AS Ekspress Grupp 2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne


Tallinn, Eesti, 2012-02-29 14:59 CET (GLOBE NEWSWIRE) --  

Järgmises aruandes on toodud AS-i Ekspress Grupp konsolideeritud finantsnäitajad, nendega seotud turuarengud ja juhtkonna otsused. Finantsnäitajad ja suhtarvud näitavad kontserni jätkuva tegevuse tulemust, see tähendab need sisaldavad online-meedia, perioodiliste väljaannete ja trükiteenuste segmentide konsolideeritud tulemust.

Olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud

Finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Perioodi kohta      
Müügitulu 16 313 14 885 10%
Brutokasum 3 660 3 466 6%
EBITDA 1 236 1 854 -33%
EBITDA (ilma firmaväärtuste muutusteta) 1 986 1 854 7%
Ärikasum 287 1 016 -72%
Ärikasum (ilma firmaväärtuste muutusteta) 1 037 1 016 2%
Perioodi kasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest  (215) 210 -202%
Perioodi puhaskasum/(-kahjum)  (215) 210 -202%

 

Finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Perioodi kohta      
Müügitulu 57 391 51 814 11%
Brutokasum 12 544 11 294 11%
EBITDA 7 757 6 041 28%
EBITDA (ilma firmaväärtuste muutusteta) 6 967 6 041 15%
Ärikasum 4 233 2 760 53%
Ärikasum (ilma firmaväärtuste muutusteta) 3 443 2 760 25%
Perioodi kasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest 1 683  (509) 431%
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) 1 683  (146) 1250%

 

Tasuvussuhtarvud (%) IV kv  2011 IV kv 2010
Müügitulu kasv (%) 10% 10%
Brutorentaablus (%) 22% 23%
EBITDA marginaal (%) (ilma firmaväärtuste muutusteta) 12% 12%
Ärirentaablus (%) (ilma firmaväärtuste muutusteta) 6% 7%
Puhasrentaablus (%) -1% 1%
Varade tootlus (%) 0% 0%
Omakapitali tootlus (%) -1% 1%
Puhaskasum aktsia kohta  EUR  (0,01) 0,01

 

Tasuvussuhtarvud (%) 12 kuud 2011 12 kuud 2010
Müügitulu kasv (%) 11% 0%
Brutorentaablus (%) 22% 22%
EBITDA marginaal (%) (ilma firmaväärtuste muutusteta) 12% 12%
Ärirentaablus (%) (ilma firmaväärtuste muutusteta) 6% 5%
Puhasrentaablus (%) 3% 0%
Varade tootlus (%) 2% 0%
Omakapitali tootlus (%) 4% 0%
Puhaskasum aktsia kohta  EUR 0,06  (0,01)

 

Esitatud suhtarvude leidmisel kasutatud valemid:

Müügitulu kasv (%)   (müügitulu 2011 – müügitulu 2010)/ müügitulu 2010*100
Brutorentaablus (%)   brutokasum/müügitulu*100
Puhasrentaablus (%)   puhaskasum/müügitulu*100
EBITDA marginaal (%)   EBITDA (ilma firmaväärtuste muutusteta) /müügitulu*100
Ärirentaablus (%)   Ärikasum (ilma firmaväärtuste muutusteta)/müügitulu*100
Puhaskasum aktsia kohta   puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Varade tootlus (%) puhaskasum/keskmised varad *100
Omakapitali tootlus (%) puhaskasum/keskmine omakapital *100
     

   

Finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
31.12.2011 31.12.2010 Muutus%
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 12 523 12 729 -2%
Põhivara 68 986 73 253 -6%
Varad kokku 81 509 85 982 -5%
Lühiajalised kohustused 16 547 16 018 3%
Pikaajalised kohustused 26 574 33 665 -21%
Kohustused kokku 43 121 49 683 -13%
Omakapital 38 388 36 299 6%

 

 

Bilansi suhtarvud (%) 31.12.2011 31.12.2010
Omakapitali osakaal (%) 47% 42%
Likviidsuskordaja 0,8 0,8
Võla ja omakapitali suhe (%) 83% 107%
Võla ja kapitali suhe (%) 43% 48%

Esitatud suhtarvude leidmisel kasutatud valemid:

Omakapitali osakaal (%) omakapital / (kohustused+omakapital)* 100
Likviidsuskordaja käibevara/lühiajalised kohustused
Võla ja omakapitali suhe (%) intressi kandvad võlakohustused/omakapital*100
Võla ja kapitali suhe (%) intressikandvad võlakohustused-raha ja pangakontod (netovõlg)/
(netovõlg+ omakapital)*100

 

2011 aasta oli Ekspress Grupile kasvu taastamise aastaks. Paranenud majanduskeskkond aitas ettevõtte esimest korda majanduskriisi algusest alates puhaskasumisse. Teenisime 1,7 miljonit eurot kasumit võrrelduna 2010 aasta 0,1 miljoni euro suuruse aastakahjumiga. Meie EBITDA kasv võrreldes eelmise aastaga oli 28%, moodustades 7,8 miljonit eurot võrrelduna 6,0 miljoni euroga 2010 aastal. Ettevõtte käive kasvas 11% moodustades 57,4 miljonit eurot võrrelduna aastataguse 51,8 miljoni euroga. Eelarvet ületas 2011 tegelik käive 2% võrra.   

2011 aasta majandustulemust  mõjutasid mitmed erakorralised tegevused.

