Baltika auditeerimata majandustulemused, I kvartal 2011

Baltika Grupi 2011. aasta esimese kvartali kahe esimese kuu tulemused vastasid üldjoontes ettevõtte ootustele, märts aga kujunes pettumuseks. Ehkki kvartali kolmas kuu paistis olevat üle-euroopaliselt moekaubandusele ebaõnnestumine, märgib ettevõte eraldi ära uue hooaja kaupade osakaalu oodatust tagasihoidlikuma kasvu, eriti Ida-Euroopa jaeturgudel, kus tulemus jäi 250 tuhande euro võrra oodatust väiksemaks. Oluliselt nõrgem kõrge marginaaliga toodete müük, Ukraina grivna nõrgenemine euro suhtes ning mõningased ühekordsed kulud suurusjärgus 160 tuhat eurot tingisid märtsi kohta ebatüüpiliselt halva, planeeritust 500 tuhat eurot nõrgema kuutulemuse.

Grupi juhtkonna hinnangul piirdub taoline majandustulemuse oluline halvenemine plaanituga võrreldes ühe kuuga ehk märtsiga – aprilli operatiivsed tulemused vastavad taas ettevõtte ootustele ja plaanidele.

Grupi müügid ja jaesüsteemi tulemuslikkus jätkasid 2011. aasta esimeses kvartalis paranemist. 2011. aasta esimene kvartal on üle kahe aasta teine müüginumbrite kasvukvartal järjest: jaemüügi kasv 9% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga saavutati keskmiselt 8% väiksema müügipinnaga. Tugev müügikasv koos efektiivsuse tõusu ja paranenud brutomarginaaliga tagasid 2011. aasta esimeses kvartalis 15% suurema brutokasumi (5891 tuhat eurot).

Esimese kvartali brutomarginaaliks kujunes 50% (2010. aasta vastav näitaja oli 46%), mis tuleneb tarbijate nõudluse taastumisest ning varude ja allahindluskampaaniate paremast juhtimisest.

Grupi müük ruutmeetri kohta (müügiefektiivsus) kasvas 18% ning kasv leidis aset Grupi kõikidel jaeturgudel, sealhulgas enim Leedus (23%), Lätis ja Ukrainas (21%). Grupi jaesüsteem teenis esimeses kvartalis poodide tasemel 312 tuhat eurot kasumit, aasta tagasi oli tulemuseks 63 tuhande eurone kahjum

2011. aasta esimese kvartali lõpetas Baltika 2364 tuhande eurose puhaskahjumiga ning kuigi 2010. aasta esimese kvartali puhaskahjum oli 2027 tuhat eurot, on võrreldav tulemus sellel aastal 602 tuhat eurot ehk 22% parem. Eelmise aasta tulemust mõjutas positiivselt AS Virulase kaubamärkide „MasCara“ ja „Herold“ ning põhivara müük summas 256 tuhat eurot. Samuti oli valuutakursi liikumine eelmisel aastal positiivse mõjuga ning AS Baltika teenis 2010. aasta esimeses kvartalis kursikasumit kokku 514 tuhat eurot, erinevalt selle aasta esimese kvartali valuutakursi kahjumist 169 tuhat eurot.

Hoolimata üldiselt jätkuvast positiivsest tulemuste trendist peab juhtkond vajalikuks kriitiliselt reageerida märtsikuu negatiivsele tulemustele konkreetsete meetmetega:

-otsustati sulgeda Poola turg 31. juulil 2011. Poola sulgemise võimalikud kulud on eraldistena arvele võetud 2010. aasta finantsaruannetes, seega ei mõjuta turu sulgemise ühekordsed kulud negatiivselt Grupi käesoleva aasta tulemust;

-juhatus vähendab aasta lõpuni alles jäänud perioodi jooksul üld- ja tegevuskulusid vähemalt 320 tuhande euro ulatuses;

-jätkub ootustele mittevastavate poodide tulemuste kriitiline monitooring. 2011. aasta esimese poolaasta jooksul toimub viie kaupluse sulgemine (nendest neli suleti esimese kvartali jooksul); teisel poolaastal lisandub kuue kaupluse sulgemine (sealhulgas neli kauplust Poolas), mis peaks oluliselt parandama jaesüsteemi kasumlikkust.

