Kontserni strateegia ja eesmärgid
Muudatusvajadused kontserni strateegias
Kontserni arengustrateegia aastateks 2009-2013 tugines eeldusele, et ehitusturgu
ootab lähiaastatel ees mahtude langus, hinnasurve teenuse lõpphinnale,
konkurentsi kasv ja hilisem turu konsolideerumine. Lisaks ohtudele nähti
nimetatud mõjudes ka võimalusi, mis aitaks kaasa Kontserni positsiooni
tugevdamisele ja samuti laienemisele rahvusvaheliselt. Üleilmse finantskriisi ja
sellest ajendatud majanduslanguse negatiivsed mõjud 2009. aastal olid
tegutsemisturgudele ja Kontserni finantstulemustele aga prognoositust oluliselt
suuremad.
Praeguseks on muuhulgas peatatud tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB tegevus
Leedus ning 2010. aasta alguses müüdi kehvade majandustulemuste tõttu Lätis
äritegevust korraldanud Nordecon Infra SIA. Ukrainas on viimase poolteise aasta
jooksul kogu hoonete ehitusturg praktiliselt seiskunud ja seetõttu ka kohaliku
tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV tegevuskulusid ja personali oluliselt
vähendatud. 2010. aasta I poolaasta seisuga toimub ligikaudu 95% Kontserni
tegevusest Eestis.
Nordecon International AS juhatus tegi juulis 2010 nõukogule ettepaneku
korrigeerida olemasolevat arengustrateegiat kuna ühe strateegilise põhieesmärgi
(jätkuv rahvusvahelistumine) saavutamine ja strateegilise lõppeesmärgi
saavutamine aastaks 2013 on muutunud ebarealistlikuks.
Kontserni juhatuse hinnangul on muudatuste sisseviimine vajalik olukorras, kus:
- 2010. aastal jätkub ehitusturu langus tervikuna nii Balti riikides kui ka
Ukrainas;
- Majanduskasv Balti riikides jääb lähiaastatel tagasihoidlikuks ning
ehitusturu elavnemist ei saa loota enne 2012.aastat;
- Ehitusturul valitsevad üksnes vähempakkumisele tuginevad avaliku sektori
hanked, mis ei võimalda tagada ehitusettevõtete tegutsemist tööstusharu
ajalooliste keskmiste kasumimarginaalidega;
- Sisendhindade langus on asendunud tõusutrendiga ja lähiaastatel hakkab
ilmseks saama langevate hindade juures võetud riskide/kahjumite ulatuse mõju
ehitussektorile.
Kontserni muudetud strateegiline tegevuskava aastateks 2010-2012
Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmisel paaril aastal keskenduda eelkõige
oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse
alamsegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega
kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni planeeritud tegevusi töö ümberkorraldamise
osas, tegeleda jätkuvalt kasumlikkuse saavutamiseks kulude aktiivse juhtimisega
ja luua võimalused ehitusturukasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).
Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja
eesmärkide saavutamisel aastatele 2010-2012. Seega on Kontsern oma
strateegilises tegevuskavas võtnud hetkel lühemaajalise vaate võrreldes
varasemaga (vt perioodi 2009-2013 strateegia ülevaadet 2009 majandusaasta
aruandest). Lähema kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni
läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks täna
eeldatava majanduskasvuga aastast 2012.
Kontserni 2009-2013 strateegia lõppeesmärgiks oli „Aastaks 2013 kiireima
käibekasvuga noteeritud ehituskontsern Põhja- ja Baltimaade börsidel“.
Lähiaastatel ei ole Kontserni prioriteediks käibe kasv kuna sellega kaasneks
põhjendamatute riskide võtmine ehitusturule ebaloomulikult madalate marginaalide
juures.
Nordecon International AS juhatus on juulis 2010 esitanud nõukogule kaalumiseks
ja kinnitamiseks Kontserni strateegia muudatused aastateks 2010-2012. Nõukogu
teeb ettepanekute suhtes lõpliku otsuse kolmanda kvartali esimeses pooles.
Juhatuse ettepanek nõukogule strateegia muutuste osas perioodiks 2010-2012
- Viiakse lõpule 2009 alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning
juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis
Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on
kasumlik
- Ukrainas jätkatakse 2010 aastal senise strateegia alusel hoonete valdkonnas
ja edaspidise osas langetatakse otsus tulenevalt riigi majandusolukorrast
hiljemalt I kvartalis 2011
- Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel
välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks
- Sisenemine töövõtjana betoonitööde turule Soomes läbi tütarettevõtte
toetamaks valdkonna jätkuvat arengut
- Olla 2012 aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb
rajatiste ja pool hoonete valdkonnast
Aastate 2010-2012 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on - „Reageerida
paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse
majanduskasvu perioodi“
Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses I poolaastal 2010
Toimunud muudatused äritegevuses Eestis
Kontserni äritegevuses Eestis ei ole 2010. aasta I poolaastal toimunud olulisi
muudatusi võrreldes 2009. aasta lõpuga. Selleks hetkeks olid läbi viidud kõik
peamised planeeritud Kontsern ümberstruktureerimisega seotud toimingud. 2010.
aasta algusest toimub põhitegevus läbi kahe, vastavalt hoonete ja rajatiste
ehitamisele spetsialiseerunud, alamkontserni - Nordecon Ehitus ja Nordecon
Infra. Kontserni emaettevõte Nordecon International toimib eelkõige
valdusettevõttena, Kontserni strateegilise juhtimise ja kontsernisiseste
tugiteenuste osutamisega.
Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel
Läti
Kontsern sisenes Läti turule 2007. aasta alguses, kui läbi OÜ Kaurits soetamise
saadi osalus Lätis registreeritud sidusettevõttes SIA Abagars (hilisemalt
Nordecon Infra SIA). Hilisemate huvide konfliktide vältimiseks soetas Kontsern
enamusosaluse Lätis registreeritud ettevõttes 2008. aasta mais. Ettevõtte
põhiliseks tegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Ärimaht
Lätis kasvas kiiresti ning ettevõte teostas mitmeid olulise suurusega avaliku
sektori projekte. Paraku kaasnes ettevõtte liiga kiire kasvuga ka tegevusriskide
suurenemine ning viimane asjaolu koosmõjus majanduskeskkonna drastilise
muutusega muutis ettevõtte tegevuse 2009. aasta II poolaastaks kahjumlikuks.
Läti majanduse üldine halvenemine tõi kaasa probleemid raha laekumisel
projektidest, kus muuhulgas olid osapoolteks ka riigi või kohaliku
omavalitsusega seotud tellijad.
Nordecon International AS juhatus otsustas veebruaris 2010 müüa kogu 56% suuruse
osaluse lähiaastatel ettenähtavalt kahjumlikult tegutsevas Läti ettevõttes
Nordecon Infra SIA. Osa müüdi eraisikust vähemusaktsionärile. Peale tehingut ei
oma Kontsern osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes. Tehingu
finantsarvestuslikku mõju on täpsemalt kirjeldatud vahearuande Lisas 4.
