetega tegeletakse veelgi
resoluutsemalt;
- Riske maandatakse läbi konservatiivsema projektiportfelli kujundamise. Seal
juures arvestatakse, et sisendite hinnalangus on pöördunud (või pöördumas)
tõusule;
- Keskendutakse eelkõige koduturule.
Läti ja Leedu
Veebruaris 2010 müüs Kontsern oma osaluse kahjumlikult tegutsevas, peamiselt
vee- ja kanalisatsioonivõrke ehitavas, Läti ettevõttes Nordecon Infra SIA.
Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu järsk kohanemine majanduslanguse
tingimustes aastatel 2010-2011. Kontsern jätkab lähiaastatel tegevust Lätis
projektipõhiselt läbi Eesti tütarettevõtete, kaasates vajadusel partnereid.
Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia
kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses
osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate
tütarettevõtete hoonete ja rajatiste valdkonnas (vt peatükk“ Kontserni struktuur
aastaks 2013“).
Leedu majanduse viimase aja arengud on sarnased teiste Balti riikide omadega.
Investeeringute pidurdumine era- ja avalikus sektoris jms tegurid mõjutavad
otseselt ehitusturgu. Äripindade ja korterelamute (Kontserni ettevõte kui
peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise osas on turg järsult kokku tõmbunud ning
uute projektide algatamine eraettevõtetest investorite poolt ei ole lähiajal
tõenäoline.
Eelnevast tulenevalt on Kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon
Statyba UAB (endine UAB Eurocon LT) aktiivse tegevuse sisuliselt peatanud ning
jälgib turul toimuvat. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile
olulisi kulusid. Kontserni juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud ka
peale 2010. aastat. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses
osalemisega Leedu ehitusturul (vt peatükk“ Kontserni struktuur aastaks 2013“)
ega tähenda ettevõtte müümist ega likvideerimist.
Ukraina
Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega
tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. 2009. aastal oli hoonete
segmendis turul reaalselt alustatud ehituslepingute hulk oluliselt vähenenud.
Selles osas ei ole järsku elavnemist oodata ka vähemalt 2010. aasta esimeses
pooles. See omakorda tähendab eelkõige vajadust kontrollida rangelt kulusid.
Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektiga
(Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt
peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja
maailma finantsturgudel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning
kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete
ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldamas
tellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Praeguseks
hetkeks on 2008. aastal alanud kohaliku valuuta odavnemine peatunud ning
Kontserni avatus turust tulenevale valuutariskile oluliselt vähenenud. Samuti on
tunda poliitilise kliima stabiliseerumist pärast olulisi presidendivalimisi, mis
võiks olla esimeseks eelduseks ka üldise majanduskliima paranemisele. See
omakorda tähendab nii kohalike kui ka välismaiste eraettevõtete
investeerimistegevuse taasalustamist. Nimetatud kliendid moodustavad Kontserni
tellijatest Ukraina turul väga suure osa.
Samas on 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg pakkumas siiski võimalusi edukaks
äritegevuseks ka tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt
vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas (euroopalike
juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse projektijuhtimisettevõte) suhtena
normaalselt funktsioneeriva ehitusturu reaalsetesse vajadustesse. Kontserni
juhtkond on veendunud, et täna nähtav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses
tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi
kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate
põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab tuntavalt Kontserni positsiooni
pikemas perspektiivis.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate
riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt
uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates
ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud
töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks
esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil
ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis
kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 31.03.2010 seisuga moodustas
garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 14,3 miljonit krooni (0,9
miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 13,9 miljonit krooni
(0,9 miljonit eurot).
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase
võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise
järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu
lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust
kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde
akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete
ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hindame
oma klientide maksekäitumist valitsevas majandusolukorras heaks, kuid esineb ka
suuremahulisi probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on kasvanud,
mis suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust ka järgmistel perioodidel.
Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on
ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad
kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.
2010. aasta I kvartalis oli netokasum (varasemalt alla hinnatud nõudeid laekus
rohkem kui hinnati jooksvas kvartalis alla) ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest
0,1 miljonit krooni (0 miljonit eurot). Eelmisel perioodil moodustas nõuete
allahindluskahjum 0,9 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot).
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades
üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse
täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu
kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni
käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,74 kordselt (31.03.2009: 1,28 korda).
Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 193,7 miljonit
krooni (12,4 miljonit eurot) (31.03.2009: 179,6 miljonit krooni/11,5 miljonit
eurot), mis moodustab piisava likviidsusvaru Kontserni äritegevuse läbiviimiseks
võrreldes eelmise aastaga keerulisemates majandustingimustes.