-          Eesti Päevalehe AS täiendava omandamisega kaasnenud osaluse ümberhindluse kasum ning  samas Eesti Päevalehe, Leedu ajakirjade kirjastuse Express Leidyba ja  Läti Delfi firmaväärtuste allahindamise tulemusena saime summaarselt erakorralist kasumit summas 790 tuhat eurot;

-          Alla hinnati Eesti Päevalehe AS-s varasematel aastatel tehtud infotehnoloogia arendused summas 270 tuhat eurot;

-          Eesti Päevalehe AS ja AS-i Eesti Ajalehed ühendamise ning toimetuste kolimisega seoses kandsime erakorralisi ühekordseid kulusid summas ca 150 tuhat eurot.

 

Elimineerides firmaväärtuse muutuse ja osaluse ümberhindluse kasumi, teenisime normaliseeritud EBITDA-d 7,0 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta tagasi ning jätkuvatest tegevusvaldkondadest puhaskasumit summas 0,9 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot enam. EBITDA marginaal kasvas 2011 aastal 0,6 protsendipunkti.  

2011 aastal jätkus ettevõtte restruktureerimisprotsess, mida alustasime juba kaks aastat tagasi.

 

Perioodiliste väljaannete segmendis oli  suurimaks sündmuseks Eesti Päevalehe AS-s osaluse omandamine aasta alguses.  Omandamistehingu käigus raha ei liikunud. Senise kaasaktsionäri Jaan Manitski ettevõtte OÜ Vivarone omandas varasemalt Eesti Päevalehe AS-i omanduses olnud kinnisvara (praegused toimetuse ruumid) ning AS Ekspress Grupp omandas OÜ-lt Vivarone viimasele kuulunud Eesti Päevalehe AS-i aktsiad.  Aasta teises pooles läbi viidud Eesti Päevalehe AS-i ja AS-i Eesti Ajalehed ühendamise tulemusena õnnestus meil stabiliseerida ajalehe Eesti Päevaleht majandustegevus ning leida kahe ettevõtte liitumise tulemusena olulist organisatsioonilist efektiivsust.  Hinnanguliselt annab Eesti Päevalehe AS-i omandamine ning AS-iga Eesti Ajalehed liitumine meile ligi 0,4 miljoni euro suuruse kulude kokkuhoiuefekti aastas, mis väljendub eeskätt efektiivsuse kasvus. Lisaks organisatsioonilise efektiivsuse saavutamisele, võimaldas ühinemine alustada ka seni teineteisest sõltumatu turundustegevuse asemel ühiste turunduspakettidega nii reklaami kui ajalehe müügis. Konkreetselt väljendub see ristturunduses AS Eesti Ajalehed poolt kirjastatavate ajalehtede vahel aga samuti ühiste tootepakettide tegemises, mille parimaks näiteks on Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi digilehtede ühised tellimispaketid.

Digitaalsete ajalehtede kirjastamise areng oli teiseks oluliseks fookuseks perioodiliste väljaannete segmendi 2011 aasta tegevuses. Meie tooteportfellis on digitaalse kirjastamise toodetena tasulised artiklid, millele ligipääsu on võimalik osta ajalehtede online lehekülgede kaudu, Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe digilehed personaalarvutites veebilehitsejate kaudu tarbimiseks ning Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Ärilehe aplikatsioonid tahvelarvutitele. 2011 aasta põhjal saame väita, et Ekspress Grupp on Eestis digitaalse perioodilise kirjastamise pioneeriks. Oluliseks tunnustuseks meie digitaalsele tootearendusele oli Eesti Ekspressi iPadi aplikatsiooni ülemaailmsel digitaalsete väljaannete konkursil WAN-IFRA XMA Cross Media Awards 2011 saavutatud üheksas koht, kusjuures meie konkurentideks olid suured maailmanimega väljaanded. Edulooks peame ka maailmas ainulaadse ajapõhise “paywall”-i loomist meie poolt toodetud digitaalse sisu tarbimiseks ja sellel baseeruvat turundusahelat. Digitaalse kirjastamise tulud moodustavad hetkel kogu perioodiliste väljaannete segmendist veel mitteolulise osa.

Perioodiliste väljaannete segmendis toimunud restruktureerimise käigus otsustasime koondada ajalehtede juures eraldiseisnud raamatute kirjastamise tegevused ühte ettevõttesse, milleks lõime uue osaühingu Hea Lugu. Võrreldavuse huvides käsitleme käesolevas aruandes nimetatud ettevõtet ja ka Eesti Päevalehe AS-i üheskoos AS-ga Eesti Ajalehed.

 

Online segmendis oli olulisimaks sündmuseks Delfi Läti kasumi teenimise võime taastumine. Delfi Läti käive kasvas võrreldes varasema aastaga 20%, kuid kui 2010 aastal teenis Delfi Läti veel 107 tuhat eurot kahjumit (EBITDA), siis 2011 aasta lõppes 230 tuhande euro suuruse EBITDA-ga.  Teiseks oluliseks arenguks peame Delfi Ukraina kontseptsiooni muutust, mis on loonud võimaluse portaali kasutajaskonna stabiilseks kasvuks, eriti aasta viimastel kuudel. Samuti on mõõdukalt käivitumas reklaami müük. Eraldi ära märkimist tasub veel Delfi digiraamatute poe avamine Delfi Eestis. Nelja esimese tegutsemiskuu jooksul haaras Delfi Digiraamat e-raamatute müügi turult müüdud raamatute osakaalu arvestades kolmanda koha. 2012 aastal on plaanis avada digiraamatute poed ka Lätis ja Leedus. Online segment tervikuna kasvatas möödunud aastal käivet 14% ning EBITDA paranes pea kaks korda.