Kontsern jätkab lähiaastatel äritegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
tütarettevõtete, tehes seda vajadusel koos partneritega. Projektipõhise töö
jätkumise eelduseks on kasumlike projektide olemasolu.
Valgevene
Kontsern on sõlminud ühe Soome toiduainetetööstuse ettevõttega lepingu viimasele
kuuluva, Valgevenes asuva, tehasehoone ehitamiseks. Kontsern teostab töid läbi
Valgevenes registreeritud ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Kontserni 100% suuruse
osalusega ettevõtte asutamistoimingud jõudsid lõpule 2010. aasta jaanuaris.
Valgevene turul on Kontsern tegutsev hetkel ainult mainitud projekti raames.
Sarnase strateegiaga sisenes Kontsern Ukraina turule üle kaheteistkümne aasta
tagasi, kus eelistatud olid projektid, mille tellijaks Põhjamaades- või
Baltikumis tegutsevad tuntud ettevõtted. Kontsern ei ole hetkel läbirääkimistes
muude projektide alustamiseks ning Kontserni arengustrateegia kohaselt ei ole
Valgevene turule sisenemine olulises mahus 2010. aastal prioriteediks.
Käesolevat aastat ning antud projekti läbiviimist kasutatakse turu
tundmaõppimiseks ning hilisemateks analüüsideks.
Ukraina
Kontserni äritegevuses Ukrainas ei ole toimunud olulisi muudatusi võrreldes
2009. aasta lõpuga.
Soome
Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ on alates 2009. aasta lõpust otsinud
aktiivselt otsinud võimalusi teha töövõtu korras betoonitöid Soomes. 2010. aasta
esimeses pooles soetati selleks kontsernisisese tehinguga Soomes registreeritud
tütarettevõte Estcon Oy. Nimetatud tegevuse läbi on Kontsern toetamas
betoonitööde valdkonna jätkuvat arengut.
Kontserni struktuur ja toimunud muudatused
Olulisemad muudatused Kontserni struktuuris I poolaastal 2010
Nordecon International
Jaanuaris lõpetati toimingud, mille kohaselt Nordecon International AS koos
Nordecon Ehitus AS-ga asutas Valgevenes ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Asutajate
osalused ettevõttes on vastavalt 70% ja 30%. Ettevõte asutati projektipõhise
ehituslepingu teostamiseks. Kuna Valgevene on Kontserni üks potentsiaalne
sihtturg siis vastavalt strateegiale kuulub enamusosalus nimetatud
tütarettevõttes Kontserni emaettevõttele.
Veebruaris müüs Nordecon International AS oma 56%-lise osaluse Läti
tütarettevõttes Nordecon Infra SIA koos selle tütarettevõtetega. Ettevõtte müüdi
kontsernivälisele senisele vähemusaktsionärile. Peale tehingut ei oma Kontsern
osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes.
Aprillis müüs Nordecon International AS kontsernisisese tehinguga 100% oma
Soomes registreeritud tütarettevõtte Estcon OY aktsiatest Kontserni ettevõttele
Nordecon Betoon OÜ. Nordecon Betoon OÜ hakkab läbi tütarettevõtte teostama
Soomes betoonitöid. Kuna Soome ei ole Kontserni üks sihtturge siis, välismaise
tütarettevõtte müümine emaettevõtte alt ei ole vastuolus üldise osaluste omamise
strateegiaga.
Nordecon Infra AS
Aprillis asutas Nordecon Infra AS koos kaasinvestoriga ettevõtte OÜ Pigipada.
Nordecon Infra AS tasus 24% suuruse osa eest rahalise sissemaksega 9,6 tuhat
krooni (0,6 tuhat eurot). OÜ Pigipada hakkab tegelema bituumenemulsiooni
tootmisega. Bilansijärgselt on Nordecon Infra AS oma osalust ettevõttes
suurendanud 49%-ni (vt „Bilansipäeva järgsed muudatused Kontserni struktuuris“).
OÜ-s Pigipada ei toimu hetkel majandustegevust.
Eston Ehitus
Märtsis asutas AS Eston Ehitus tütarettevõtte OÜ Kaasa Vara. Osaühingu
osakapital on 40 tuhat krooni (3 tuhat eurot). Ettevõttes ei toimu hetkel
äritegevust. Ettevõte on asutatud AS Eston Ehitus oluliste võlgnike kohta
kinnitatud saneerimiskavade teostamiseks.
Mais asutas AS Eston Ehitus koos kaasinvestoriga äriühingu Magasini 29 OÜ. AS
Eston Ehitus osalus ettevõttes oli 34%. Osakapitali sissemakseks tasuti 13,6
tuhat krooni (0,9 tuhat eurot). Nimetatud ettevõttesse eraldatakse osa OÜ
Crislivinca (AS-l Eston Ehitus samuti 34% osalus) varast ja kohustustest, mis on
seotud veel arendamata kinnistuga Tallinnas Magasini tänaval. Bilansipäeva
järgselt on AS Eston Ehitus oma osalust suurendanud 100%-ni. Vt ka „Bilansipäeva
järgsed muudatused Kontserni struktuuris“.
Eurocon Ukraine TOV
Märtsis müüs Eurocon Ukraine TOV oma 99% suuruse osaluse tütarettevõttes
Bukovina Development TOV. Nimetatud ettevõttes ei olnud toimunud äritegevust.
Peale tehingut ei oma Kontsern osalust Bukovina Development TOV-s.
Bilansipäeva järgsed muudatused Kontserni struktuuris
Nordecon Infra AS
Nordecon Infra AS suurendas oma 24% suuruse osaluse OÜ-s Pigipada 49%-ni,
tasudes selle eest täiendavad 10 tuhat krooni (0,64 tuhat eurot).
Eston Ehitus
Augustis viidi lõpule tehing, mille käigus vahetasid AS Eston Ehitus ja AS EKE
Invest omavahel osalused ettevõtetes OÜ Crislivinca ja Magasini 29 OÜ. Enne
vahetustehingut jagunesid mõlemas ettevõttes osalused AS Eston Ehitus ja AS EKE
Invest vahel vastavalt 34% ja 66%. Peale vahetust kuulub AS-le Eston Ehitus 100%
Magasini 29 OÜ osadest. Osalus OÜ-s Crislivinca puudub. AS EKE Invest omab peale
tehingut 100% OÜ Crislivinca osadest ja talle ei kuulu osalust Magasini 29 OÜ-s.
Vt ka vahearuande Lisa 16.