-Venemaa turu juhtimise tugevdamine;

-brändide juhtimisprotsesside analüüs eesmärgiga leida täiendavaid võimalusi tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks.

2011. aasta esimese kvartali jooksul on Grupp tugevdanud oma tippjuhtkonda: alates jaanuarist töötab uuel, jaekaubanduse opereerimise direktori ametikohal pikaajalise Suurbritannia jaekettides töötamise kogemusega Luke Dobbs; alates veebruarist täidab Grupi finantsdirektori ülesandeid tugeva finants- ja IT-juhi taustaga Maigi Pärnik. Grupp on arendamas välja ka tsentraliseeritud visual merchandisingu funktsiooni.

2010. aasta suvel töötati koostöös rahvusvahelise konsultatsioonifirmaga Roland Berger välja Baltika Grupi 2014 strateegia, mille algusetapiks on 2011. aasta jooksul arendada välja ja rakendada Grupi strateegilised töövahendid ning arengukava eesmärgiga olla 2014. aastaks rahvusvaheline, kasvav ja kasumlik rõivaäri.

Käesoleva aasta jooksul töötab Baltika järgmiste projektidega:

-Montoni ja Mosaici brändi- ja poekontseptsioonide uuendamine koostöös rahvusvahelise loovagentuuriga Dan Pearlman ja poodide järk-järguline rekonstrueerimine;

-Montoni e-poe testversioon;

-Mosaici lastekollektsiooni peatamine ja naistekollektsiooni osakaalu suurendamine;

-Baltmani eritellimusülikonna teenuse arendamine – konkreetsele tellijale suunatud kvaliteettoote pakkumise kasvatamine nii Eestis kui välisturgudel;

-Ivo Nikkolo rahvusvahelise kasvu ettevalmistamine;

-Multichanneling ehk ettevalmistus kasvuks läbi erinevate müügikanalite.

Ettevõtte juhatus on pöördunud aktsionäride poole ettepanekuga täiendavaks aktsiaemissiooniks mahus 3150 tuhat aktsiat hinnaga 1 euro. Emissioonist saadavat raha kasutab Baltika alanud kasvu täiendavaks finantseerimiseks. Koostöös rahvusvahelise loovagentuuriga Dan Pearlman uuendab Baltika Grupi kaht suuremat, Montoni ja Mosaici brändi, sealhulgas nende poekontseptsioone. Uute poekontseptsioonide alusel uuendatakse järk-järguliselt olemasolevaid kauplusi ning plaanitakse uute avamist. Lisaks finantseerib Grupp lisarahaga ettevalmistusjärgus olevaid arendusprojekte ja kasvavatele müükidele vastavat sisseostu.

2011. aasta järgmistelt kvartalitelt ootab ettevõte müügi ja efektiivsuse kasvu jätkumist kõikidel oma turgudel ning aasta järgmise üheksa kuu koondtulemus on Grupi juhtkonna hinnangul positiivne.

MÜÜGITULUD

Baltika Grupi 2011. aasta esimese kvartali müügitulu ulatus 11 771 tuhande euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 7%.

Müük ärisegmenditi

JAEMÜÜK

Jaemüük oli 2011. aasta esimeses kvartalis kokku 10 755 tuhat eurot, mis oli 8% enam kui aasta tagasi ning kasvas teist kvartalit järjest (2010 4. kv +7%). 2011. aasta esimesest kvartalis kasvasid müügid Lätis (25%), Eestis ja Venemaal (14%). Leedus jäi müük samale tasemele eelmise aasta sama kvartaliga. Mõningane müükide kahanemine toimus Ukrainas ja Poolas, mille põhjuseks on müügipindade oluline vähenemine: Leedus ja Ukrainas on seoses poekettide restruktureerimisega vähendatud pindasid ligi 20% ning Poolas 16%.

