2011. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2011-11-17 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --

TEGEVUSARUANNE

Üldinfo

AS Merko Ehitus tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuva ehituskontsernina. Suuremad kontserni ettevõtted on SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%), Tallinna Teede AS (100%), AS Gustaf (85%), OÜ Gustaf Tallinn (80%), AS Merko Tartu (66%), AS Merko Infra (100%) ja AS Tartu Maja Betoontooted (25%).

Äritegevus

Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 9 kuu müügitulu oli 153,4 mln eurot. Perioodi müügituludest teeniti Eestis 69,8%, Lätis 20,8% ja Leedus 9,4%. Võrrelduna 2010. aasta 9 kuuga kasvas kontserni müügitulu 21,5% sh kasvas Eestis 17,5% ja Leedus 371,3% ning vähenes Lätis 0,6%.

Kontserni 2011. aasta III kvartali müügitulu oli 78,3 mln eurot, kasvades 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 22,9 mln euro ehk 41,4% võrra.

30. septembri 2011 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 195 mln eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid.

2011. aasta 9 kuuga müüdi 113 korterit kogumaksumusega 12,3 mln eurot (käibemaksuta). Seisuga 30.09.2011 oli varudes müümata 64 valmis korterit kogumaksumusega 6,6 mln eurot ning ehitamisjärgus 483 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 17,8 mln eurot. Valmistoodangust 30 korterit asub Tartus ning 34 Riias. Hetkel ehitab kontsern 93 korteriga korterelamut Tallinnas, aadressil Tartu mnt 50A (valmimisaeg 2011. aasta IV kvartal), kahte 21-korteriga korterelamut Tallinnas, Hane tänaval (valmimisaeg 2012. aasta suvi) ja 133 korteriga korterelamut Riias Skanstese tänaval (valmimisaeg 2012. aasta oktoober). 15 korteriga korterelamu Tallinnas, aadressil Kristiina 12 oli bilansipäeva kuupäeva seisuga lõpetamisjärgus.

Infrastruktuuri objektide ehituse osakaalu suurenemine 2011. aastal on oluliselt kasvatanud sesoonsuse mõju kontserni kvartaalsetele majandustulemustele (2011. aasta I kvartali müügitulu 26,2 mln eurot, II kvartali müügitulu 48,9 mln eurot võrreldes 78,3 mln euroga III kvartalis). III kvartali müügitulusid mõjutas arendustegevuse tsüklilisus järgmiselt: kortereid müüdi kogusummas 10,1 mln eurot, mis moodustas 82,3% 9 kuu korterite müügitulust ning 11,1 mln eurot müügitulu kajastas kontsern seoses Balsiu kooli üürnikule üleandmisega.

Kontserni suuremate ettevõtete konsolideeritud müügitulud

2011. aasta 9 kuuga teenis kontsern 0,4 mln eurot brutokasumit, sh 2,8 mln eurot III kvartalis. Kasumisse jõudmist toetas ehitushindade stabiliseerumisest tingitud allahindluskahjumite vähenemine ning sellega kaasnenud teostatud tööde keskmise kasumlikkuse paranemine.

2011. aasta 9 kuuga vähenesid kontserni turustus– ja üldhalduskulud 4,1%. Töö turustus- ja üldhalduskulude kärpimise osas jätkub ning juhtkond on seadnud eesmärgiks säilitada nimetatud kulude osakaal 2011. aasta lõpuks alla 5,5% müügituludest.

Kontserni 2011. aasta 9 kuu maksude-eelne kahjum oli 7,1 mln eurot ning puhaskahjum 7,3 mln eurot võrreldes 5,9 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 5,2 mln euro suuruse puhaskasumiga 2010. aasta 9 kuuga. Kahjumi põhjuseks oli ehitushindade oluliselt kiirem kallinemine 2009/2010. aasta hinnapakkumiste koostamisel aluseks võetud eeldustest ja prognooside korrigeerimisest tingitud kahjumlike projektide allahindlused 2011. aasta esimesel poolel. 30.09.2011 seisuga oli kontsernil moodustatud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 3,5 mln eurot. 2011. aasta III kvartal kujunes vastavalt prognoositule paremaks kui esimene poolaasta, mis väljendus 0,3 mln euro suuruses puhaskasumis.

Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 9 kuu lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -7,1 mln eurot ning 30. septembri 2011 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 5,5 mln eurot. Perioodi äritegevuse rahavoog oli -22,2 mln eurot, investeerimistegevuse rahavoog +3,3 mln eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog +11,8 mln eurot. Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -38,6 mln eurot, äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus +18,3 mln eurot ja ärikahjum -6,7 mln eurot. Investeerimistegevuse rahavoost -2,5 mln eurot moodustas kinnisvarainvesteeringute soetus, +5,1 mln eurot väljastatud ja tagasimakstud laenude saldo ning -0,9 mln eurot põhivara soetus. Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo +15,0 mln eurot, makstud dividendid -1,8 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1,5 mln eurot.

Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 9 kuu andmeid iseloomustavad suhtarvud ja nende arvutamise metoodika

Puhaskasumi marginaal : Puhaskasum* / Müügitulu
Maksude-eelse kasumi marginaal : Kasum enne maksustamist / Müügitulu
Ärikasumi marginaal : Ärikasum / Müügitulu
Brutokasumi marginaal : Brutokasum / Müügitulu
EBITDA marginaal : (Ärikasum + Kulum) / Müügitulu
Omakapitali puhastootlus aastas : Puhaskasum* x 4/3 / Perioodi keskmine omakapital*
Aktivate puhastootlus aastas : Puhaskasum* x 4/3 / Perioodi keskmised koguaktivad
Omakapitali määr : Omakapital* / Koguaktivad
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja : Käibevarad / Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja : (Käibevara – Varud) / Lühiajalised kohustused
Üldkulud müügitulust : Üldkulud / Müügitulu
Brutotöötasu müügitulust : Brutotöötasu / Müügitulu
Laenukohustuste määr: Intressi kandvad kohustused / Varad kokku
Debitoorse võlgnevuse käibevälde: Nõuded ostjate vastu / Müügitulu x 365 / 4/3
Tarnijate käibevälde: Võlad tarnijatele / Müüdud toodangu kulu x 365 / 4/3
Müügitulu töötaja kohta: Müügitulu / Keskmine täistööajaga töötajate arv

*arvutatud emaettevõtte omanike osale

Töötajad ja töötasu

Tulenevalt lepinguportfelli kasvust ning rajatiste osakaalu suurenemisest lepingute struktuuris kasvas aastaga kontserni töötajate arv 70 töötaja võrra (+7,9%) ning seisuga 30.09.2011 oli kontsernis 961 töötajat. Töötajatele makstud 9 kuu brutotöötasu oli 12,36 mln eurot, kasvades aastaga 6,6%. Kontserni tööjõukulud kasvasid töötajate arvu suurenemisest tingituna. Põhipalga osakaal brutotöötasust moodustas 85,1% ning tulemustasude osakaal 14,9%.

AS Merko Ehitus nõukogu ja juhatuse liikmed

Nõukogu

Ettevõtte nõukogu valib aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab ettevõtte juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. 28.06.2011 toimunud aktsionäride üldkoosolek valis lisaks praegustele nõukogu liikmetele AS-i Merko Ehitus nõukogu täiendavaks liikmeks Toomas Annuse ning seejärel on AS Merko Ehitus nõukogu on 5-liikmeline.

Toomas Annus - Sündinud 5. oktoobril 1960. aastal. Lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehhaanika Tehnikumi (TEMT) ja nüüdse Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala. Alates 1987. aastast Merko Ehituse eelkäija EKE MRK juhatuse esimees, alates 1991. aastast Merko Ehituse juhatuse esimees. Aastatel 1997 – 2008 ning uuesti alates 2011. aasta juunist ASi Merko Ehitus nõukogu esimees.

Tõnu Toomik - Sündinud 8. märtsil 1961. aastal. Lõpetanud Tartus Raatuse Gümnaasiumi (toona Tartu 3. Keskkooli) ning Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala. ASis Merko Ehitus alustas 1993. aastal projektijuhina. Aastatel 1997-2008 oli ASi Merko Ehitus juhatuse esimees, vastutades ettevõtte tegevuse juhtimise ja arendamise eest. Alates 2008. aasta oktoobrist AS Merko Ehitus nõukogu liige.

Teet Roopalu - Sündinud 30. augustil 1949. aastal. Lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli (nüüdne Nõmme Gümnaasium) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala. Töötanud ehitusfirmades, s.h finantsdirektorina; juhtinud ökonoomikaalast tegevust EKE süsteemis peaökonomistina; pangadirektorina ning töötanud ka projekteerimises. ASis Merko Ehitus alates novembrist 2002 ning vastutab ettevõtte finants- ja õigusvaldkonna eest. Kuulub mitmete AS Riverito ja AS Merko Ehitus tütar- ja sidusfirmade nõukogudesse.