 

Trükiteenuse segmendis jätkus AS-i Printall võidukäik eksportturgudel. Nii ettevõtte käive kui ka EBITDA kasvasid võrreldes varasema aastaga 15%. Printalli eduka majandustegevuse tulemuse võti peitub kõrge kvaliteediga eksporttoodangus, mida efektiivselt juhitud ettevõte on võimeline müüma konkurentsivõimeliste hindadega. Käive kasvas kõigil eksportturgudel. Suurimateks turgudeks on endiselt Skandinaavia ja Venemaa, kuid edukalt on lisandunud Holland ja Prantsusmaa. Eksport moodustas aasta viimases kvartalis ettevõtte käibest 72% ja kontserni ettevõtete osakaal 15%. Printalli käive ja kasum moodustavad väga olulise osa kontserni kogutulemusest.  

Kontserni ettevõtete kulustruktuuris olid suurimateks muutusteks Leedu maksuseadustest tulenev muudatus, mis suurendas Leedu Delfi kohustusi sotsiaalmaksu näol, samuti  Eesti Delfi poolt sooritatud kohalike uudiste portaali Eesti Elu lisandumine kulubaasile ning rendikulude lisandumine AS Eesti Ajalehed kuludele (varasemalt asus Eesti Päevalehe AS iseenda poolt omatud pinnal ning ei kandnud rendikulusid).  Ülejäänud kuludega seotud muutused olid tingitud peamiselt äri kasvust, olulist töötajaskonna või palga kasvu 2011 aastal aset ei leidnud.

2012 aastalt ootame konservatiivset müügikasvu perioodiliste väljaannete ja online segmendis. Perioodiliste väljaannete müügikasvu ootuse aluseks on reklaamikäibe taastumine lõppenud aasta teisel poolaastal, mis võiks jätkata nõrka kasvu ka käesoleval aastal. Trükiteenuse segmendis me olulist kasvu ei oota tulenevalt trükiettevõtte võimsuse ammendumisest kõrghooajal. Samas ootame aastalt kontserni EBITDA marginaali kasvamist 1-2 protsendipunkti võrra, kuna me ei näe allikaid kulude oluliseks kasvuks. Meie eesmärgiks 2012 aastal on tõsta online segmendi efektiivsust, jätkata Ukraina Delfi arendamist ja reklaamimüügi võimekuse tõstmist, suurendada digitaalse kirjastamisega seotud tellijate arvu ja tulude kasvu perioodiliste väljaannete segmendis ning jätkata meie meediabrändide baasilt ühendtoimetuse viimist järgmisele tasemele. 

Kontserni segmentide ülevaade

 

Segmentide peamised finantsnäitajad IV kvartal 2010/2011

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
online-meedia 2 586 2 302 12%
perioodilised väljaanded 6 544 6 051 8%
trükiteenused 8 143 7 230 13%
keskuse tegevused 71 31 129%
segmentidevahelised elimineerimised (1 031) (729) -41%
KOKKU 16 313 14 885 10%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
online-meedia 696 302 130%
perioodilised väljaanded 62 253 -75%
trükiteenused 1 495 1 529 -2%
keskuse tegevused (1 018) (236) -331%
segmentidevahelised elimineerimised 1 6 -83%
KOKKU 1 236 1 854 -33%

 

Segmentide peamised finantsnäitajad 12 kuud 2010/2011

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
online-meedia 8 977 7 884 14%
perioodilised väljaanded 24 069 22 520 7%
trükiteenused 27 736 24 221 15%
keskuse tegevused 209 129 62%
segmentidevahelised elimineerimised (3 600) (2 940) -22%
KOKKU 57 391 51 814 11%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
online-meedia 1 425 758 88%
perioodilised väljaanded 552 914 -40%
trükiteenused 5 959 5 198 15%
keskuse tegevused (191) (833) 77%
segmentidevahelised elimineerimised 12 4 200%
KOKKU 7 757 6 041 28%

 

EBITDA marginaal IV kv 2011 IV kv 2010
online-meedia 27% 13%
perioodilised väljaanded 1% 4%
trükiteenused 18% 21%

 

EBITDA marginaal 12 kuud 2011 12 kuud 2010
online-meedia 16% 10%
perioodilised väljaanded 2% 4%
trükiteenused 21% 21%

 

Segmentide EBITDA ei sisalda firmaväärtuste allahindlust. See on näidatud keskuse tegevusena. Samuti ei kajastu segmentide tulemustes grupisisesed juhtimistasud. Segmentide reklaamimüügitasust ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid. 