Jaemüük turgude lõikes

BRÄNDID

Brändide lõikes moodustab kõige suurema osa Baltika jaemüügist Montoni kaubamärk, mille osakaal jaemüügis oli 2011. aasta esimeses kvartalis 52%. Mosaic moodustas Grupi jaemüügist 32%, Baltman ning Ivo Nikkolo kumbki 8%.

Brändide müügitulemused ja efektiivsusnäitajad on oluliselt paranenud, mis kinnitab veelkord, et majanduskeskkond ja tarbijate nõudlus on stabiliseerunud ning 2010. aastal ellu viidud parendused kollektsiooni loomise protsessis ja jaesüsteemi juhtimise efektiivsus on olnud tulemuslikud. Tõhustatud on brändide turundustegevusi ning tugeva tähelepanu all on olnud visuaalse ning kliendikommunikatsiooni parendamine – atraktiivsemad kaupluseaknad, kliendikommunikatsioonis erinevate suhtluskanalite aktiivsem kasutamine jms.

2011. aasta esimeses kvartalis ulatus Montoni jaemüük 5641 tuhande euroni. Võrreldes 2010. aasta sama perioodiga kasvas müük 8%, samas kui jaepind vähenes 8%.

Kuigi Mosaici sihtkliendi grupp on näidanud aeglasemat kriisist taastumise tempot, on ka Mosaici müügitulemused ja efektiivsusnäitajad paranenud – 2011. aasta esimese kvartali jaemüük ulatus 3417 tuhande euroni, kasvades võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2%, samas kui jaepind vähenes 12% võrra. Müük ruutmeetri kohta kasvas esimeses kvartalis 12%.

Mosaici brändil on oluline osa Baltika hulgimüügis, moodustades sellest 2011. aastal 69%. Euroopa ühe suurima, Peek & Cloppenburgi kaubamajade keti järjest suurenenud eeltellimusmahud on tõstnud Mosaici rahvusvaheliseks Euroopa rõivabrändiks. Lisaks Mosaici brändikauplustele Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas ja Venemaal on kaubamärk müügil kümnes Euroopa riigis ja 29 linnas. Saksamaal müüb Mosaici kollektsiooni 11 Peek & Cloppenburgi kaubamaja, Austrias kümme, Poolas kaheksa, Slovakkias kolm, Sloveenias ning Horvaatias kaks, Hollandis, Tšehhis, Ungaris ja Rumeenias üks kaubamaja.

Baltmani jaemüük oli 2011. aasta esimeses kvartalis 810 tuhat eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 18% ning seda 17% väiksema müügipinnaga. Baltmani brändi müügiefektiivsus on suurenenud 29%, mis on märk nõudluse taastumisest meestemoes ning efektiivsemast jaekaubanduse juhtimisest. Baltmani eelmisel aastal alustatud kollektsiooni kaasajastamisese protsess annab häid tulemusi.

2010. aastal lansseeritud Baltmani eritellimusülikonna teenusele on Eestis tekkinud oma püsiklientuur ning Baltman laieneb teenusega ka Lätti ja Leetu. Eritellimusülikonna teenus pakub kliendile võimalust soetada endale spetsiaalselt tema jaoks tellitud kangast ja tema soovide järgi õmmeldud ülikond.

Ivo Nikkolo bränd on näidanud stabiilseimat tulemust kogu majanduslanguse ajal ning tugev kasv jätkus ka 2011. aasta esimeses kvartalis. Brändi jaemüük ulatus 882 tuhande euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 43%, samas kui jaepind vähenes 5%. Brändi ruutmeetri müük kasvas 2011. aasta esimeses kvartalis 41% ja võrreldavate poodide müük 27%.

