AS Ekspress Grupp: 2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne


Tallinn, Eesti, 2013-11-01 17:15 CET (GLOBE NEWSWIRE) --  

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis teenis Ekspress Grupp 0,5 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 73% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. EBITDA tulemuseks oli 1,4 miljonit eurot, mis tähendab 9%-st allajäämist eelmisele aastale. Kummagi tulemusega me rahul ei ole, kuivõrd olime oma prognoosides optimistlikumad. Kasumit kaotasime kolmandas kvartalis online meedia ja trükiteenuste segmendis. Perioodiliste väljaannete segment kasvas võrreldes aastataguse perioodiga.

Online meedia segmendis olid kolmandas kvartalis probleemiks ootamatu käibenõrkus Läti ja Leedu portaalides ning samal ajal samu ettevõtteid tabanud tavalisest suurem ebatõenäoliste arvete allahindlus. Baltikumi ja Euroopa riikide majanduskasvude aeglustumine koos keskmisest soojema suvega tõmbas eeskätt Lätis ja Leedus oluliselt alla majandusaktiivust, millel oli otsene mõju meie portaalide reklaamikäivetele. Delfi Leedu suutis küll eelmise aastaga võrreldes 5% käivet kasvatada, kuid jäi oluliselt alla eelarvele. Delfi Eesti majandustulemus ujus samal ajal ülejäänud turuga võrreldes vastuvoolu ning käive kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 24%. Suuresti aitas sellele kaasa videostriimingute kasv. Delfi Eesti kolmanda kvartali kahjum vähenes võrreldes eelmise aastaga poole võrra. Kolmandas kvartalis on meie pingutused kõigis Balti riikides olnud seotud online vertikaalide portfelli arendamisega ning videoülekannete tootmisega, mis on aga pärssinud EBITDA marginaali kasvu. Videoülekannetesse reklaamiklientidele video või bännerreklaami müümine kogub hoogu ning videoülekannete kasumlikkus on tõusuteel. 

Perioodiliste väljaannete segmendis on käive küll eelmisele aastale alla jäänud, kasumlikkus aga tõusnud, mistõttu perioodilised väljaanded teenisid 4% rohkem kasumit kui eelmisel aastal. Põhiline allajäämine tuleneb raamatukirjastuse Heas Lugu käibe langusest, mida eelmisel aastal troonis Eesti filmiklassika DVD-sari. Uus lastefilmide DVD-sari alustab ilmumist oktoobris. Samas suutis Eesti Ajalehed vaatamata trükireklaami langusele käivet hoida ja seda tänu Eesti Päevalehe ja LP-ga koos ilmuva kriminaalromaanide sarja müügile. Eelmise aasta tulemust ületasid aga meie ühisettevõtted SL Õhtuleht, Ajakirjade Kirjastus ning Express Post.

Perioodiliste väljaannete segmendis teeb meile rõõmu suve keskel alguse saanud digitellimuste arvu kasv. Nii on teise kvartali lõpust alates Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi tasuliste digitellijate arv kasvanud ca 40% ning on ületanud mõlema lehel puhul 5 000 tellija piiri.

Perioodiliste väljaannete segmendis toimus ka oluline personalimuudatus, kus viis aastat AS-i Eesti Ajalehed juhtinud Kadi Lambot lahkus ning tema asemel asus ametisse Art Lukas. 

Trükiteenuste segmendis rõhus käivet ning kasumlikkust endiselt aasta alguses turgu tabanud madalseis, millest tulenevalt vabanes trükikojas tootmisvõimsust ning mille täitmine uute klientidega on võtnud oma aja. Samuti annab tunda pikaajaliste klientide tiraažide ja trükimahtude vähenemine. Samas teeme investeeringuid, mis aitavad tõsta tootlikkust ja suurendada kasumit. 