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid          

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Eesti www.delfi.ee Eesti Ajalehed AS www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
Delfi Leedu www.delfi.lt    
  ru.delfi.lt    
Delfi Ukraina www.delfi.ua    

 

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Delfi Eesti 913 783 17%
Delfi Läti 591 513 15%
Delfi Leedu 1 054 1 000 5%
Delfi Ukraina 17 11 55%
muud Delfi ettevõtted 11 22 -50%
segmendisisesed elimineerimised 0 (27) 100%
KOKKU 2 586 2 302 12%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Delfi Eesti 117 20 485%
Delfi Läti 135 16 744%
Delfi Leedu 285 252 13%
Delfi Ukraina (62) (138) 55%
muud Delfi ettevõtted 221 155 42%
segmendisisesed elimineerimised 0 (3) -
KOKKU 696 302 130%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Delfi Eesti 3 177 2 643 20%
Delfi Läti 2 014 1 681 20%
Delfi Leedu 3 703 3 463 7%
Delfi Ukraina 56 35 60%
muud Delfi ettevõtted 26 151 -83%
segmendisisesed elimineerimised 1 (89) 101%
KOKKU 8 977 7 884 14%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Delfi Eesti 154 56 175%
Delfi Läti 230 (106) 317%
Delfi Leedu 653 737 -11%
Delfi Ukraina (259) (522) 50%
muud Delfi ettevõtted 647 594 9%
segmendisisesed elimineerimised 0 (1) -
KOKKU 1 425 758 88%

 

Online segmendi müügitulude ja EBITDA kasvu on läbi aasta juhtinud eelkõige Delfi Eesti ja Läti. Leedus on käibekasv jäänud tagasihoidlikuks ning samuti on marginaali mõjutanud töötasude maksustamise muudatustest tingitud tööjõukulude kasv. Ukraina lõpetas aasta alguses tehtud toimetuse kokkutõmbamise tulemusena pea poole väiksema kahjumiga. Kokkuvõtlikult võib online-meedia segmendi kohta öelda, et Delfi Eesti ja Läti on majanduskeskkonna paranemisest tulenevalt hoo sisse saanud ning Leedus on aset leidnud tagasihoidlik turu taastumine. Delfi Ukraina kasvatab järjepidevalt oma kasutajate arvu, kuid reklaamitulude järgijõudmine võtab veel aega. Delfi toimetuste pidev fookus on toote ja uudiste kvaliteedi tõstmises.

Aasta kokkuvõttes väärib eraldi äramärkimist alljärgnev.

·         Alustati reklaamimüüki Delfi mobiilsetes keskkondades. Samuti käivitus videoreklaami müümine, mis annab online-meedia segmendile järjest paremad võimalused saamaks osa telereklaami turust. Mobiilireklaami kasv on olnud jõuline, kuid absoluutnumbrites tagasihoidlik. 

·         Olulise tootearendusliku uuendusena käivitati kasutajatelt meelelahutuslike piltide, videote ja anekdootide kogumise ja eksponeerimise keskkonnad (Eestis portaalis vimka.ee).

·         Kõigis kolmes Balti riigis alustati Delfi Diil kaubamärgi all sooduskupongide pakkumist ning lisaks käivitati sooduskupongide agregeerimise keskkond, kuhu müüakse reklaami teistele sooduskuponge pakkuvatele ettevõtetele.

·         Lansseeriti uus kommenteerimissüsteem, mis lubab kommenteerida artikleid registreeritud kasutaja identiteediga. Kasutajad saavad end  autoriseerida ja kommenteerida populaarsemate sotsiaalvõrgustike nagu Facebook, Twitter, draugiem.lv, odnoklasniki.ru kasutajatunnustega.

·         Integratsioon Facebook’i keskkonnaga, kus alates juunist on võimalik paralleelselt ettevõtte toodetud uudistega lugeda ka kasutaja enda tutvusringkonna poolt Facebooki postitatud uudiseid ilma Delfist lahkumata.

·         Kõikides riikides käivitati tasuliste lisateenuste pakkumised kuulutusteportaalis Müü!; Pardod!; Parduok! ja Prodai!

 

Delfi Eesti

·         Delfi Eestist on saanud suurima külastatavusega veebikeskkond, möödudes nädalase kasutajaskonna arvu poolest neti.ee-st. 

·         Organisatsioonilise reformi käigus koliti Delfi toimetus koos ajalehtede Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ning Maaleht ühisele pinnale. Toimetuste kolimisega ühisele pinnale on oluliselt arenenud erinevate väljaannete vastastikune infovahetus ja koostöö suurte sündmuste kajastamisel.

·         Grupiüleste IT sünergiate eesmärgil on kolitud Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Maalehe veebikeskkonnad Delfi portaaliplatvormile ning ajalehtedes ilmunud artiklid avaldatakse ka Delfi uudisvoos.

·         Alustas Delfi Eesti e-äri osakond, mille eesmärgiks on teha koostööd parimate internetiäridega ning teenida tavapärase reklaamimüügitulu kõrval tulu ka e-kaubandusest. 2011 edukaimaks projektiks oli e-raamatute müügikeskkonna Delfi Digiraamat loomine. Delfi Digiraamatu puhul on tegu Eesti Digiraamatute Keskuse ja Delfi koostööprojektiga, kus Delfi müüb edasi kõiki EDRK poolt digitaliseeritud või edasimüügiks hangitud e-raamatuid. Delfi Digiraamatust on võimalik osta suuremat osa Eestis kirjastatud e-raamatuid.

·         Käivitati uus reklaami ja sisurubriik "Reisileidja", mis on saanud turismifirmade poolt hea tagasiside ja loonud Delfile uue reklaamikäibe. 

·         Delfi Eesti ostis esimeses kvartalis portaali Eesti Elu, mille baasilt on üles ehitamisel hüperlokaalsete uudiste portaal ning mis kogub üha enam populaarsust.

·         Alates oktoobrist kuvatakse Delfi uudised linnabussi ekraanidel.