2010. aasta I poolaasta majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni kasumlikkus
Nordecon International kontserni brutokasum 2010. aasta I poolaastal moodustas
-45,2 miljonit krooni (-2,9 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli
brutokasumi suuruseks 84,4 miljonit krooni (5,4 miljonit eurot). Kontserni
kahjumliku tegevuse I poolaastal põhjustasid koosmõjus ehitustegevuse sesoonsus,
ebasoodsad ilmastikumõjud ja hinnangud võimalikele kahjumitele projektidest, mis
võidetud enne sisendhindade tõusule pöördumist.
Brutokasumi kujunemise sesoonsust iseloomustab alltoodud tabel:
--------------------------------------------------------------------------------
| % aastas teenitud | I KV | II KV | III KV | IV KV | Kokku |
| brutokasumist | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2006 | 10% | 20% | 33% | 37% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2007 | 13% | 30% | 26% | 31% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2008 | 28% | 38% | 20% | 13% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| 2009 | 27% | 35% | 59% | -21% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
Möödunud talv oli ehitusettevõtetele võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt
raskem. Lumerohkus ja temperatuurikõikumised ei võimaldanud teha töid suuremal
osal pooleliolevatel projektidel või alustada ettevalmistustöödega uutel. Samas
kandsid ettevõtted töös olevate projektide arvust ja tööde seiskumisest
sõltumata põhitegevusega seotud püsikulusid. Teisalt mõjutas pikk ning lumerohke
talv oluliselt teehooldusega tegelevaid ettevõtteid, kelle töömahust valdav
enamus langeb nimelt mainitud perioodi. Fikseeritud hooldushindadega lepingute
täitmine osutus käesoleva aasta I kvartalis selgelt kahjumlikuks, kuna reaalsed
lumekoristus- ja jäätõrjetööd teedel osutusid tavapärasest töömahukamaks ning
aeganõudvamaks.
Jättes kõrvale sesoonsed mõjud, on jätkunud ärikeskkonna märkimisväärsest
halvenemisest tingitud brutokasumlikkuse vähenemine. Ehitusturul pakutavate
tööde mahtude järsu kukkumisega suurenenud konkurents viis ehitusteenuse hinna
kiire (ja kohati jätkuva) languseni, millel ei olnud alati otsest seost
sisendite hinnalangusega. Pikaajaliste ehituslepingute puhul kaasneb sellega
seoses risk, et leping osutub selle täitmisel lõpuks kahjumlikuks. Kontserni II
kvartali brutokahjumi olulisemaks põhjuseks on osade sõlmitud lepingute
võimalike kahjumite kajastamine, mille tekkepõhjustest võib välja tuua oluliste
toorainete (nt bituumen, metall, jms), hinnatõusud. Samuti on ammendunud
võimalused kasutada ära konkurentsi teravnemist allhankijate käest ostetavate
teenuste ja kaupade soetamisel. Vastavalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetele
tuleb võimalikud kahjumid kajastada koheselt täies ulatuses. See on koondanud
kahjumi mõju konkreetsele kvartalile kuigi tööd projektidega iseenesest jätkuvad
ka järgmistes perioodides. Arvestades nimetatud kahjumite kajastamist, peaks
Kontserni brutokasumlikkus II poolaastal juhtkonna hinnangul hakkama paranema,
kuid see ei tarvitse viia veel aastat tervikuna kasumisse.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid I poolaastal 35,6 miljonit krooni (2,3
miljonit eurot). Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on Kontsern vähendanud
oma üldhalduskulusid 46%. I poolaasta seisuga moodustas üldkulude osakaal
müügitulust 6,1% (2009 I poolaasta: 5,3%). Juhtkonna hinnangul peaks
konkreetsete kulude kokkuhoiumeetmete rakendamine Kontserni üldhalduskulusid
aastas kokku vähendama mullusega võrreldes vähemalt ligi kolmandiku võrra. See
omakorda tagab aasta baasil üldkulude suurusjärgu juhtkonna poolt eesmärgistatud
5% tasemel müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks esimeses poolaastas -85,6
miljonit krooni (-5,5 miljonit eurot) (2009 I poolaasta: 5,2 miljonit krooni/0,3
miljonit eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes -65,3 miljonit krooni (-4,2 miljonit eurot).
Ärikahjumit vähendas teenitud ühekordne finantstulu seoses kahjumliku Läti
äritegevuse müügiga (vt täpsemalt vahearuande Lisa 4). Kontserni emaettevõtte
Nordecon International AS aktsionäride puhaskasumiks kujunes -59,3 miljonit
krooni (-3,8 miljonit eurot).
Kontserni rahavood
2010. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog oli 10,8 miljonit krooni (0,7
miljonit eurot), mis on märgatavalt parem aastatagusest negatiivsest rahavoost
-57,1 miljonit krooni (-3,7 miljonit eurot). Positiivse laekumiseni viis
eelkõige nii tõhus töö lepingupartneritega juba teostatud tööde eest tasumisel
kui ka tarnijatega maksetähtaegade pikendamisel vastavalt turutingimustele,
projektipreemiate maksete vähenemised töötajatele (teenitud brutokasum ei
võimaldanud preemiat maksta), aga ka 2009. aastal alustatud projektide
maksetähtaegade lükkumine käesolevasse aastasse (nt riigieelarvelised asutused).
Samal ajal on klientide lepingulised maksetähtajad (eriti avaliku sektori
projektide osas) pikenenud ning üldisest majandusolukorrast tingituna esineb
laekumistel ka märkimisväärseid viivitusi, mis ületavad kokkulepitud
maksetähtaegasid. Positiivse äritegevuse rahavoo säilitamine sõltub nii
Kontserni kohanemisvõimest ärikeskkonnaga kui ka jätkuvast tõhusast
tegevuskulude kokkuhoiust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2010. aasta I kvartalis oli 7,2 miljonit krooni
(0,5 miljonit eurot), kui võrreldaval perioodil moodustas raha väljaminek -41,1
miljonit krooni (-2,6 miljonit eurot). Investeerimistegevuse väljaminekutest
olulise osa (-9,9 miljonit krooni/-0,6 miljonit eurot) moodustas raha väljaminek
seoses tütarettevõte Nordecon Infra SIA müügiga ja konsolideerimise lõpetamisega
(vt vahearuande Lisa 4). Olulise osa sissetulekutest moodustas põhivara ja
kinnisvarainvesteeringute müügist laekunud 16,0 miljonit krooni (1,0 miljonit
eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -79,6 miljonit krooni (-5,1 miljonit eurot).
Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja -39,9 miljonit krooni (-2,6 miljonit
eurot). Finantseerimistegevuse struktuurimuutuse on põhjustanud võõrkapitali
märksa vähesem kaasamine ning olemasolevate laenukohustuste tähtaegse täitmisega
seotud tagasimaksed.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
--------------------------------------------------------------------------------
| Suhtarv / näitaja | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaalutud keskmine aktsiate | 30 756 | 30 756 | 30 756 | 30 756 |
| arv, tk (1) | 728 | 728 | 728 | 728 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | -1,93 | 0,69 | 3,39 | -1,49 |
| krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | -0,12 | 0,04 | 0,22 | -0,09 |
| eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu kasv | -52,2% | -34,5% | 23,1% | -37,5% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskmine töötajate arv | 797 | 1 187 | 1 209 | 1 128 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 734 | 1 032 | 1 547 | 2 144 |
| krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 47 | 66 | 99 | 137 |
| eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööjõukulude määr müügitulust, | 18,6% | 15,4% | 12,4% | 15,0% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulude määr | 6,1% | 5,3% | 5,0% | 5,2% |
| müügitulust, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat krooni (2) | -58 170 | 41 125 | 179 579 | 4 308 |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA, tuhat eurot (2) | -3 718 | 2 628 | 11 477 | 275 |
--------------------------------------------------------------------------------
| EBITDA määr müügitulust, % | -9,9% | 3,4% | 9,6% | 0,2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasumi määr müügitulust, | -7,7% | 6,9% | 12,8% | 5,6% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr müügitulust, % | -14,6% | 0,4% | 7,8% | -5,2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | -14,6% | 0,3% | 7,6% | -5,4% |
| kasumita, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasumi määr müügitulust, | -11,2% | 0,4% | 5,9% | -3,7% |
| % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeritud kapitali | -5,0% | 1,9% | 11,7% | -4,1% |
| tootlus, % | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vara tootlus, % | -4,7% | 0,2% | 6,3% | -6,0% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali tootlus, % | -9,6% | 0,6% | 13,7% | -11,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali osakaal, % | 38,2% | 35,8% | 33,0% | 37,1% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantsvõimendus | 25,2% | 31,7% | 27,4% | 26,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste kohustuste | 1,53 | 1,36 | 1,45 | 1,47 |
| kattekordaja | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 30.06.20 | 30.06.20 | 30.06.200 | 31.12.200 |
| | 10 | 09 | 8 | 9 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 1 399 433| 1 568 004| 3 196 937 | 1 530 661 |
| tööde mahud, tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 89 440 | 100 214 | 204 322 | 97 827 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
(1) kaalutud keskmiseks aktsiate arvuks on võrreldavuse tagamiseks loetud
aktsiate
arv pärast fondiemissioone
(2) EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla
hinnatud firmaväärtused.
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = | Investeeritud kapitali tootlus = |
| Emaettevõtte aktsionäride osa | (Kasum enne tulumaksustamist + |
| puhaskasumist/Kaalutud keskmine | intressikulud) / Perioodi keskmine |
| aktsiate arv | (intressi kandvad kohustused + |
| Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu | omakapital) |
| / Keskmine töötajate arv | Vara tootlus = Ärikasum / Perioodi |
| Tööjõukulude määr müügitulust = | keskmine vara kokku |
| Tööjõukulud / Müügitulu | Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi |
| Üldhalduskulude osakaal müügitulust | puhaskasum / Perioodi keskmine |
| = Üldhalduskulud / müügitulu | omakapital kokku |
| EBITDA = Ärikasum + Kulum | Omakapitali osakaal = Omakapital |
| EBITDA määr müügitulust = EBITDA / | kokku / Kohustused ja omakapital |
| Müügitulu | kokku |
| Brutokasumi määr müügitulust = | Finantsvõimendus = (Intressikandvad |
| Brutokasum / Müügitulu | kohustused - raha ja raha |
| Ärikasumi määr müügitulust = | ekvivalendid) / (Intressikandvad |
| Ärikasum / Müügitulu | kohustused + omakapital) |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
| kasumita = (Ärikasum - põhivara | = Käibevara kokku / Lühiajalised |
| müügikasum - kinnisvara müügikasum) | kohustused kokku |
| / Müügitulu | |
| Puhaskasumi määr müügitulust = | |
| Aruandeperioodi puhaskasum / | |
| Müügitulu | |
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2010. aasta I
poolaastal ligikaudu 6% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal ligikaudu 16%. Vähenemine tuleneb Kontserni otsusest müüa
äritegevus Lätis 2010. aastal (vt ka tegevusaruande peatükki „Toimunud
muudatused Kontserni äritegevuses I poolaastal 2010“). Samuti puudub võrreldes
eelmise perioodiga Kontsernil müügitulu Leedust. Kontserni müügitulu osakaal
Ukrainas on mõnevõrra kasvanud, kuid seda siiski peamiselt Eesti tegevusmahtude
vähenemise arvelt. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest Läti, Leedu ja
Ukraina turul on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
--------------------------------------------------------------------------------
| | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti | 94% | 84% | 80% | 86% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ukraina | 6% | 2% | 15% | 3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Leedu | 0% | 1% | 2% | 0% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Läti | 0% | 13% | 3% | 11% |
--------------------------------------------------------------------------------
Aruandeperioodil alustas Kontsern projektipõhise ehituslepingu täitmist
Valgevenes, kuid müügitulu sealt ei olnud perioodil oluline. Tööd jätkuvad II
poolaastal. Samuti ei ületa protsendikünnist hetkel teostatavad betoneerimistööd
Soomes.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu
kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis,
keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele
keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste
riikidega vähem.
Majandustegevus 2010. aasta I poolaastal tegevusvaldkondade lõikes
Nordecon International kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja
tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse,
betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2010. aasta I poolaastal oli 585,2 miljonit krooni (37,4
miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 1 225,1
miljonit krooni (78,3 miljonit eurot), on müügitulu vähenenud 52%. Müügitulu
vähenemist on mõjutanud eelkõige ehitusturul toimunud nõudluse oluline
vähenemine kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel. Märgatav mõju on ka poolaasta
I kvartali lumerohkel ja külmal talvel. Ilmastikutingimuste tõttu kannatas
eelkõige rajatiste segment, kus enamus töid toimub välistingimustes. Samuti
mõjutas müügitulu absoluutnumbrit jätkuvalt konkurentsisurvest tulenenud
ehitushindade alanemine.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid
korterite nõudlusele, jääb ka järgnevatel aastatel korterelamute ehitamise
osakaal kogumüügist strateegiliselt määratud 20% piiresse.
Segmentide müügitulu
I poolaasta lõpuks ületas Kontserni rajatiste müügitulu hoonete oma. Arvestades,
et ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste
valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni
teostamata tööde portfellis kuulub rajatiste segmendile ligikaudu 2/3, on
tegemist on ootuspärase arenguga. Kontserni juhtkonna hinnangul kasvab rajatiste
segmendi osakaal II poolaastal tõenäoliselt veelgi.
Seisuga 30.06.2010 moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku
vastavalt 273,0 ja 305,0 miljonit krooni (17,4 ja 19,5 miljonit eurot). Aasta
tagasi olid vastavad näitajad 600,8 ja 616,4 miljonit krooni (38,4 ja 39,4
miljonit eurot).