Kolmandas kvartalis teatas AS Eesti Meedia, Ekspress Grupi kaasaktsionär kolmes ühisettevõttes, et nende omanikeringis on leidnud aset muudatus, mistõttu on Ekspress Grupil nimetatud ettevõtetes akstionäride lepingust tulenev kaasaktsionäri väljaostuõigus. Ekspress Grupp plaanib nimetatud väljaostuõigust kasutada ning teostab selleks vajalike toiminguid. Väljaostuõiguse kasutamise võimalikkus ning realiseerimise tähtaeg sõltub eelkõige AS Eesti Meedia koostöövalmidusest. 

Aasta viimaselt kvartalilt ootame käibe püsimist eelmise aasta tasemel. Samuti ootame perioodiliste väljaannete ja online segmendi EBITDA paranemist võrreldes eelmise aastaga. Kontserni EBITDA osas on oodata väikest langust tulenevalt ühekordsetest kuludest emaettevõttes. Puhaskasum tavapärasest tegevusest jääb prognooside kohaselt samale tasemele eelmise aastaga. 

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD

 (tuhandetes EUR) III kv 2013 III kv 2012 Muutus% III kv 2011 III kv 2010
Perioodi kohta          
Müügitulu 12 977 13 278 -2% 12 969 11 817
Brutokasum 2 500 2 678 -7% 2 879 2 394
EBITDA 1 361 1 495 -9% 1 564 1 277
Ärikasum 718 676 6% 715 492
Intressikulud 204 301 -32% 554 640
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) 455 263 73% 118  (264)
EBITDA marginaal (%) 10,5% 11,3%   12,1% 10,8%
Ärirentaablus (%) 5,5% 5,1%   5,5% 4,2%
Puhasrentaablus (%) 3,5% 2,0%   0,9% -2,2%
Varade tootlus (%) 0,6% 0,3%   0,1% -0,3%
Omakapitali tootlus (%) 1,1% 0,7%   0,3% -0,7%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,02 0,01   0,00 (0,01)

 

(tuhandetes EUR) 9 kuud 2013 9 kuud 2012 Muutus% 9 kuud 2011 9 kuud 2010
Perioodi kohta          
Müügitulu 41 901 43 260 -3% 41 078 36 929
Brutokasum 9 095 9 273 -2% 8 884 7 828
EBITDA* 5 249 5 636 -7% 4 982 4 188
Ärikasum* 3 299 3 101 6% 2 406 1 742
Intressikulud 578 1 343 -56% 1 689 1 957
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest* 2 490 1 413 76% 361  (722)
EBITDA marginaal* (%) 12,5% 13,0%   12,1% 11,3%
Ärirentaablus* (%) 7,9% 7,2%   5,9% 4,7%
Puhasrentaablus* (%) 5,9% 3,3%   0,9% -2,0%
Eesti Päevalehe AS-i 50% osaluse soetamisega kaasnenud tulu** 0 0 - 1 540 0
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes 2 490 1 413 76% 1 901  (722)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) raamatupidamise aruandes 2 490 1 413 76% 1 901  (359)
Puhasrentaablus (%) 5,9% 3,3%   4,6% -1,0%
Varade tootlus (%) 3,2% 1,8%   2,2% -0,4%
Omakapitali tootlus (%) 5,9% 3,6%   5,0% -1,1%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,08 0,05   0,06 (0,01)

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega (vt allpool).

**2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist.

 

Bilanss (tuhandetes EUR) 30.09.2013 31.12.2012 Muutus%
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 12 093 13 545 -11%
Põhivara 65 911 66 754 -1%
Varad kokku 78 004 80 299 -3%
       sh. raha ja pangakontod 2 506 3 280 -23%
       sh. firmaväärtus 41 360 41 093 1%
Lühiajalised kohustused 13 061 14 967 -13%
Pikaajalised kohustused 21 639 24 233 -11%
Kohustused kokku 34 700 39 200 -11%
       sh. võlakohustused 25 258 28 580 -12%
Omakapital 43 304 41 099 5%

 