POED JA MÜÜGIPIND

2011. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli Baltikal 116 kauplust kuues riigis müügipinnaga 23 961 ruutmeetrit, mis oli 15 poe ning 2217 m² võrra vähem kui aasta tagasi. 2011. aasta esimeses kvartalis suleti neli kauplus: kaks Leedus, üks Ukrainas ja üks Venemaal. Ettevõte jätkab poodide kasumlikkuse monitooringut ja jaesüsteemi efektiivuse tõstmist.

Poed turgude lõikes

HULGIMÜÜK

2011. aasta esimese kvartali hulgimüük kokku oli 845 tuhat eurot, olles 18% väiksem kui aasta tagasi. Samas on hulgimüük Baltika võrreldavatele klientidele 2011. aasta esimeses kvartalis kasvanud 39%. Eelmise aasta esimese kvartali hulgimüügist moodustas 41% AS Virulase toodete hulgimüük, tänaseks on AS Virulase kaubamärgid müüdud.

Olulisimad müügikasvud on toimunud Lääne- ja Ida-Euroopa turgudel seoses Peek & Cloppenburgi uute müügikohtade lisandumisega. Kui 2010. aasta esimeses kvartalis oli Mosaic esindatud 30 müügikohas, siis tänaseks  on lisandunud veel 10 kaubamaja ning kaks uut turgu – Holland ja Rumeenia. Juba eelnevalt oli Mosaic esindatud Saksamaa, Austria, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Tšehhi ja Horvaatia Peek & Cloppenburgi valitud kaubamajades, kusjuures Austria ja Poola turgudel on bränd esindatud enamikus keti kaubamajades. Peek & Cloppenburg on Euroopa juhtivaid kaubamajade kette, millele kuulub Saksamaal üle 80 ning Euroopas kokku üle 100 kaubamaja. 

Märgatav müügikasv on toimunud ka seoses Stockmanni Vene turu uute müügikohtade (sealhulgas Peterburgi „flagship store“) avamisega.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Opereerimiskulud on Grupi suure tähelepanu all ka sel aastal, kuid jätkuvat kulude vähenemist ette näha ei ole. Majanduste taastumisega Baltika sihtturgudel on kasvanud ka surve rendi- ja tööjõukuludele ning kasvuperioodiks valmistumine nõuab lisakulutusi ning investeeringuid. Turustuskulud on suurenenud 1% võrra, ulatudes 7028 tuhande euroni. Jaesüsteemis on rendikulud kokkuvõttes küll samal tasemel kui eelmisel aastal, kuid ruutmeetri kohta on kulutused kasvanud. Eelmisel aastal olid mitmed rendilepingud majanduskriisi aegsete ajutiste allhindlustega, mis on praeguseks lõppenud.

2011. aasta esimeses kvartalis teenis Baltika Group brutokasumit 5891 tuhat eurot ehk 15% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis ning seda vaatamata keskmiselt 8% väiksemale müügipinnale. Tugev kasv saavutati oluliselt kõrgema brutokasumi marginaaliga. Esimese kvartali brutomarginaaliks kujunes 50% (2010. aasta vastav näitaja oli 46%).

2011. aasta esimese kvartali põhitegevuse ärikahjumiks kujunes 2095 tuhat eurot, eelmise aasta sama kvartali tulemus oli 2004 tuhat eurot. Eelmise aasta põhitegevuse tulemust mõjutas positiivselt AS Virulase kaubamärkide „MasCara“ ja „Herold“ ning põhivara müük summas 256 tuhat eurot. Samuti oli valuutakursi liikumine eelmise aasta esimeses kvartalis positiivne ning Baltika Grupp teenis kursikasumit summas 304 tuhat eurot erinevalt selle aasta esimese kvartali valuutakursi kahjumist 189 tuhat eurot. Võrreldav ärikahjum põhitegevusest (ilma ühekordse müügitehingu ja valuutakursimõjudeta) oli 2011. aastal 658 tuhat eurot ehk 26% väiksem.