·         Delfi Eesti viis koostöös SEB Heategevusfondiga edukalt läbi koostööprojekti “Jõulusoovide puu”, mille eesmärgiks oli anda jõulukingitused 1000 lapsele ja noorele, kes elavad ilma vanemate hoolitsuseta. Delfi lugejad annetasid projekti toetuseks üle 30 tuhande euro.

 

2011 aasta lõpus sai Delfi Eestist suurima külastatavusega veebikeskkond, möödudes nädalase kasutajaskonna arvu poolest neti.ee-st.  2011 aasta jooksul on Delfi.ee kasutajaskond suurenenud keskmiselt 100 000 kasutaja võrra nädalas. Turul domineerivad kaks meediaväljaannet - Delfi ja Postimees. Suuremad arengud internetiturul on seotud eelkõige mobiilsete keskkondade arendamisega, kuna nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutite arv jätkab kiiret kasvu. 2012 aastal on oodata just eelkõige mobiilseadmetes tarbitava meedia osakaalu kasvu.

 

Delfi Läti

·         Delfi Läti pälvis Läti Ajakirjanike Liidu  aastaauhindade eriauhinna „Aasta parim majandus-ajakirjandus“.

·         Läti Ajakirjanike Liit tunnustas Delfit kui parimat ELi teemade kajastajat.

·         Uuendused tootedisainis koos sisulise kvaliteedi tõstmisega on aidanud Lätis saavutada kõigi aegade suurima lehekülgede vaatamise arvu uudisportaalide hulgas.

·         Koostööprojektid erinevas vallas:

o   Euroopa Liidu dotatsiooni toel käivitati portaal Morning.lv, mille eesmärk on edastada Europarlamendiga seotud informatsiooni.

o   Delfi Läti oli prominentse Läti Olümpiakomitee korraldatava “Aasta sportlase” tseremoonia meediapartneriks.

o   Rahvaajakirjandusalane koostööprojekt “Maantee reporter” koostöös  TV3+-ga,.

 

Läti interneti kasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsemad veebilehed e-maili keskkond Inbox.lv  vaatamata sellele, et aasta lõikes on kaotatud ca 50 tuhat kasutajat.  Kasutajate arvult on sotsiaalvõrgustik draugiem.lv seni veel teisel kohal, kuid ilmselt just rahvusvaheliste sotsiaalvõrgustike kasutuse kasvuga on Draugiemi kasutajate arv langemas – aastatagusega võrreldes ca 100 tuhande kasutaja võrra. Delfi.lv on jätkuvalt kõige külastatavam uudisteportaal jäädes külastajate arvult aastatagusega võrreldes praktiliselt samale tasemele ( ca -3 tuhat külastajat). 2011 aasta jooksul on Läti meediaturul toimunud siiski olulised muudatused. Schibsted Media Group ostis 2011 aasta märtsis Läti uudisteportaali tvnet.lv ja oktoobris Läti venekeelse uudisteportaali novonews.lv, kasvatades nende ostudega oma kasutajaskonda ca 50 tuhande kasutaja võrra. Teine ülevõtmine internetimeedia valdkonnas toimus septembris 2011, mil Sanoma News ostis teise uudisteportaali apollo.lv.

 

Delfi Leedu

·           Delfi Leedu käivitas esimeses kvartalis uue naisteportaali www.5braskes.lt eesmärgiga suurendada turuosa eeskätt just naistele suunatud uudisvalikus. 

·         Delfi Leedu oli detsembris Vilniuses toimunud Leedu suurima muusikaauhindade gala MAMA 2011 partneriks.

·         Novembrist on Delfi Leedul uus tegevjuht Aleksandras Česnavičius.

·         Oktoobrist on Delfi Leedu uudised integreeritud Leedu populaarsemasse IP TV-sse “Gala”, kus lugejad saavad TV-d vaadates samaaegselt lugeda Delfi uudiseid.

·         Oktoobris alustati aktiivset koostööd Leedu riigitelevisiooniga.

 

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi endiselt vaieldamatu turuliider omades üle 1 miljoni unikaalse kasutaja. Leedu turul oli aasta tippsündmuseks korvpalli EM võistluste korraldamine, kuid loodetud suurt hüpet internetikasutajate aktiivsuses ei tekkinud. Seda võib põhjendada eeskätt televisiooni väga hea tööga koduste võistluste kajastamisel.

 

Delfi Ukraina

·         Esimeses kvartalis viidi läbi oluline kontseptuaalne muudatus ning käivitati toote ja organisatsiooni reform.  Loobuti tavapärasest konservatiivsest infoportaali strateegiast ning käivitati meelelahutuslikum, peamiselt tabloidlike, kuid samas sotsiaalsete uudiste kontseptsiooniga portaal. Toode muudeti tabloidlikumaks kui seda on harjutud nägema Baltikumis. Turg on uue toote hästi vastu võtnud, mida näitab unikaalsete kasutajate pidev tõus. Detsembris saavutas Delfi Ukraina kõigi aegade suurima külastatavuse.

·         Novembris alustati koostööd ajalehega Tochka. 

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Kohalikud meediaväljaanded on palju väiksema tähelepanu all kui niinimetatud „agregaatorid“, kes koondavad oma lehele meediaväljaannete uudiseid. Kogu aasta vältel on toimud palju muudatusi turuosaliste personalis ja strateegiates. Palju levinud „lugejate ostmine“ on olulisel määral vähenenud ja seetõttu on meediaväljaannete lugejaskond hakkamas muutuma tegelikuks reaalseks kasutajaskonnaks. Selle valguses on hea konstateerida, et Delfi pikaajaline strateegia lojaalsete kasutajate kasvatamiseks on hakkamas kandma vilja ja pidev lugejaskonna kasv on tekitamas Delfist tõsiseltvõetavat turutegijat Ukrainas.