  Finantssuhtarvud (%) 30.09.2013 31.12.2012
Omakapitali osakaal (%) 56% 51%
Võla ja omakapitali suhe (%) 58% 70%
Võla ja kapitali suhe (%) 34% 38%
Koguvõla  ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) 3,4 3,6
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,71 1,52
Likviidsuskordaja 0,93 0,90

 

   Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDA marginaal* (%)  EBITDA*/müügitulu x 100
Ärirentaablus* (%)  Ärikasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus* (%)  Puhaskasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%)  Puhaskasum raamatupidamise aruandes/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta  Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%) Omakapital / (kohustused+omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%) Intressi kandvad võlakohustused/omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/(netovõlg+ omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) Intressikandvad võlakohustused/EBITDA
Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
Likviidsuskordaja Käibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%) Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%) Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus jaguneb järgmisteks tegevussegmentideks:

-        online-meedia,

-        perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud),

-        trükiteenused.

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate usalduse muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine. Seda nii jae- ja elamumajandussektorite poolt reklaamikulude vähendamine, teiste reklaamikanalite eelistamine kui ka jaetarbijate tarbimisharjumiste muutumine.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste tipptase. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad. Samuti ka jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. 

Segmentide peamised finantsnäitajad III kvartal 2013/2012

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  III kv
2013
III kv
2012
Muutus%
online-meedia 2 439 2 282 7%
perioodilised väljaanded 5 342 5 729 -7%
trükiteenused 6 147 6 263 -2%
kesksed tegevused 396 268 48%
segmentidevahelised elimineerimised (1 347) (1 264) -7%
KONTSERN KOKKU 12 977 13 278 -2%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  III kv 2013 III kv
 2012
Muutus%
online-meedia 110 208 -47%
perioodilised väljaanded 189 182 4%
trükiteenused 1 245 1 310 -5%
kesksed tegevused (183) (206) 11%
segmentidevahelised elimineerimised 0 1 -100%
KONTSERN KOKKU 1 361 1 495 -9%

 

EBITDA marginaal III kv 2013 III kv 2012
online-meedia 5% 9%
perioodilised väljaanded 4% 3%
trükiteenused 20% 21%
KOKKU 10% 11%

 

Segmentide peamised finantsnäitajad 9 kuud 2013/2012

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  9 kuud
2013
9 kuud
2012
Muutus%
online-meedia 8 100 7 381 10%
perioodilised väljaanded 17 032 18 115 -6%
trükiteenused 19 896 21 121 -6%
kesksed tegevused 1 137 688 65%
segmentidevahelised elimineerimised (4 264) (4 045) -5%
KONTSERN KOKKU 41 901 43 260 -3%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  9 kuud 2013 9 kuud
2012
Muutus%
online-meedia 924 1 190 -22%
perioodilised väljaanded 658 595 11%
trükiteenused 4 258 4 402 -3%
kesksed tegevused (593) (553) -7%
segmentidevahelised elimineerimised 2 2 0%
KONTSERN KOKKU 5 249 5 636 -7%

 

EBITDA marginaal 9 kuud 2013 9 kuud 2012
online-meedia 11% 16%
perioodilised väljaanded 4% 3%
trükiteenused 21% 21%
KOKKU 13% 13%

 

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib brutoreklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Eesti www.delfi.ee AS Eesti Ajalehed www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
Delfi Leedu www.delfi.lt    
  ru.delfi.lt    
Delfi Ukraina www.delfi.ua    

 

Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Leedu www.alio.lt AS Eesti Ajalehed www.ekspressjob.ee
      www.ekspressauto.ee
      www.hyppelaud.ee

 