Intressiriskid
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud
intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad
EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema
perioodiga vähenenud 209,8 miljoni krooni võrra (13,4 miljonit eurot). Seisuga
31.03.2010 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 456,0 miljonit krooni
(29,1 miljonit eurot). Intressikulud olid 2010. aasta I kvartalis 4,6 miljonit
krooni (0,3 miljonit eurot) ning võrreldes 2009. aasta I kvartaliga on
intressikulud vähenenud 3,8 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot), tulenevalt
EURIBOR-i baasintressi langemisest ning võlakohustuste vähenemisest. Kontserni
intressiriski mõjutavad kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus või
põhitegevusest teenitav rahavoog ei võimalda intressikulusid tasuda. Esimese
teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside
korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.
Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise
edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
Eesti kroonides (EEK) ja Ukraina grivnades (UAH). Seoses tegevuse vähesusega
Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest
sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni
Eesti ettevõtetele puudub.
Kontserni kursikasumid ja -kahjumid tekivad peamiselt Ukraina äritegevusest, kus
kohalik valuuta on ujuvkursiga euro ja seega ka Eesti krooni suhtes. Praeguseks
on 2008. aasta viimases kvartalis alanud Ukraina grivna kursi nõrgenemine euro
suhtes peatunud. Kontserni kursikasumid ja -kahjumid kokku moodustasid 2010 I
kvartalis kasumi 2,7 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil
oli kursierinevuste tulemuseks kasum summas 2,1 miljonit krooni (0,1 miljonit
eurot).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK`000 | 31.03.2010 | 31.12.2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 193 650 | 225 191 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 437 984 | 644 704 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 23 064 | 30 595 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 381 598 | 389 328 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 5 020 | 4 617 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 1 041 316 | 1 294 435 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 2 181 | 2 191 |
| investeeringud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 414 | 414 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 33 502 | 33 329 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 87 975 | 87 975 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 173 297 | 204 115 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 244 767 | 268 233 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 542 137 | 596 257 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 1 583 453 | 1 890 692 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 180 363 | 262 959 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 234 353 | 377 925 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 66 867 | 94 580 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 107 515 | 136 438 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 8 078 | 10 364 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 597 176 | 882 266 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 275 636 | 294 328 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 5 006 | 4 846 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 1 500 | 1 500 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 7 041 | 7 041 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 289 183 | 307 715 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 886 359 | 1 189 981 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 307 567 | 307 567 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 40 024 | 40 012 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -3 767 | -3 201 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 324 685 | 345 280 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 668 509 | 689 658 |
| omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 28 585 | 11 053 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 697 094 | 700 711 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 583 453 | 1 890 692 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | 31.03.2010 | 31.12.2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 12 376 | 14 392 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 27 992 | 41 204 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 1 474 | 1 955 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 24 389 | 24 883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 321 | 295 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 66 552 | 82 729 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 139 | 140 |
| investeeringud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 2 141 | 2 130 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 5 623 | 5 623 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 11 076 | 13 045 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 15 643 | 17 143 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 34 649 | 38 108 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 101 201 | 120 837 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 11 527 | 16 806 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 14 978 | 24 154 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 4 274 | 6 045 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 6 871 | 8 720 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 516 | 662 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 38 167 | 56 387 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 17 616 | 18 811 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele | 320 | 310 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 96 | 96 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 450 | 450 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 18 482 | 19 667 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 56 649 | 76 054 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 19 657 | 19 657 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 2 558 | 2 557 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -241 | -205 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 20 751 | 22 067 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 42 726 | 44 077 |
| omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 1 826 | 706 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 44 552 | 44 784 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 101 201 | 120 837 |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK`000 | I kv 2010 | I kv 2009 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 175 996 | 590 664 | 2 418 880 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu | -199 727 | -553 809 | -2 282 575 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | -23 731 | 36 855 | 136 305 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -1 997 | -2 223 | -9 416 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -18 268 | -37 404 | -125 206 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 676 | 1 689 | 25 592 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -2 245 | -2 423 | -154 014 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -45 565 | -3 506 | -126 739 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 39 234 | 18 775 | 86 513 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | -18 790 | -13 782 | -33 934 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud kokku | 20 444 | 4 993 | 52 579 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil | -10 | -2 644 | -7 666 |
