TEGEVUSARUANNE
Lepinguga seotud arengud
- AS-i Tallinna Vesi tariifid on samal tasemel pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest.
- AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid.
- 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. AS Tallinna Vesi on veendunud, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
- Euroopa Komisjon teatas 2014. aasta maikuus, et lõpetab pärast põhjalikku uurimist Ettevõtte kaebuse menetluse, mis puudutas monopolide ohjeldamise seadust. Euroopa Komisjon ei hinnanud 2010. aastal vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusesse tehtud muudatuste Ettevõttele rakendamise õiguspärasust ning samuti ei hinnatud ega kommenteeritud AS- Tallinna Vesi veehindu. Euroopa Komisjoni kirjas väljendati selgelt seisukohta, et Seltsile avalduvat mõju puudutav õiguslik hinnang tuleb anda kohtul.
- 2014. aasta maikuus esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist, mille kogusumma lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal, ületab 90 miljonit eurot. Sellises mahus kompensatsiooninõue kohaldub juhul kui hinnad jäävad 2020. aastani muutmata. Üle 50 miljoni euro nõude summast on juba tekkinud kahju, mille on põhjustanud Konkurentsiameti õigusvastane tegevus mitte kooskõlastada tariife perioodil 2011 - 2013.
- Antud hetkel ei ole järgneva kohtumenetluse kuupäeva teada.
- Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
- Juba viimase kolme aasta jooksul on Ettevõte püüdnud saavutada kokkulepet tariifivaidluse võimaliku lahenduse osas. Kahjuks ei ole lahenduseni veel jõutud ning AS-i Tallinna Vesi nõukogu otsustas teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu, s.t. kohustus kindlustada Lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine. AS Tallinna Vesi nõuab Eesti Vabariigilt Lepinguga võetud kohustuste täitmist. Juhul, kui Eesti Vabariigil ei ole võimalik või Eesti Vabariik ei soovi neid kohustusi täita, jätab AS Tallinna Vesi endale õiguse alustada rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
- Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on alates 2001. aastast endiselt 6,2%.
Kokkuvõte 2014. aasta 2. kvartali majandustulemustest
2014. aasta 2. kvartalis on Kontserni müügitulu olnud suhteliselt stabiilne, näidates eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langust 0,9% võrra, 13,37 miljoni euroni. 2014. aasta 6 kuu müügitulu vastab 2013. aasta müügitulu tasemele.
Kontserni brutokasum tõusis 2. kvartalis 5,6% ehk 0,41 miljoni euro võrra. Suurenenud brutokasum on põhiosas tingitud 2013. aasta sama perioodiga võrreldes madalamatest saastetasu kuludest. Kuigi ka 2014. aasta 2. kvartali saastetasu kulud olid suuremad raskemetallidega seonduvalt, on peamiseks võrdluse mõjutajaks reoveepuhastusjaamas 2013. aasta 2. kvartalis juhtunud intsident, kui jaam ei suutnud puhastada suurt hulka reovett ja maksis lisanduvat saastetasu summas 0,91 miljonit eurot.
2014. aasta saastetasu kuluga seotud surve on tingitud Keskkonnaameti poolt, 2013. aasta detsembris, väljastatud muudetud veeloast, milles vähendati seniseid piirmäärasid raskemetallide sisalduse osas puhastatud reovees lausa 400-kordselt. Seega, ei olnud Ettevõttel tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama tootmisvõimsuses ei olnud midagi muutunud.
Kuna lubatud kontsentratsioon on vähenenud, kajastas Ettevõte konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt lisandunud saastetasu kulusid täies mahus ning 2014. aasta 2. kvartalis oli lisanduva saastetasu kulu 0,35 miljonit eurot.
2014. aasta juulikuus väljastas Keskkonnaamet vee-erikasutusloa muutmise projekti, milles raskemetallide lubatud piirmäära on tõstetud saavutatavale tasemele ning kui see muudatus vee-erikasutusloas kinnitatakse, siis alates 2014. aasta 3. kvartalist on meie saastetasu eeldatavalt normaalsel tasemel.
Põhitegevusest teenitud ärikasum on suurenenud 5,9% võrra 6,04 miljoni euroni, seda peamiselt väiksemate muutuvkulude tõttu, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. 2014. aasta 6 kuu ärikasum on samal tasemel 2013. aasta sama perioodi ärikasumiga.