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  III kv
 2013
III kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti 877 710 24%
Delfi Läti 498 547 -9%
Delfi Leedu 1 053 1 004 5%
Delfi Ukraina 11 21 -48%
muud ettevõtted 0 0 -
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 2 439 2 282 7%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  III kv
2013
III kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti (28) (60) 53%
Delfi Läti (33) 27 -222%
Delfi Leedu 129 222 -42%
Delfi Ukraina (48) (66) 27%
muud ettevõtted 90 87 3%
segmendisisesed elimineerimised 0 (2) -
KOKKU 110 208 -47%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  9 kuud
2013
9 kuud
2012
Muutus%
Delfi Eesti 2 883 2 518 14%
Delfi Läti 1 696 1 639 3%
Delfi Leedu 3 485 3 162 10%
Delfi Ukraina 36 57 -37%
muud ettevõtted 0 5 -100%
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 8 100 7 381 10%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  9 kuud
2013
9 kuud
2012
Muutus%
Delfi Eesti 121 161 -25%
Delfi Läti 36 94 -62%
Delfi Leedu 624 850 -27%
Delfi Ukraina (156) (201) 22%
muud ettevõtted 299 290 3%
segmendisisesed elimineerimised 0 (4) -
KOKKU 924 1 190 -22%

 

Online segmendi käibekasvu vedas kolmandas kvartalis Delfi Eesti. Ka Delfi Leedu suutis oma käivet kasvatada, kuid Läti reklaamituru üldine nõrkus mõjutas Delfi Lätit negatiivses suunas. Viimane omakorda peegeldus ka Delfi Läti kahjumis, võrreldes eelmisel aastal sama suure kasumiga. Delfi Läti tulemust ei suutnud aidata veel ka täiendavad tulud uuest portaalist calis.lv, mille ostutehing ning integreerimine Delfiga  toimus juulis. Delfi Leedu näeb vaeva agentuuridelt arvete laekumisega ning suurem nõuete allahindlus on mõjutanud EBITDA-d. 

 

Delfi Eesti

·       Delfi Eesti jätkab edukalt live ülekannete edastamist ning täiendab pidevalt ürituste ampluaad.

·       Uus majanduslehekülg Ärileht www.arileht.ee ning samuti reisiportaal www.reisijuht.ee koguvad edukalt kasutajaid.

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

Delfi on eesti endiselt kõige suurem internetikeskkond.  Kolmandas kvartalis alustas Delfi lähim konkurent Postimees uuringufirma Emor survestamist muutmaks mõõtmise metoodikat ja lasi lisada uuringusse postimees.ee+kava.ee koostöö andmed ning kasutab sellist eksitavat sõnaühendit postimees.ee lugejate arvu näilise kasvatamise eesmärgil. Delfi on esitanud uuringufirmale juba juulis 2013 palve uurimismetoodika ja reeglite kirjeldamiseks, et mõõtmistulemustega ei saaks manipuleerida, kuid käesoleva ajani ei ole seda veel toimunud.

 

Delfi Läti

·       Viidi lõpule lastevanematele suunatud saidi calis.lv ostutehing ning integreeriti see edukalt Delfiga. Selle baasilt tuldi turule uue lastevanematele suunatud uudiskanaliga.

·       Koostöös Lattelecomiga alustati interaktiivse teleprojektiga.

·       Käivitati Delfi ingliskeelne versioon koostöös Baltic Times’ga

·       Delfi jätkas festivali Positivus põhilise meediapartnerina ning lisaks edastati kõigisse kolme Balti riiki unikaalne live videostriim. 

·       Venekeelne Delfi alustas koostööd MTG venekeelse telekanaliga TV5.

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

2013. aasta kolmandas kvartalis ei ole Läti internetikeskkondade turul olulisi muudatusi toimunud. Delfi.lv vahe põhilise konkurendiga tvnet.lv on püsinud stabiilsena, mis pärast spoki.lv ostu 2013. aasta esimeses kvartalis suurendas oma kasutajate arvu keskmiselt 50 tuhande kasutaja võrra. Tähelepanu väärib veel tõsiasi, et Delfi kasutajate arvu vahe kohaliku sotsiaalvõrgustikuga Draugiem ei ole viimasel paaril aastal olnud nii väike kui praegu. Sellele tuginedes on võimalik eeldada, et Delfi tõuseb millalgi lähemas tulevikus Läti teiseks internetikeskkonnaks. Läti interneti kasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsem veebileht e-maili keskkond Inbox. Populaarseim uudiskeskkond on Delfi.lv.