Müügitulu jaotus segmentides*
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärisegmendid | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Hooned | 46% | 49% | 72% | 45% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rajatised | 54% | 51% | 28% | 55% |
--------------------------------------------------------------------------------
* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8
„Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes
segmentide käsitlust. Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes
on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.
Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“
müügitulu.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendi siseselt on tööde jagunemine oluliselt erinev võrreldes
aastatagusega. Ka ajalooliselt väljakujunenud aasta keskmistega on erinevused
märgatavad. Peamisi põhjuseid on kaks. Projektide nappus turul sunnib
ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse
võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda
konkreetsele tegevusalale. Teiseks oluliseks mõjutajaks on üldine
majanduskeskkond. Eraettevõtete investeeringud tööstus- ja ärihoonetesse on
viimasel aastal olnud pea olematud. Samas on peamiselt kohalike omavalitsuste
investeeringud koolide, lasteaedade ja avaliku ruumi ehitistesse suurenenud.
Seda ka tänu EL struktuurifondide toetusele. Tööstushoonete suurt osakaalu
Kontserni portfellis mõjutab peamiselt käimasolev Ahtme tipukoormuskatlamaja
ehitamine. Kontsern ehitab korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui
peatöövõtja, mitte arendaja. I poolaastaga sarnast alamsegmendi tulujaotust on
oodata ka ülejäänud aasta osas.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus hoonete | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärihooned | 26% | 71% | 59% | 66% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööstus- ja laohooned | 21% | 11% | 20% | 10% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühiskondlikud hooned | 38% | 16% | 13% | 18% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Korterelamud | 15% | 1% | 8% | 6% |
--------------------------------------------------------------------------------
Ootuspäraselt on I poolaasta lõpuks välja joonistunud rajatiste segmendi
müügitulu jaotus, kus pea 2/3 kuulub teedeehituse ja -hooldusega seotud
tegevustele. Muude rajatiste (peamiselt vee- ja kanalisatsioonitrassid)
ehitamine on valdkond, kus Kontsern on võitnud mitmeid hankeid ning nende
osakaal jääb eeldatavasti suhteliselt suureks ka aruandeperioodi lõppedes.
Keskkonnaehituses (nt prügilate sulgemine) on müügitulu ootuspäraselt samas
suurusjärgus 2009. aastaga. Vesiehitus, mis sõltub eelkõige sadamate
investeerimispoliitikast, on hetkel pea olematu ning suurenemist ei ole siin II
poolaastat silmas pidades oodata.
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu jaotus rajatiste | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
| segmendis | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Teedeehitus ja -hooldus | 65% | 32% | 51% | 49% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Insenerehitus (sh vesiehitus) | 1% | 17% | 26% | 12% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud rajatised | 26% | 38% | 19% | 31% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskkonnaehitus | 8% | 14% | 4% | 8% |
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.06.2010 oli 1 399,4 miljonit krooni (89,4 miljonit eurot), mis on 11%
vähem võrreldes aastataguse 1 568,0 miljoni krooniga (100,2 miljoni euroga).
Sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde mahtude langus on viimaste kvartalite
ajal oluliselt aeglustunud ning saavutanud suhtelise stabiilsuse, püsides 1 350
- 1 500 miljoni krooni (86 - 95 miljoni euro) piires.
--------------------------------------------------------------------------------
| | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 1 399 433| 1 568 004 | 3 196 937 | 1 530 661 |
| tööde mahud, tuhat krooni | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ehituslepingute teostamata | 89 440 | 100 214 | 204 322 | 97 827 |
| tööde mahud, tuhat eurot | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel,
mis moodustavad 66% (2009 I poolaasta 68%) kogumahust.
Portfelli koguväärtus on langenud seoses ehitusturu mahtude vähenemisega. Samuti
on teostamata tööde absoluutnumbritele mõju avaldanud ehitushindade jätkuv
langus võrreldava perioodi suhtes. Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade
langus on praeguseks paljudes valdkondades peatunud või pöördunud pigem tõusule,
keskendub Kontserni juhtkond lähiajal senisest rohkem eelkõige lepinguportfelli
kasumlikkuse parendamisele, mitte selle suurusele ja kasvu kiirendamisele.
Perioodil bilansipäevast (30.06.2010) kuni käesoleva vahearuande
avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud
ligikaudu 95 miljoni krooni väärtuses (6 miljonit eurot).
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2010. aasta I poolaasta seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku keskmiselt 797 inimest. Nendest insenertehniline personal
(ITP) moodustab ligikaudu 360 inimest. Kontserni töötajate arvu olulise
ühekordse vähenemise tingis Läti tütarettevõtte Nordecon Infra SIA müümine 2010.
aasta I kvartalis. Kokku töötas selles alamkontsernis aastavahetuse seisuga üle
160 inimese. Töötajate arv kontsernis on vähenenud lisaks äriüksuste müümise
mõjule ka läbi koondamiste ja töölepingute lõpetamiste. Turuolukorras, kus
ehitusmahtude vähenemist on oodata terve 2010. aasta vältel, võib kontserni
töötajate arv mõnevõrra langeda aasta lõikes veelgi. Ehitustegevuse sesoonsusest
tulenevalt on II ja III kvartalis oodata siiski töötajate arvu suurenemist
seoses tähtajaliste lepingute sõlmimisega.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
--------------------------------------------------------------------------------
| | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2008 | 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| ITP | 362 | 480 | 493 | 467 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Töölised | 435 | 707 | 716 | 661 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Keskmine kokku | 797 | 1 187 | 1 209 | 1 128 |
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni 2010. aasta I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
108,7 miljonit krooni (6,9 miljonit eurot), mis on 42% vähem kui eelmise
majandusaasta võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku 188,4
miljonit krooni (12,0 miljonit eurot).
Tööjõukulude vähenemine on tingitud nii Kontserni töötajate koondamisest ja
üldarvu alanemisest kui ka põhipalkade vähendamisest võrreldes eelmise
perioodiga. Kontserni ettevõtetes viidi 2009. aastal jooksul läbi töötajate
töötasude vähendamine, sh ITP töötasude osas keskmiselt 15%. Samuti on vähenenud
projektpersonali töötasude osana arvestatavad tulemustasud, mis on otseselt
sõltuvad ehitusprojektide kasumlikkusest.
Nordecon International AS nõukogu liikmetele on 2010. aasta I poolaastal
arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 783 tuhat krooni (50 tuhat eurot).
Eelmisel aastal oli vastav näitaja 718 tuhat krooni (46 tuhat eurot). Nordecon
International AS juhatuse liikmetele on 2010. aasta I poolaastas arvestatud
tasusid ja preemiahüvitisi koos sotsiaalmaksuga 1 128 tuhat krooni (72 tuhat
eurot). Võrreldaval perioodil 2009. arvestati tasusid 1 674 tuhat krooni (107
tuhat eurot). Juhatusele arvestatud töötasud on vähenenud, kuna võrreldaval
perioodil töötas ettevõtte juhatuses kolm liiget praeguse kahe asemel.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2010. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul
järgmised nähtused:
- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt erakordselt suures sõltuvuses
riigihangetest ning Euroopa Liidu finantstoel läbiviidavatest projektidest.