Indrek Neivelt - Sündinud 17. märtsil 1967. aastal. Lõpetanud Tallinna 1. Keskkooli (Gustav Adolfi Gümnaasiumi) matemaatika-füüsika eriklassi, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ökonoomika ja juhtimise eriala ning Stockholmi Ülikooli panganduse ja finantside eriala magistrikraadiga. Töötanud Hansapangas 1991-2005 erinevatel ametikohtadel, sellest viimased kuus aastat grupi peadirektori ja juhatuse esimehena. Alates 2005. aastast Bank Saint Petersburg nõukogu esimees ning lisaks veel erinevate ettevõtete nõukogu liige. Alates 2008. aasta oktoobrist AS Merko Ehitus nõukogu liige.

Olari Taal - Sündinud 7. augustil 1953. aastal. 1971. aastal lõpetas Varstu Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina. On juhtinud Tartu Elamuehituskombinaati (Tartu Maja) ja Eesti Hoiupanka. Eesti Vabariiki teeninud ehitusministrina, majandusministrina, siseministrina ja Riigikogu 10. koosseisu liikmena. Alates 2008. aasta oktoobrikuust on Olari Taal AS Merko Ehitus Nõukogu Liige.

Juhatus

Juhatus on ettevõtte juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. AS Merko Ehitus juhatus on alates 21.12.2010 6-liikmeline.

Tiit Roben - Sündinud 05. jaanuaril 1966. aastal. Lõpetanud Tallinnas Mustamäe Gümnaasiumi (toona Tallinna 44. Keskkool) ning Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala. ASis Merko Ehitus töötanud projektijuhina aastatel 1998-2002. Aastatel 2002-2008 töötanud AS Riverito ettevõttes E.L.L.Kinnisvara AS, 2005. aastast alates ettevõtte juhatuse liige, arendusdirektor. Alates 2008. aasta augustist AS Merko Ehitus juhatuse esimees, vastutades ettevõtte tegevuse juhtimise ja arendamise eest.

Jaan Mäe - Sündinud 26. septembril 1964. aastal. Lõpetanud Viljandi 5. keskkooli ning Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala. ASis Merko Ehitus alates detsembrist 1997, olnud objektijuht, projektijuht, divisjonijuht ning juhatuse liige. Aastatel 2006-2010 oli ASi Merko Ehitus ja mitmete kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogu liige. Alates 2010. aasta juunist AS Merko Ehitus juhatuse liige, vastutades arendusvaldkonnas seatud eesmärkide saavutamise eest ning on Läti ja Leedu tütarettevõtete nõukogu esimees.

Alar Lagus - Sündinud 15. veebruaril 1969. aastal. Lõpetanud Rapla Keskkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna ühiskondliku toitlustamise organiseerimise ja tehnoloogia erialal. Peale ülikooli lõpetamist töötas kümme aastat erinevatel ametikohtadel Hansapangas. Alates 2004. aastast töötab ASis Merko Ehitus finantsvaldkonna juhina ning vastutab ettevõtte finants- ja juhtimisarvestuse ning investorsuhete eest.

Veljo Viitmann - Sündinud 13. märtsil 1962. aastal. Lõpetanud Türi Keskkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna autoteede ja sildade eriala. ASis Merko Ehitus alates 1994. aastast. Vastutab uute projektide jaoks pakkumiste koostamise eest.

Andres Agukas - Sündinud 15. juulil 1965. aastal. Lõpetanud Pärnu-Jaagupi Keskkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli autoteede eriala. ASis Merko Ehitus alustas 2. veebruaril 1998. aastal insenerehituse valdkonna esimese töötajana. Alates 2005. aasta oktoobrist vastutab juhatuse liikmena kogu ehitusteenuse valdkonna eest.

Viktor Mõisja – Sündinud 6. jaanuaril 1951. aastal. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli 1976. aastal ehitusinsenerina. ASis Merko Ehitus on Viktor Mõisja töötanud alates ettevõtte asutamisest ning suurema osa ajast betoonitööde osakonna juhatajana. Alates 21. detsembrist 2010 ettevõtte juhatuse liige ning tema vastutusvaldkonnaks on kvaliteedijuhtimine ja järelevalve teostamine.

Info nõukogu ja juhatuse liikmete poolt kontrollitavate aktsiate kohta on toodud vahearuande peatükis „Aktsia ja aktsionärid“.