Grupi 2011. aasta esimese kvartali finantskulud ulatusid 287 tuhande euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 25%. Enamiku finantskuludest moodustas intressikulu. Laenuportfelli keskmine kaalutud laenuintressi suurus oli 2011. aasta esimese kvartali lõpu seisuga 6,13% (2010 1. kvartal: 5,39%).

2011. aasta esimese kvartali lõpetas Baltika Grupp 2364 tuhande eurose puhaskahjumiga, 2010. aasta esimese kvartali puhaskahjum oli 2024 tuhat eurot. Võrreldav puhaskahjum (ilma ühekordse müügitehingu ja valuutakursimõjudeta) oli 2011. aasta esimeses kvartalis 602 tuhat eurot ehk 22% väiksem.

FINANTSSEISUND

2011. aasta 31. märtsi seisuga ulatus Baltika konsolideeritud bilansimaht 37 636 tuhande euroni, vähenedes aasta lõpuga võrreldes 5%.

Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded on samal tasemel võrreldes aasta lõpu seisuga, ulatudes kvartali lõpus 3120 tuhande euroni. Nõuded ostjatele on vähenenud 2%, ulatudes 1280 tuhande euroni, nõuete netosumma sisaldab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 34 tuhat eurot.

Esimese kvartali lõpus ulatusid varud 10 209 tuhande euroni, vähenedes kolme kuuga 595 tuhande euro ehk 6% võrra.

Võlad hankijatele olid kvartali lõpus kokku 4994 tuhat eurot, mis on aasta lõpu seisuga kasvanud 640 tuhande euro võrra.

Grupi netovõlg (Intressi kandvad võlakohustused- raha ja pangakontod) ulatus kvartali lõpus 19 333 tuhande euroni. Netovõla suhe omakapitali oli 190%. Baltika Grupi omakapital ulatus kvartali lõpu seisuga 10 158 tuhande euroni.

INVESTEERINGUD

Olulisi investeeringuid 2011. aasta esimeses kvartalis ei olnud.

INIMESED

Baltika Grupis töötas 2011. aasta 31. märtsi seisuga 1418 (31. detsember 2010: 1419) inimest, sealhulgas jaekaubanduses 801 (799), tootmises 433 (442) ning peakontoris koos logistikakeskusega 184 (178) inimest. Kolme kuu keskmine töötajate arv Grupis oli 1400 (2010 1. kvartal: 1672).

Baltika Grupi töötajatele maksti 2011. aasta esimeses kvartalis kokku töötasusid summas 2614 tuhat eurot (2010: 2708 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ulatusid 80 tuhande euroni (2010: 80 tuhat eurot).

Alates 30. märtsist asus ettevõtte finantsdirektori ametikohale ning AS Baltika uueks juhatuse liikmeks Maigi Pärnik-Pernik. AS Baltika juhatuse liikmetena jätkavad Meelis Milder, Maire Milder, Boriss Loifenfeld ning Andrew James David Paterson. Senine finantsdirektor ja juhatuse liige Ülle Järv asub 1. maist AS Baltika siseaudiitori ametikohale.

KONTSERNI PÕHILISED ARVNÄITAJAD (1 kv 2011)

Suhtarvude valemid

Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)/Müügitulu

Ärirentaablus = Ärikasum/Müügitulu

Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu/Müügitulu

Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Müügitulu

Likviidsuskordaja = Käibevara/Lühiajalised kohustused

Varude käibekordaja = Müügitulu/Keskmised varud*

Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused/Omakapital

Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmine omakapital*

Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmised koguvarad*

*12 kuu keskmine

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

(auditeerimata, tuhandetes)

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

(auditeerimata, tuhandetes)

Maigi Pärnik

Finantsdirektor, Juhatuse liige

+372 630 2731

maigi.parnik@baltikagroup.com