 

Perioodiliste väljaannete segment

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

Septembris andis Konkurentsiamet loa Eesti Päevalehe AS-i ja Eesti Ajalehed AS-i koondumiseks. 1. oktoobri seisuga toimus nimetatud ettevõtete ühinemine. Seisuga 1. oktoober toimus ühinenud ettevõtete raamatukirjastamise osakonna eraldumine eraldiseisva juriidilise ettevõttena. Uus raamatukirjastus nimega OÜ Hea Lugu jääb Eesti Ajalehed AS-i tütarettevõtteks. 1.novembrist toimus ka ühisettevõtete AS SL Õhtuleht ja AS-i Linnaleht ühinemine.  1.jaanuarist 2012 on ühendatud OÜ Uniservice ja AS Ajakirjade Kirjastus. 

Aasta alguses sõlmiti AS-ga Eesti Post eelleping AS-i Express Post müügiks, mis aga Konkurentsiameti sügisese keelava otsuse tõttu nurjus. Express Posti mõlemad aktsionärid töötavad erinevate alternatiivsete stsenaariumitega määratlemaks ettevõtte edasine tegevus.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Eesti Ajalehed AS** 3 330 3 733 -11%
SL Õhtuleht AS* 915 887 3%
AS Ajakirjade Kirjastus* 1 206 1 243 -3%
UAB Ekspress Leidyba 742 691 7%
AS Express Post* 628 644 -2%
OÜ Uniservice* 0 4 -100%
segmendisisesed elimineerimised*** (277) (1 151) 76%
KOKKU 6 544 6 051 8%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Eesti Ajalehed AS** (192) 3 -6510%
SL Õhtuleht AS* 62 57 9%
AS Ajakirjade Kirjastus* 102 77 32%
UAB Ekspress Leidyba 12 (18) 167%
AS Express Post* 82 79 4%
OÜ Uniservice* 0 (1) 100%
segmendisisesed elimineerimised*** (4) 56 -
KOKKU 62 253 -75%

 

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Eesti Ajalehed AS** 12 761 14 001 -9%
SL Õhtuleht AS* 3 432 3 441 0%
AS Ajakirjade Kirjastus* 4 190 4 370 -4%
UAB Ekspress Leidyba 2 816 2 725 3%
AS Express Post* 2 396 2 417 -1%
OÜ Uniservice* 9 12 -25%
segmendisisesed elimineerimised*** (1 535) (4 446) 65%
KOKKU 24 069 22 520 7%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Eesti Ajalehed AS** (211) 42 -603%
SL Õhtuleht AS* 203 269 -25%
AS Ajakirjade Kirjastus* 164 168 -2%
UAB Ekspress Leidyba 14 (317) 104%
AS Express Post* 290 297 -2%
OÜ Uniservice* 1 (6) 117%
segmendisisesed elimineerimised*** 91 461 -
KOKKU 552 914 -40%

 

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

** Võrreldavuse huvides on Eesti Ajalehed AS-i all näidatud Eesti Ajalehed AS, Eesti Päevalehe AS (mõlemas aastas 100%) ja Hea Lugu OÜ andmed liidetuna.

*** Segmendisisesed elimineerimised EBITDA-s sisaldavad 2010.aastal Eesti Päevalehe AS-i 50% negatiivse EBITDA ja Ekspress Leidyba UAB-s kaubamärgi müügikahjumi elimineerimist ning 2011.aastal Eesti Päevalehe AS-i 50% negatiivse EBITDA ja Eesti Päevalehe AS-ist osaluse soetamisel tekkinud firmaväärtuse korrigeerimist.

Perioodiliste väljaannete segment 2011 aastal kasvas ja seda eelkõige Eesti Päevalehe AS-i lisandunud 50% osaluse tõttu. Ilma nimetatud muutuseta oleks segmendi tulemus jäänud eelnevale aastale alla. Kui reklaamikäive 2011 aastal taastus, siis langus raamatute kirjastamisel ning paberlehtede ja ajakirjade tiraažides ja müügituludes jätkus. EBITDA-d mõjutas negatiivselt neljandas kvartalis Eesti Päevalehes IT tellimisprogrammi allahindlus summas 270 tuhat eurot ning aasta esimeses pooles Eesti Päevalehe ja Eesti Ajalehed ühendamisest tingitud koondamis- ja kolimiskulud summas ca 120 tuhat eurot.   

Ainsana kasvas 2011 aastal segmendis Leedu kirjastusettevõtte Express Leidyba käive, seda peamiselt lisandunud ajakirja Cosmopolitan tõttu. Suurimat käibe kahanemist nägime AS-s Ajakirjade Kirjastus ning Eesti Ajalehed ühendettevõttes, kus peamiseks põhjuseks juba mainitud kirjastatud raamatute arvu vähenemine. Positiivselt üllatasid ajalehed Maaleht ja Eesti Ekspress, mille reklaamikäive kasvas vastavalt 14,1% ja 9,6%. Samas kahanes reklaamikäive Õhtulehes -3,0% ja Eesti Päevalehes -6,5%. Üksikmüügi ja tellimuste tulu Maalehes kasvas 3,1%, Eesti Ekspressis püsis 2010 aasta tasemel, Õhtulehes kahanes -2,6% ning Eesti Päevalehes kahanes -9,2%.