Ehitusturg

Balti riikide majanduskeskkonna paranemine aasta esimesel poolel on andnud ehitusturule positiivse tõuke. Kõikides Balti riikides on omajõududega ehitusmahud aastaga kasvanud. Leedus teostati 9 kuuga ehitustöid kogusummas 1,27 mld eurot*, kasv vastavalt +21,9% eelmise aasta 9 kuuga võrreldes, sh III kvartal +23,7%. Lätis ehitati 9 kuuga omajõududega 0,71 mld euro* eest, kasv aastaga +4,5%, sh III kvartali kasv +21,2%. Eesti ehitusturu III kvartali tulemused avaldatakse 29.11.2011. Oodata on esimese poolaasta suundumuste jätkumist. 2011. aasta 6 kuuga ehitati Eestis omajõududega 0,56 mld euro* eest ehk +19,7% võrreldes aastataguse näitajaga (I kvartal 2011 vastavalt +31,4%).

* jooksevhindades

Lähikvartalite ehitusturgu mõjutavad järgnevad tendentsid:

Regiooni eratellijate kindlustunne tuleviku osas on võrreldes aasta algusega langenud ning seetõttu puudub huvi uute hoonete/rajatiste ehitamise vastu. Eesti eurole üleminek ei ole oluliselt elavdanud välisinvesteeringute aktiivsust piirkonnas ega avaldanud loodetud positiivset mõju ehitusturule. Endiselt tuleb enamus uusi ehituslepinguid avalikust sektorist ning on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.

Turule jäänud vähesed tellijad (riik, omavalitsused) naudivad oma positsiooni – karmistuvad töövõtjatele esitatavad nõudmised garantiidele ning maksetähtaegadele, kasvab koormus ettevõtete käibevahenditele ning üha määravamaks muutub ettevõtete võimekus tulla toime likviidsuse ja rahavoogude juhtimisega.

Sisendhindade suure volatiilsuse tõttu on projektide eelarvestamine ja planeeritud kuludega valmis ehitamine endiselt keeruline ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute täitmisel. Kui aasta esimesel poolel oli ehitushindade kiire kallinemine ainult töövõtjate kanda, siis aasta teises pooles on probleem jõudnud ka tellijate teadvusse. Aina sagedamini tühistavad tellijad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei vasta 2009/2010. aastal koostatud eelarvetele ning projekti rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad.

Aasta esimesel poolel aktiviseerunud uute korterite ehitus Tallinnas ning Vilniuses on aasta teisel poolel selgelt pidurdunud. Seoses suureneva ebakindlusega majanduskeskkonnas on korterite ostjad asunud äraootavale seisukohale ega kiirusta ostuotsuste tegemisel. Ehituse sisendhindade oluline kasv ja korterite müügihindade muutumatus piirab lähitulevikus uute korterite lisandumist turule. Pankade valmisolek finantseerida arendustegevust ning elamispindade lõppostjaid on hea Leedus ja Eestis ning rahuldav Lätis.

Ebakindlus Euroopa ning USA rahaturgudel on räsinud investorite kindlustunnet ning selle tulemusena võib oodata globaalse nõudluse vähenemist ehitusteenuse järgi. Nõudluse vähenemisest tingituna võib oodata tulevikus globaalsete sisendite (teras, naftaproduktid) odavnemist, mis võib lühiajaliselt parandada juba sõlmitud ehituslepingute kasumlikkust. Samas raskendab selline ebaselguse jätkumine ehitussektori arenguvõimalusi keskpikas perspektiivis.

Aktsia ja aktsionärid

Väärtpaberi informatsioon

ISIN                                   EE3100098328
Väärtpaberi lühinimi            MRK1T
Börsinimekiri                      Balti Põhinimekiri
Nimiväärtus                        nimiväärtuseta
Emiteeritud väärtpabereid    17 700 000
Noteeritud väärtpabereid     17 700 000
Noteerimise kuupäev           11.08.2008

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2011. aasta 9 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 3184 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,9 mln aktsiat ning tehingute käive oli 6,99 mln eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 4,90 eurot ning kõrgeim tasemel 10,65 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 30.09.2011 oli 5,30 eurot. AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 30.09.2011 oli 94 mln eurot.

AS Merko Ehitus suuremad aktsionärid seisuga 30.09.2011

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

Alar Lagus
Juhatuse liige
6 805 109
alar.lagus@merko.ee