Projektide algatamise edukus on seotud riigi ja kohalike omavalitsuste
haldussuutlikkusega, mis näitab paranemist võrreldes möödunud perioodidega.
Siiski ei kompenseeri avaliku sektori toel ehitatavate projektide nõudluse
jätkumine järsku langust hoonete ehitusturul, kust endiselt on kadunud enamus
eraettevõtetest ja
eraisikutest kliente. Nii prognoosib Kontserni juhtkond, et 2010. aasta lõpuks
on ehitusturu kogumahud 2008. aastaga võrreldes langenud üle 50%.
- Elamuehitusele ja hoonete üldehitamisele spetsialiseerunud ettevõtete hulga
vähenemine. Seni üksnes nimetatud valdkonnale keskendunud ettevõtted üritavad
võimalusel leida lahendusi paralleelselt teistesse turusegmentidesse
siirdumiseks (nt rajatiste ehitamine). Selle tulemusel on teravnenud oluliselt
konkurents. Kasvanud konkurents on viinud võrreldes varasemate perioodidega
järjest suurema hulga ettevõtete saneerimise või pankrottideni, milline trend
2010. aastal jätkub. Kontsern ei prognoosi olulisel määral ettevõtete ühinemisi
või ülevõtmisi, kuna selleks puudub kujunenud turuolukorras hetkel laiem
majanduslik sisu.
- Võib eeldada, et 2010. aastal peatub ehitushindade langus ja oodata võib
nende pöördumist tõusule võrreldes aastatega 2008-2009. Sellistes tingimustes
põhjendamatult madala marginaaliga või alla omahinna sõlmitud pikaajaliste
lepingute lõpetamine võib osutuda äärmiselt kahjumlikuks, tuues kaasa
märgatavaid raskuseid neile ehitusettevõtetele, kes mainitud trendi on
tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on
teadlikult mainitud riski pigem eiranud.
- Pankade jaoks on ehitusturul tegutsevad ettevõtted jagatud erinevatesse
riskirühmadesse. Pankadel on endiselt avatud positsioonid arendusega tegelenud
ettevõtetele antud kinnisvara- ja investeerimislaenude näol. Mitmete ettevõtete
püsimajäämine 2010. aastal sõltub olulises osas ka pankade riskijuhtimise
põhimõtetest. Teisalt on pangad informeerinud, et on taas valmis uuesti alustama
vähesel määral ehitussektori finantseerimist.
- Ehitusturu kasvuperioodil toodangumahtusid märkimisväärselt suurendanud
ehitusmaterjalide tootjad kogesid 2009. aastal nõudluse jätkuvat vähenemist
ehitusmaterjalide osas ning tootmisvõimsuse suurendamiseks võetud kohustuste
täitmine oli oluliselt raskem. Ehitusmaterjalide hinnalangus on tänaseks
peatunud ning 2010. aastal on oodata hindade kasvu.
- Infrastruktuuriobjektide tähtsustumise kaudu on senisest olulisemaks
konkurentsieeliseks spetsiifiline (insenertehniline) oskusteave, kogemused ning
referentsid koos vastavate ressursside olemasoluga.
- Mahtude vähenemine ehitusturul on põhjustanud tööpuuduse jätkuva kasvu
sektori töötajate hulgas. Kaasnenud tööjõu pakkumise suurenemine aitab
ehitusettevõtetel tööjõukulusid kontrolli all hoida.
- Ehitusprojektide finantseerimise osas on täiendavad nõudmised ehitajapoolsele
projektide kaasrahastamisele ehitusperioodil. Samuti on pikenenud lepingulised
maksetähtajad ning esinevad tähtaegade ületamised. Kokkuvõttes suureneb
ettevõtete likviidsusrisk.
Läti ja Leedu
Veebruaris 2010 müüs Kontsern oma osaluse kahjumlikult tegutsevas, peamiselt
vee- ja kanalisatsioonivõrke ehitavas, Läti ettevõttes Nordecon Infra SIA.
Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu järsk kohanemine majanduslanguse
tingimustes aastatel 2010-2011. Kontsern jätkab lähiaastatel tegevust Lätis
projektipõhiselt läbi Eesti tütarettevõtete, kaasates vajadusel partnereid.
Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia
kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses
osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate
tütarettevõtete.
Leedu majanduse viimase aja arengud on sarnased teiste Balti riikide omadega.
Investeeringute pidurdumine era- ja avalikus sektoris jms tegurid mõjutavad
otseselt ehitusturgu. Äripindade ja korterelamute (Kontserni ettevõte kui
peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise osas on turg järsult kokku tõmbunud ning
uute projektide algatamine eraettevõtetest investorite poolt ei ole lähiajal
tõenäoline
.
Eelnevast tulenevalt on Kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon
Statyba UAB aktiivse tegevuse sisuliselt peatanud ning jälgib turul toimuvat.
Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. Kontserni
juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud ka peale 2010. aastat. See
otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu
ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega
tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. 2009. aastal oli hoonete
segmendis turul reaalselt alustatud ehituslepingute hulk oluliselt vähenenud.
Selles osas ei ole järsku elavnemist oodata ka 2010. aasta teises pooles. See
omakorda tähendab eelkõige vajadust kontrollida rangelt kulusid.
Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektiga
(Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt
peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja
maailma finantsturgudel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning
kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete
ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldamas
tellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Praeguseks
hetkeks on 2008. aastal alanud kohaliku valuuta odavnemine peatunud ning
Kontserni avatus turust tulenevale valuutariskile oluliselt vähenenud. Samuti on
tunda poliitilise kliima stabiliseerumist pärast olulisi presidendivalimisi, mis
võiks olla esimeseks eelduseks ka üldise majanduskliima paranemisele. See
omakorda tähendab nii kohalike kui ka välismaiste eraettevõtete
investeerimistegevuse taasalustamist. Nimetatud kliendid moodustavad Kontserni
tellijatest Ukraina turul väga suure osa.
Samas on 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg pakkumas siiski võimalusi edukaks
äritegevuseks ka tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt
vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas (euroopalike
juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse projektijuhtimisettevõte) suhtena
normaalselt funktsioneeriva ehitusturu reaalsetesse vajadustesse. Kontserni
juhtkond on veendunud, et täna nähtav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses
tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi
kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate
põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab tuntavalt Kontserni positsiooni
pikemas perspektiivis.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast
konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga
olukorras, kus sisendhinnad on pöördunud tõusule ja võivad hüppeliselt hakata
suurendama kahjumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks
asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks
vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske
näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd
kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel
osalemisel.
Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate
riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt
uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates
ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud
töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks
esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil
ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis
kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 30.06.2010 seisuga moodustas
garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 13,4 miljonit krooni (0,9
miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 15,1 miljonit krooni
(1,0 miljonit eurot).
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase
võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise
järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu
lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust
kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde
akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete
ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hindame
oma klientide maksekäitumist valitsevas majandusolukorras heaks, kuid esineb ka
suuremahulisi probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on kasvanud,
mis suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust ka järgmistel perioodidel.
Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on
ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad
kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.
2010. aasta I poolaastal oli netokasum (varasemalt alla hinnatud nõudeid laekus
rohkem kui hinnati jooksvas kvartalis alla) ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest
0,1 miljonit krooni (0 miljonit eurot). Eelmisel perioodil moodustas nõuete
allahindluskahjum 9,2 miljonit krooni (0,6 miljonit eurot).
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades
üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse
täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu
kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni
käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,53 kordselt (30.06.2009: 1,36 korda).
Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 163,9 miljonit
krooni (10,5 miljonit eurot) (30.06.2009: 158,1 miljonit krooni/10,1 miljonit
eurot), mis moodustab piisava likviidsusvaru Kontserni äritegevuse läbiviimiseks
võrreldes eelmise aastaga keerulisemates majandustingimustes.
Intressiriskid
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud
intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad
EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema
perioodiga vähenenud 179,0 miljoni krooni võrra (11,4 miljonit eurot). Seisuga
30.06.2010 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 440,7 miljonit krooni
(28,2 miljonit eurot). Intressikulud olid 2010. aasta I poolaastal 7,7 miljonit
krooni (0,5 miljonit eurot) ning võrreldes 2009. aasta I poolaastaga on
intressikulud vähenenud 8,0 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot), tulenevalt
EURIBOR-i baasintressi langemisest ning võlakohustuste vähenemisest. Kontserni
intressiriski mõjutavad kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus või
põhitegevusest teenitav rahavoog ei võimalda intressikulusid tasuda. Esimese
teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside
korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.
Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise
edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
Eesti kroonides (EEK) ja Ukraina grivnades (UAH). Seoses tegevuse vähesusega
Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest
sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni
Eesti ettevõtetele puudub.
Kontserni kursikasumid ja -kahjumid tekivad peamiselt Ukraina äritegevusest, kus
kohalik valuuta on ujuvkursiga euro ja seega ka Eesti krooni suhtes. Praeguseks
on 2008. aasta viimases kvartalis alanud Ukraina grivna kursi nõrgenemine euro
suhtes peatunud. Kontserni kursikasumid ja -kahjumid kokku moodustasid 2010.
aasta I poolaastal kahjumi 0,9 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Võrreldaval
perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kasum summas 0,3 miljonit krooni (0
miljonit eurot).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK`000 | 30.06.2010 | 31.12.2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 163 911 | 225 191 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 593 601 | 644 704 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 36 198 | 30 595 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 395 293 | 389 328 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 5 542 | 4 617 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 1 194 545 | 1 294 435 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 1 584 | 2 191 |
| investeeringud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 414 | 414 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 34 696 | 33 329 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 77 135 | 87 975 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 164 275 | 204 115 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 244 036 | 268 233 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 522 140 | 596 257 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 1 716 685 | 1 890 692 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 170 855 | 262 959 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele | 406 945 | 377 925 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 79 358 | 94 580 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 116 210 | 136 438 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 6 368 | 10 364 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 779 736 | 882 266 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 269 856 | 294 328 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele | 3 023 | 4 846 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 1 500 | 1 500 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 7 041 | 7 041 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 281 420 | 307 715 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 1 061 156 | 1 189 981 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 307 567 | 307 567 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 40 024 | 40 012 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -4 686 | -3 201 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 286 006 | 345 280 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 628 911 | 689 658 |
| omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 26 617 | 11 053 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 655 528 | 700 711 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 716 685 | 1 890 692 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | 30.06.2010 | 31.12.2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 10 476 | 14 392 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 37 938 | 41 204 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 2 313 | 1 955 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 25 264 | 24 883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 354 | 295 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 76 345 | 82 729 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 101 | 140 |
| investeeringud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 2 218 | 2 130 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 4 930 | 5 623 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 10 499 | 13 045 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 15 597 | 17 143 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 33 371 | 38 108 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARA KOKKU | 109 716 | 120 837 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laenukohustused | 10 920 | 16 806 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele | 26 008 | 24 154 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 5 072 | 6 045 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ettemaksed | 7 427 | 8 720 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 407 | 662 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 49 834 | 56 387 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised laenukohustused | 17 246 | 18 811 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele | 194 | 310 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud võlad | 96 | 96 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 450 | 450 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 17 986 | 19 667 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 67 820 | 76 054 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 19 657 | 19 657 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 2 558 | 2 557 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata kursivahed | -299 | -205 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum (kahjum) | 18 279 | 22 067 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 40 195 | 44 077 |
| omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mittekontrolliv osalus | 1 701 | 706 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 41 896 | 44 784 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 109 716 | 120 837 |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK`000 | II kv | II kv | 6k | 6k | 2009 |
| | 2010 | 2009 | 2010 | 2009 | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 409 202 | 634 430 | 585 200 | 1 225 094| 2 418 880|
| | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu |-430 677 |-586 932 |-630 404 |-1 140 741|-2 282 575|
| | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | -21 475 | 47 498 | -45 206 | 84 353 | 136 305 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -1 129 | -2 140 | -3 126 | -4 363 | -9 416 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -17 289 | -27 946 | -35 557 | -65 350 | -125 206 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 4 982 | 18 209 | 5 658 | 19 898 | 25 592 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -5 088 | -26 950 | -7 333 | -29 373 | -154 014 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -39 999 | 8 671 | -85 564 | 5 165 | -126 739 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 3 047 | 12 128 | 42 281 | 30 903 | 86 513 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | -4 437 | -9 131 | -23 227 | -22 913 | -33 934 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud | -1 390 | 2 997 | 19 054 | 7 990 | 52 579 |