 

Delfi Leedu

·       Delfi portaali mobiilne versioon jõudis turul esimesele positsioonile.

·       Delfi mobiilsed versioonid loodi kõikidele vertikaalidele ning samuti Delfi vene ja poolakeelsele saidile.

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu  endiselt vaieldamatu turuliider omades jätkuvalt üle            1 miljoni unikaalse kasutaja kuus. Delfi on alates 2012. aasta teisest kvartalist jätkuvalt suurendanud vahet järgnevate portaalidega ja Delfi kasutajate arv kuu lõikes on ca 200 tuhande võrra suurem. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on Delfi suurendanud regulaarsete külastajate arvu ca 3%. Väiksemate internetikeskkondade  külastatavuse trendis on näha mõõduka languse jätkumist, mis viitab sellele, et kasutajad eelistavad ühest keskkonnast kätte saada kogu temale vajamineva informatsiooni ja meelelahutuse.

 

Delfi Ukraina

·       Jätkatakse eelmisel aastal alustatud strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid.

·       Marketingiaktsioonid tõstmaks Delfi nähtavust turul.

Ukraina internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvatanud kasutajate arvu ca 19%. Üldiselt on Ukraina internetiturul näha erinevate meediaväljaannete pidevat muutumist ja kontseptsioonide muutmist. Turg ei ole selgelt veel välja kujunenud ja nii tegijad kui ka tarbijad alles kujundavad oma eelistusi välja.

 

Perioodiliste väljaannete segment

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  III kv 2013 III kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 2 484 2 495 0%
OÜ Hea Lugu 105 543 -81%
AS SL Õhtuleht* 904 879 3%
AS Ajakirjade Kirjastus* 952 916 4%
UAB Ekspress Leidyba 590 632 -7%
AS Express Post* 555 532 4%
segmendisisesed elimineerimised (248) (268) 7%
KOKKU 5 342 5 729 -7%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  III kv 2013 III kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 35 56 -38%
OÜ Hea Lugu (10) 103 -110%
AS SL Õhtuleht* 64 58 10%
AS Ajakirjade Kirjastus* 75 (41) 283%
UAB Ekspress Leidyba (30) (38) 21%
AS Express Post* 58 44 32%
segmendisisesed elimineerimised (3) 0 -
KOKKU 189 182 4%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  9 kuud 2013 9 kuud 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 7 948 8 326 -5%
OÜ Hea Lugu 556 1 145 -51%
AS SL Õhtuleht* 2 769 2 754 1%
AS Ajakirjade Kirjastus* 2 900 3 010 -4%
UAB Ekspress Leidyba 1 869 1 987 -6%
AS Express Post* 1 747 1 712 2%
segmendisisesed elimineerimised (757) (819) 8%
KOKKU 17 032 18 115 -6%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  9 kuud 2013 9 kuud 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 185 283 -35%
OÜ Hea Lugu 35 115 -70%
AS SL Õhtuleht* 169 193 -12%
AS Ajakirjade Kirjastus* 97 (57) 270%
UAB Ekspress Leidyba (32) (110) 71%
AS Express Post* 207 173 20%
segmendisisesed elimineerimised (3) (2) -
KOKKU 658 595 11%

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

 
2013. aasta kolmandas kvartalis jätkus madalseis paberlehtede reklaamiturul. Ajakirjade reklaamimahud on seevastu kolmandas kvartalis tõusnud, mis lisab kindlust tuleviku suhtes. LP ja Eesti Päevaleht tõid augustis  turule uue krimisarja. Oktoobri alguses käivitus lastefilmide DVD-sari koos Eesti Ekspressiga. SL Õhtulehe veebisait ning mobiilirakendus said kolmandas kvartalis uue kujunduse. Samuti alustasid Ajakirjade Kirjastus ning SLÕhtuleht koostööd oma veebireklaampindade müügiga. Juulist ilmub uus meestele suunatud ajakiri „Kalale“. Toidutare.ee retseptikogu on nüüd saadaval ka eraldi app-ina. Alates 1.juulist paikneb Ajakirjade Kirjastus uutes ruumides Kalamaja rajoonis.
 