Ajaleht Eesti Päevaleht läbis teises kvartalis olulise tooteuuenduse. Uue peatoimetaja, kelleks sai varasemalt majandustoimetust juhtinud Vallo Toomet, juhtimisel töötati välja ning alustati värskendatud, ajakirjalikuma formaadi ning kujundusega Eesti Päevalehe kirjastamist.  Eesti Päevalehe tooteuuendus sai turul hea vastuvõtu osaliseks, mida tõestab fakt, et Eesti Päevalehe näol oli kolmandas kvartalis tegu ainsa üleriigilise päevalehega kelle lugejaskond kasvas.

2011 aastal vahetus Eesti Ekspressi peatoimetaja, kelleks sai varasemalt Kuku Raadio peatoimetajana töötanud Janek Luts.

Käivitati Eesti Päevalehe ning Eesti Ekspressi ühine digitaalsete lehtede kampaania, kus tellijatel oli  võimalus omandada soodustingimustel Apple iPad tahvelarvuti. Samuti töötati välja tarkvaralahendus, mis võimaldab iPadis kirjastatavat toodet tarbida ka tavalisest laua- ja sülearvutist.

Edukalt on käivitunud kontserni Eestis baseeruvate meediaüksuste ülese multimeedia uudisruumi loomine. Erinevate väljaannete toimetused koliti ühele pinnale teise kvartali lõpus, millele on järgnenud sisuline integratsioon ning koostöö arendamine erinevate toimetuste ja inimeste vahel.

Eesti ajalehtede tiraaz 2010-2011

Eesti ajalehtede turul oli 2011 suhtelise stabiliseerumise aasta. Suuremate väljaannete tiraažides oli väikene langus, kuid mitte märkimisväärne. Suurima tiraažiga ajaleht on jätkuvalt Postimees. Aasta keskmiste tiraažide võrdluses 2010 aastaga on enim kaotanud Eesti Päevaleht. Kirjeldatud  langus oli prognoositav kuna ajalehe 100% osaluse ülevõtmine Ekspress Grupi poolt,  peatoimetaja vahetus ning kogu lehe kontseptsiooni ümbervaatamine tähendab alati kaotusi tiraažides.

Tiraaže mõjutavad omakorda veel ka ajakirjanduse üksikmüügi kohtade jätkuv vähenemine üle Eesti. 

Eesti ajalehtede lugejaskond 2010-2011

2011 aasta TNS Emori lugejauuringutes sisalduvate väljaannete kogukatvus IV kvartalis oli 62% elanikkonnast. Aastases võrdluses tähendab see ca 20 tuhande lugeja lahkumist paberlehtede juurest. See kinnitab rahvusvahelist trendi paberlehtede lugejate arvu vähenemise kohta arenenud riikides.  Kuigi lugejate trend on jätkuvalt langev, on paberlehed siiski paljude argumentidega reklaamiturul konkurentsivõimelised, mis tähendab, et kiiret hääbumist paberlehtedele endiselt ette ei ennustata. 2011 aasta lugejanumbrid on kvartalite lõikes erinevad, mis näitab, et paberlehtede tarbimine on muutumas rohkem tsükliliseks, kui me seda seni oleme näinud. Antud numbrid puudutavad siiski vaid paberlehtede lugejaid. Kuna Ekspress Grupp on juba teist aastat järjest arendamas oma ajalehtede digitaalseid versioone, siis on lootust vaadata tulevikku palju optimistlikumalt, kui praegused lugejanumbrid seda näitavad.

Ekspress Grupi Leedu ajakirjade lugejaskond 2010-2011

Leedu ajakirjade lugejanumbrid on 2011 aasta viimases kvartalis teinud märkimisväärse tõusu – võrreldes eelmiste kvartalitega on kogu Ekspress Leidyba ajakirjade loetavus kasvanud 21%, mis on väga hea tulemus. Võrreldes lugejanumbreid aastataguse perioodiga, on see jäänud siiski samale tasemele. Panele ja Moteris on kuuajakirjades Leedu kaks enimloetud väljaannet.

 

Trükiteenuste segment

AS-i Ekspress Grupp kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on Eesti üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
AS Printall 8 143 7 230 13%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
AS Printall 1 495 1 529 -2%

 

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
AS Printall 27 736 24 221 15%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
AS Printall 5 959 5 198 15%

 

Trükikoda Printall jätkab endiselt eelmise aasta tulemuste ületamist. Nii müügikäive kui ka EBITDA kasvasid 15%. Kontserniettevõtete osa käibes väheneb ning kasvab ekspordi osakaal. Suurema osa mahu kasvust toob eelkõige trükkimine heatset masinatel, kuid 2011 positiivseks pooleks võib lugeda coldset masina mahu tagasihoidlikku kasvu võrreldes varasemate aastate langusega.