| kokku | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil | -621 | 538 | -631 | -2 106 | -7 666 |
| arvestatud kasum/kahjum | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksustamiseelne kasum | -42 010 | 12 206 | -67 141 | 11 049 | -81 826 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | 1 814 | -6 513 | 1 814 | -5 895 | -7 618 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum) | -40 196 | 5 693 | -65 327 | 5 154 | -89 444 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum | | | | | |
| (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata | -919 | -231 | -1 485 | -1 711 | 905 |
| kursivahed | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum | -919 | -231 | -1 485 | -1 711 | 905 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum | -41 115 | 5 462 | -66 812 | 3 443 | -88 539 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte | -38 679 | 14 130 | -59 274 | 21 176 | -45 740 |
| aktsionäridele kuuluv | | | | | |
| osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale | -1 517 | -8 437 | -6 053 | -16 022 | -43 704 |
| osalusele kuuluv osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -40 196 | 5 693 | -65 327 | 5 154 | -89 444 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum | | | | | |
| (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte | -39 598 | 14 031 | -60 759 | 22 469 | -44 835 |
| aktsionäridele kuuluv | | | | | |
| osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale | -1 517 | -8 569 | -6 053 | -19 026 | -43 704 |
| osalusele kuuluv osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -41 115 | 5 462 | -66 812 | 3 443 | -88 539 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi | | | | | |
| puhaskasum aktsia kohta | | | | | |
| emavõtte aktsionäridele: | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia | -1,26 | 0,46 | -1,93 | 0,69 | -1,49 |
| kohta | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum | -1,26 | 0,46 | -1,93 | 0,69 | -1,49 |
| aktsia kohta | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| EUR`000 | II kv | II kv | 6k | 6k | 2009 |
| | 2010 | 2009 | 2010 | 2009 | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 26 153 | 40 547 | 37 401 | 78 298 | 154 595 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud toodangu kulu | -27 525 | -37 512 | -40 290 | -72 907 | -145 883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | -1 372 | 3 036 | -2 889 | 5 391 | 8 711 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -72 | -137 | -200 | -279 | -602 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -1 105 | -1 786 | -2 273 | -4 177 | -8 002 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 319 | 1 164 | 362 | 1 272 | 1 636 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -325 | -1 722 | -469 | -1 877 | -9 843 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -2 555 | 554 | -5 469 | 330 | -8 100 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 195 | 775 | 2 702 | 1 975 | 5 529 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | -284 | -584 | -1 484 | -1 464 | -2 169 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud ja -kulud | -89 | 192 | 1 218 | 511 | 3 360 |
| kokku | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitaliosaluse meetodil | -40 | 34 | -40 | -135 | -490 |
| arvestatud | | | | | |
| kasum/kahjum | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksustamiseelne kasum | -2 684 | 780 | -4 291 | 706 | -5 230 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | 116 | -416 | 116 | -377 | -487 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum) | -2 568 | 364 | -4 175 | 329 | -5 717 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu koondkasum | | | | | |
| (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerumata | -59 | -15 | -95 | -109 | 58 |
| kursivahed | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku muu koondkasum | -59 | -15 | -95 | -109 | 58 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum | -2 627 | 349 | -4 270 | 220 | -5 659 |
| (-kahjum) | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte | -2 471 | 903 | -3 788 | 1 353 | -2 923 |
| aktsionäridele kuuluv | | | | | |
| osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale | -97 | -539 | -387 | -1 024 | -2 793 |
| osalusele kuuluv osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -2 568 | 364 | -4 175 | 329 | -5 717 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku koondkasum | | | | | |
| (-kahjum): | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - emaettevõtte | -2 530 | 897 | -3 883 | 1 436 | -2 865 |
| aktsionäridele kuuluv | | | | | |
| osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| - mittekontrollivale | -97 | -548 | -387 | -1 216 | -2 793 |
| osalusele kuuluv osa | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | -2 627 | 349 | -4 270 | 220 | -5 659 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta | | | | | |
| emavõtte aktsionäridele: | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tavapuhaskasum aktsia | -0,08 | 0,03 | -0,12 | 0,04 | -0,10 |
| kohta | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum | -0,08 | 0,03 | -0,12 | 0,04 | -0,10 |
| aktsia kohta | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
--------------------------------------------------------------------------------
| | EEK`000 | EUR`000 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 6k 2010 | 6k 2009 | 6k 2010 | 6k 2009 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Laekumised ostjatelt | 720 137 | 1 448 843 | 46 025 | 92 598 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed tarnijatele | -559 476 |-1 234 214 | -35 757 | -78 880 |
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud käibemaks | -31 452 | -37 767 | -2 010 | -2 414 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksed töötajatele ja | -117 850 | -225 462 | -7 532 | -14 410 |
| töötajate eest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud tulumaks | -558 | -8 538 | -36 | -546 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog äritegevusest | 10 801 | -57 138 | 690 | -3 652 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse põhivara | -1 217 | -839 | -78 | -54 |
| soetamine | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalse põhivara | 0 | -7 530 | 0 | -481 |
| soetamine | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara müük | 5 371 | 4 762 | 343 | 304 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringute | 10 600 | -200 | 677 | -13 |
| müük | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete soetamine, | 0 | -11 720 | 0 | -749 |
| neto rahavoog | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tütarettevõtete müük, neto | -9 648 | 0 | -617 | 0 |
| rahavoog | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete soetamine | -24 | -6 000 | -2 | -383 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtete müük | 0 | 7 465 | 0 | 477 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ühisettevõtete soetamine | 0 | -20 000 | 0 | -1 278 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenud | -2 788 | -54 803 | -178 | -3 502 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Antud laenude laekumised | 2 763 | 38 094 | 177 | 2 435 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud dividendid | 61 | 0 | 4 | 0 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud intressid | 2 102 | 9 707 | 134 | 620 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | 7 220 | -41 064 | 461 | -2 624 |
| investeerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood | | | | |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenud | 36 669 | 141 095 | 2 344 | 9 018 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud laenude tagasimaksed | -88 798 | -108 970 | -5 675 | -6 965 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud dividendid | 0 | -31 933 | 0 | -2 041 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi maksed | -21 145 | -25 305 | -1 351 | -1 618 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud intressid | -6 361 | -14 444 | -407 | -923 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud maksed | 56 | -381 | 4 | -24 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Netorahavoog | -79 579 | -39 938 | -5 085 | -2 553 |
| finantseerimistegevusest | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavoog kokku | -61 558 | -138 140 | -3 934 | -8 829 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 225 191 | 296 184 | 14 392 | 18 930 |
| perioodi algul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursimuutused | 278 | 45 | 18 | 3 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha jäägi muutus | -61 558 | -138 140 | -3 934 | -8 829 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 163 911 | 158 089 | 10 476 | 10 104 |
| perioodi lõpul | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Nordecon International kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete
ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt
tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Leedus ja Ukrainas. Eestis on
täiendavateks tegevusvaldkondadeks lisaks teedeehituse ja -hoolduse ning
keskkonnaehituse ja betoonitööde otsetöövõtt. Kontserni emaettevõte on Nordecon
International AS, mis on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni
kuulub lisaks emaettevõttele üle 15 tütarettevõtte. Kontserni 2009. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 2,4 miljardit krooni (155 miljonit eurot).
Nordecon International kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 750 inimesele.
Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi
põhinimekirjas.
1 euro = 15,6466 krooni
Raimo Talviste
Nordecon International AS
Finants- ja investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com