| arvestatud kasum/ kahjum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksustamiseelne kasum | -25 131 | -1 157 | -81 826 |
| (-kahjum) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | 0 | 618 | -7 618 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum) | -25 131 | -539 | -89 444 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -566 | -1 480 | 905 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum (-kahjum) | -566 | -1 480 | 905 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum (-kahjum) | -25 697 | -2 019 | -88 539 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele | -20 595 | 7 046 | -45 740 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele | -4 536 | -7 585 | -43 704 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -25 131 | -539 | -89 444 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele | -21 161 | 8 438 | -44 835 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele | -4 536 | -10 457 | -43 704 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -25 697 | -2 019 | -88 539 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum | | | |
| aktsia kohta emavõtte | | | |
| aktsionäridele: | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia kohta | -0,67 | 0,23 | -1,49 |
| kroonides | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia | -0,67 | 0,23 | -1,49 |
| kohta kroonides | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | I kv 2010 | I kv 2009 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 11 248 | 37 750 | 154 595 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu | -12 765 | -35 395 | -145 883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | -1 517 | 2 355 | 8 711 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -128 | -142 | -602 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -1 168 | -2 391 | -8 002 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 43 | 108 | 1 636 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -144 | -155 | -9 843 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -2 912 | -224 | -8 100 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 2 508 | 1 200 | 5 529 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | -1 201 | -881 | -2 169 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud kokku | 1 307 | 319 | 3 360 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil | -1 | -169 | -490 |
| arvestatud kasum/ kahjum | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksustamiseelne kasum | -1 606 | -74 | -5 230 |
| (-kahjum) | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | 0 | 39 | -487 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum) | -1 606 | -34 | -5 717 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -36 | -95 | 58 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum (-kahjum) | -36 | -95 | 58 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum (-kahjum) | -1 642 | -129 | -5 659 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele | -1 316 | 450 | -2 923 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele | -290 | -485 | -2 793 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -1 606 | -34 | -5 717 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum (-kahjum): | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte aktsionäridele | -1 352 | 539 | -2 865 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale osalusele | -290 | -668 | -2 793 |
| kuuluv osa | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -1 642 | -129 | -5 659 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum | | | |
| aktsia kohta emavõtte | | | |
| aktsionäridele: | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia kohta | -0,04 | 0,01 | -0,10 |
| eurodes | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia | -0,04 | 0,01 | -0,10 |
| kohta eurodes | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| | EEK`000 | EUR`000 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 3k 2010 | 3k 2009 | 3k 2010 | 3k 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laekumised ostjatelt | 344 499 | 661 510 | 22 017 | 42 278 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed hankijatele | -224 911 | -585 205 | -14 374 | -37 401 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud käibemaks | -20 906 | -23 439 | -1 336 | -1 498 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed töötajatele ja | -61 594 | -126 515 | -3 937 | -8 086 |
| töötajate eest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud tulumaks | -168 | -6 002 | -11 | -384 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog äritegevusest | 36 920 | -79 651 | 2 359 | -5 091 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse põhivara soetamine | -811 | -530 | -52 | -34 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalse põhivara | 0 | -7 500 | 0 | -479 |
| soetamine | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara müük | 422 | 1 130 | 27 | 72 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete soetamine, | 0 | -6 776 | 0 | -433 |
| netorahavoog | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete müügiga | -9 899 | 0 | -633 | 0 |
| väljaläinud raha | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete soetamine | 0 | -6 000 | 0 | -383 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete müük | 0 | 6 724 | 0 | 430 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühisettevõtete soetamine | 0 | -20 000 | 0 | -1 279 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenud | -1 173 | -53 747 | -75 | -3 435 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenude laekumised | 2 660 | 6 092 | 170 | 389 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud dividendid | 31 | 0 | 2 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud intressid | 1 325 | 5 457 | 85 | 349 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | -7 445 | -75 150 | -476 | -4 803 |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenud | 19 121 | 122 911 | 1 222 | 7 855 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenude tagasimaksed | -65 749 | -63 576 | -4 202 | -4 063 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi maksed | -11 127 | -12 462 | -711 | -796 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud intressid | -3 390 | -8 374 | -217 | -535 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud maksed | -86 | -315 | -6 | -20 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | -61 231 | 38 184 | -3 914 | 2 440 |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavoog kokku | -31 756 | -116 617 | -2 031 | -7 454 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 225 191 | 296 184 | 14 392 | 18 930 |
| perioodi algul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursimuutused | 215 | 76 | 15 | 5 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha jäägi muutus | -31 756 | -116 617 | -2 031 | -7 454 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 193 650 | 179 643 | 12 376 | 11 481 |
| perioodi lõpul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete
ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt
tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Leedus ja Ukrainas. Eestis on
täiendavateks tegevusvaldkondadeks lisaks teedeehituse ja -hoolduse ning
keskkonnaehituse ja betoonitööde otsetöövõtt. Kontserni emaettevõte on Nordecon
International AS, mis on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni
kuulub lisaks emaettevõttele üle 15 tütarettevõtte. Kontserni 2009. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 2,4 miljardit krooni (155 miljonit eurot).
Nordecon International kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 750 inimesele.
Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi
põhinimekirjas.
1 euro = 15,6466 krooni
Raimo Talviste
Nordecon International AS
Finants- ja investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com