Trükiteenuste geograafiline jaotus

  IV kv 2011 IV kv 2010 Muutus%
Eksport 5 630 4 779 18%
Soome 688 424 62%
Rootsi 1 504 1 363 10%
Norra 802 850 -6%
Venemaa 1 117 983 14%
Taani 182 301 -40%
Leedu 219 177 24%
muu eksport 1 118 681 64%
Eesti 2 513 2 451 3%
Käive kokku 8 143 7 230 13%
sh kontsernisisene müük 1 034 1 040 -1%
sh kontserniväline müük 7 109 6 190 15%

 

  12 kuud 2011 12 kuud 2010 Muutus%
Eksport 18 691 15 571 20%
Soome 2 248 1 816 24%
Rootsi 5 069 4 388 16%
Norra 2 969 3 041 -2%
Venemaa 4 194 3 100 35%
Taani 742 991 -25%
Leedu 771 638 21%
muu eksport 2 698 1 597 69%
Eesti 9 045 8 650 5%
Käive kokku 27 736 24 221 15%
sh kontsernisisene müük 3 993 4 010 0%
sh kontserniväline müük 23 743 20 211 17%

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

 
(tuhandetes EUR)
31.12.2011 31.12.2010
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 2 729 2 767
Nõuded ja ettemaksed 6 921 6 941
Varud 2 833 2 961
Kokku 12 483 12 669
Müügiootel põhivara 40 60
Käibevara kokku 12 523 12 729
Põhivara    
Tähtajaline hoius 98 3 009
Nõuded ja ettemaksed 167 162
Investeeringud sidusettevõtetesse 0 8
Materiaalne põhivara 16 751 19 138
Immateriaalne põhivara 51 970 50 936
Põhivara kokku 68 986 73 253
   VARAD KOKKU 81 509 85 982
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 5 436 5 233
Võlad ja ettemaksed 11 111 10 785
Lühiajalised kohustused kokku 16 547 16 018
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 26 397 33 053
Muud pikaajalised võlad 1 2
Tuletisinstrumendid 176 610
Pikaajalised kohustused kokku 26 574 33 665
Kohustused kokku 43 121 49 683
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 19 044
Ülekurss 14 277 14 277
Reservid 480 46
Jaotamata kasum 5 749 2 900
Valuutakursi muutuste reserv 4 32
Omakapital kokku 38 388 36 299
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 81 509 85 982

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

 
(tuhandetes EUR)
 
IV kv 2011 IV kv 2010 12 kuud 2011 12 kuud 2010
Müügitulu 16 313 14 885 57 391 51 814
Müüdud toodangu kulu (12 653) (11 419) (44 847) (40 520)
Brutokasum 3 660 3 466 12 544 11 294
Turunduskulud (649) (640) (2 098) (2 242)
Üldhalduskulud (1 929) (1 782) (7 081) (6 435)
Muud ärikulud (343) (147) (542) (270)
Muud äritulud 298 119 620 413
Kasum osaluse müügist ühisettevõttes 0 0 1 540 0
Firmaväärtuste allahindlus (750) 0 (750) 0
Ärikasum 287 1 016 4 233 2 760
Intressitulud 12 31 45 52
Intressikulud (523) (639) (2 212) (2 596)
Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest 73 16 45 16
Muud finantskulud (47) (39) (154) (175)
Kokku finantstulud/kulud  (485)  (631)  (2 276)  (2 702)
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt  (8)  (11)  (52)  (33)
Kasum/(kahjum)  enne tulumaksustamist  (206) 374 1 905 25
Tulumaks (9) (164) (222) (534)
Kasum/(kahjum)  jätkuvatest tegevusvaldkondadest  (215) 210 1 683  (509)
Kasum lõpetatud tegevustest 0 0 0 363
Aruandeperioodi  kasum/(kahjum)  (215) 210 1 683  (146)
Aruandeperioodi  puhaskasumi/(-kahjumi) jaotus:        
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist)  (215) 228 1 683  (128)
Mittekontrolliva osaluse osa kasumist/ (kahjumist) 0  (18) 0  (18)
Muu koondkasum/(-kahjum)        
Realiseerimata kursivahed  (63)  (14)  (28)  (73)
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest 63 284 434 284
Muu koondkasum/(-kahjum) kokku 0 270 406 211
Aruandeperioodi koondkasum/ (-kahjum)  (215) 480 2 089 64
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist)  (215) 498 2 089 82
Mittekontrolliva osaluse osa kasumist/ (kahjumist) 0  (18) 0  (18)
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta  (0,01) 0,01 0,06  (0,01)

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 12 kuud 2011 12 kuud 2010
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood äritegevuses    
Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) 4 233 2 760
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 524 3 282
Kasum osaluse müügist ja firmaväärtuste muutus (790) 0
Kasum (-) kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest 249 20
Muutus käibekapitalis:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus (121) 1 191
Varude muutus 249 (265)
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus (690) (1 917)
Rahavoog põhitegevusest 6 654 5 071
Makstud ettevõtte tulumaks (98) (365)
Makstud intressid (2 318) (2 596)
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood äritegevuses kokku 4 238 2 109
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood äritegevuses kokku rahavood 0 (160)
Rahavood investeerimistegevuses    
Tütarettevõtete ja ühisettevõtete ost (26) 0
Tagatishoiuse (seadmine)/vabastamine 1 500 (3 000)
Tütarettevõtete müük 0 3 980
Saadud intressid 51 62
Põhivara soetamine (914) (581)
Põhivara müük 92 542
Antud laenud (30) (39)
Antud laenude tagasimaksed 126 648
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimistegevuses kokku 799 1 611
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood investeerimistegevuses kokku 0 0
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimistegevuses    
Aktsiate emiteerimine 0 5 248
Tasutud kapitalirendi maksed (1 245) (1 279)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus (712) (1 879)
Saadud laenud 90 (245)
Saadud laenude tagasimaksed (3 208) (5 188)
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimistegevuses kokku (5 075) (3 342)
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood finantseerimistegevuses kokku 0 (5)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS (38) 214
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 767 2 553
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 729 2 767

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


Attachments