Jätkub tugev digilehtede tellijate ja kasutajate arvu kasv. Nii Eesti Päevalehe kui ka Eesti Ekspressi digitellimuste maht kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi kaks korda ning eelmise kvartaliga võrreldes ca 40%, jõudes 5 tuhande tellijani ajalehe kohta.          
 

Eesti ajalehtede tiraaž 2012-2013

Eesti ajalehtede tiraažid on jätkuvalt stabiilsed või mõõdukalt langevad. Rohkem langeb päevalehtede tiraaž, vähem nädalalehtede oma. Paratamatult järgib Eesti turg maailmas valitsevaid trende, kus jätkub migratsioon paberlehtede tarbimiselt digitaalsete kanalite tarbimisele. Üllatav on Postimehe tiraaži järsk langus, mis tekitas olukorra, kus juulis ja augustis oli Eesti suurima tiraažiga ajaleht Õhtuleht. Teised ajalehed on suutnud tiraaže hoida stabiilsetena. Lisaks sellele on kolmandas kvartalis kasvanud kontserni digilehtede tellijate arv märkimisväärselt ulatudes kvartali lõpuks 5 000 tellija piirini väljaande kohta. Kontserni kolmeaastane investeerimine digilehtede tootmisesse on hakanud kandma vilju ja sellest on kasvamas juba tähelepanuväärne tuluallikas paberlehtede kõrvale.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2012-2013

Kõikide suuremate ajalehtede lugejate arv langes 2013. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Erandiks oli Äripäev, mille lugejate arv kasvas 4%. Päevalehtedest on kõige rohkem lugejaid kaotanud aastases võrdluses  Postimees (-18 000 lugejat), kõige vähem on kaotanud Õhtuleht          (-3 000 lugejat). Kuna antud uuring mõõdab ainult paberlehe lugejate arvu, siis kontserni digilehtede lugejate arv selles ei sisaldu. Kui arvestada Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi digitaalsete tellijate kiiret kasvu käesoleval aastal, siis tervikuna on nende väljaannete lugejate arv kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kuna puudub üheselt aktsepteeritud digitaalsete väljaannete lugejate mõõtmise metoodika ja teenuse pakkuja, ning kuna konkureerivad väljaanded ei ole tänaseni teinud arvestatavaid pingutusi digilehtede tootmiseks, siis ei saa kõikide väljaannete tegelikke lugejaskonda ainult antud graafikute alusel hinnata.

Trükiteenuste segment

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  III kv 2013 III kv 2012 Muutus%
AS Printall 6 147 6 263 -2%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  III kv 2013 III kv 2012 Muutus%
AS Printall 1 245 1 310 -5%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  9 kuud 2013 9 kuud 2012 Muutus%
AS Printall 19 896 21 121 -6%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  9 kuud 2013 9 kuud 2012 Muutus%
AS Printall 4 258 4 402 -3%

 

Tulenevalt kõrghooajal heatset masinate tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest, muutub käibe kasvatamine üha keerulisemaks. Negatiivset mõju avaldavad tiraažide vähenemised, millede kompenseerimine ja uute klientidega asendamine on tulenevalt trükitööstuse eripärast pikaajaline protsess.  Segmendi kogukäive kolmandas kvartalis küll langes 2%, kuid puhtalt trükkimise käive seevastu kasvas 1,1%.

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud  2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 30.09.2013 31.12.2012
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 2 408 3 182
Nõuded ja ettemaksed 7 081 7 344
Varud 2 527 2 922
Kokku 12 016 13 448
Müügiootel põhivara 77 97
Käibevara kokku 12 093 13 545
Põhivara    
Tähtajaline hoius 98 98
Nõuded ja ettemaksed 243 228
Edasilükkunud tulumaksuvara 137 137
Materiaalne põhivara 13 940 14 841
Immateriaalne põhivara 51 493 51 450
Põhivara kokku 65 911 66 754
   VARAD KOKKU 78 004 80 299
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 3 703 4 347
Võlad ja ettemaksed 9 353 10 498
Ettevõtte tulumaksukohustus 5 122
Lühiajalised kohustused kokku 13 061 14 967
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 21 555 24 233
Edasilükkunud tulumaksukohustus 84 0
Pikaajalised kohustused kokku 21 639 24 233
Kohustused kokku 34 700 39 200
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 17 878
Ülekurss 14 277 14 277
Reservid 866 740
Jaotamata kasum 10 256 8 190
Valuutakursi muutuste reserv 27 14
OMAKAPITAL KOKKU 43 304 41 099
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 78 004 80 299
       

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

 
(tuhandetes EUR)
 
III kv 2013 III kv 2012 9 kuud 2013 9 kuud 2012
Müügitulu 12 977 13 278 41 901 43 260
Müüdud toodangu kulu (10 477) (10 600) (32 806) (33 987)
Brutokasum 2 500 2 678 9 095 9 273
Turunduskulud (532) (559) (1 651) (1 610)
Üldhalduskulud (1 394) (1 537) (4 421) (4 837)
Muud ärikulud (27) (28) (84) (130)
Muud äritulud 171 122 360 405
Ärikasum 718 676 3 299 3 101
Intressitulud 1 0 5 5
Intressikulud (204) (301) (578) (1 343)
Muud finantstulud/kulud  (47)  (75)  (69)  (105)
Kokku finantstulud/kulud  (250)  (376)  (642)  (1 443)
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 4  (3) 0  (34)
Kasum/(kahjum)  enne tulumaksustamist 472 297 2 657 1 624
Tulumaksu(kulu) (17) (34) (167) (211)
Aruandeperioodi  kasum/(kahjum) 455 263 2 490 1 413
Aruandeperioodi  puhaskasumi/(-kahjumi) jaotus:        
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 455 263 2 490 1 413
Muu koondkasum/(-kahjum)        
Realiseerimata kursivahed 24 15 13 2
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest 0 46 0 176
Muu koondkasum/(-kahjum) kokku 24 61 13 178
Aruandeperioodi koondkasum/ (-kahjum) 479 324 2 503 1 591
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 479 324 2 503 1 591
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta 0,02 0,01 0,08 0,05

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 9 kuud 2013 9 kuud 2012
Rahavood äritegevuses    
Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) 3 299 3 101
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 1 930 2 534
Kasum (-) kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest (2) 27
Äritegevuse rahavood:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 240 (76)
Varude muutus 434 409
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus (1 315) (2 273)
Rahavoog põhitegevusest 4 586 3 722
Makstud ettevõtte tulumaks (257) (90)
Makstud intressid (578) (1 343)
Rahavood äritegevuses kokku 3 751 2 289
Rahavood investeerimistegevuses    
Muude finantsinvesteeringute ost (15) (15)
Tütarettevõtte ost (334) 0
Saadud intressid 5 5
Põhivara soetamine (756) (584)
Põhivara müük 19 37
Antud laenud (3) (1)
Antud laenude tagasimaksed 5 182
Rahavood investeerimistegevuses kokku (1 079) (376)
Rahavood finantseerimistegevuses    
Tasutud kapitalirendi maksed (10) (390)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus (745) 1 347
Saadud laenude tagasimaksed (2 691) (2 857)
Rahavood finantseerimistegevuses kokku (3 446) (1 900)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS (774) 13
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 182 2 729
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 408 2 742

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


Attachments

EG_III_kvartal_2013_EST.pdf