2014. aasta 2. kvartali puhaskasum, ilma 2013. ja 2014. aasta lisanduva saastetasu kulu ning swapi kulu mõjudeta, oli 25,3% ehk 0,39 miljoni euro võrra väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
| miljon € | 2 kv 2012 | 2 kv 2013 | 2 kv 2014 | Muutus 14/13 | 6 kuud 2012 | 6 kuud 2013 | 6 kuud 2014 | Muutus 14/13 |
| Müügitulu | 13,15 | 13,49 | 13,37 | -0,9% | 26,14 | 26,19 | 26,68 | 1,9% |
| Brutokasum | 7,81 | 7,32 | 7,73 | 5,6% | 16,05 | 14,85 | 14,99 | 1,0% |
| Brutokasumi marginaal % | 59,44 | 54,26 | 57,80 | 6,5% | 61,39 | 56,69 | 56,20 | -0,9% |
| Ärikasum | 6,29 | 5,74 | 6,19 | 7,8% | 13,24 | 11,90 | 11,87 | -0,2% |
| Ärikasum - põhiäri | 6,39 | 5,76 | 6,04 | 5,9% | 13,21 | 11,92 | 11,73 | -1,6% |
| Ärikasumi marginaal % | 47,83 | 42,56 | 46,30 | 8,8% | 50,63 | 45,43 | 44,51 | -2,0% |
| Kasum enne tulumaksustamist | 5,62 | 6,36 | 5,55 | -12,7% | 11,92 | 12,57 | 10,61 | -15,6% |
| Puhaskasum | 1,15 | 1,73 | 0,77 | -55,7% | 7,46 | 7,95 | 5,83 | -26,7% |
| Puhaskasumi marginaal % | 8,76 | 12,84 | 5,74 | -55,3% | 28,53 | 30,35 | 21,85 | -28,0% |
| Vara puhasrentaablus % | 0,61 | 0,88 | 0,39 | -55,9% | 3,96 | 4,05 | 2,96 | -27,0% |
| Kohustuste osatähtsus koguvarast | 63,07 | 61,65 | 61,91 | 0,4% | 63,07 | 61,65 | 61,91 | 0,4% |
| Omakapitali puhasrentaablus % | 1,66 | 2,30 | 1,02 | -55,6% | 10,73 | 10,57 | 7,77 | -26,5% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 2,57 | 2,31 | 2,89 | 24,9% | 2,57 | 2,31 | 2,89 | 24,9% |
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused
Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded, muud tulud
2014. AASTA 2. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED
Kasumiaruanne
2014. aasta 2. kvartal
Müügitulud
Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist teenitud tulu muutus täiel määral tarbimisest.
2014. aasta 2. kvartalis vähenes Kontserni müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,9% ulatudes 13,37 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool, moodustas kogu Kontserni müügitulust 90,8%, 5,6% tuludest tuli Tallinna linnalt saadava sademevee kogumise süsteemide käigus hoidmise ja hoolduse tasust ja tuletõrjehüdrantide teenusest ning 3,6% muudest töödest ja teenustest.
Tulud veemüügist ja reoveeteenustest vähenesid võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga 0,8% võrra 12,14 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.
Müük eraklientidele Ettevõtte peamises teeninduspiirkonnas oli 6,00 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 1,5% võrra. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie eraklientide müügituludest, tulenes peamine kasv just sellest kliendigrupist. Müük äriklientidele kasvas 3,7% võrra, 4,80 miljoni euroni ja seda peamiselt tänu müügile tööstusvaldkonnas. 2014. aasta 2. kvartalis vähenes müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda 1,7% võrra, 1,10 miljoni euroni. Languse põhjustas peamiselt reovee teenuse maht, mida omakorda mõjutas väiksem sademevee kogus. Veeteenuse müük oli stabiilne. Saadud ülereostustasu ulatus 0,24 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga 6,2% võrra.
| 2. kvartal | Muutus 14/13 | ||||
| Põhitegevuse tulud | 2014 | 2013 | 2012 | € | % |
| Müük eraisikutele, sh: | 6 001 | 5 913 | 5 936 | 88 | 1,5% |
| Veemüügiteenus | 3 303 | 3 253 | 3 265 | 50 | 1,5% |
| Reoveeteenus | 2 698 | 2 660 | 2 671 | 38 | 1,4% |
| Müük juriidilistele isikutele, sh: | 4 804 | 4 988 | 4 778 | -184 | -3,7% |
| Veemüügiteenus | 2 697 | 2 782 | 2 621 | -85 | -3,1% |
| Reoveeteenus | 2 107 | 2 206 | 2 157 | -99 | -4,5% |
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 1 095 | 1 114 | 1 044 | -19 | -1,7% |
| Veemüügiteenus | 283 | 263 | 254 | 20 | 7,6% |
| Reoveeteenus | 722 | 683 | 622 | 39 | 5,7% |
| Sadeveeteenus | 90 | 168 | 168 | -78 | -46,4% |
| Ülereostustasu | 238 | 224 | 150 | 14 | 6,3% |
| Sadevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus | 750 | 864 | 972 | -114 | -13,2% |
| Ehitusteenus ja projekteerimine | 285 | 186 | 44 | 99 | 53,2% |
| Muud tööd ja teenused | 198 | 204 | 221 | -6 | -2,9% |
Müügimaht väljaspool peamist teeninduspiirkonda vähenes võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga 0,23 miljoni m3 ehk 13,9% võrra. Nagu Ettevõte eelnevalt välja tõi, olid müügimahu vähenemise peamiseks põhjuseks väiksemad sademevee kogused.
Võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga langes teeninduspiirkonna sademeevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigus hoidmise ja hoolduse tasu 2014. aasta 2. kvartalis tänu väiksematele sademevee kogustele 13,3% võrra, 0,13 miljoni euroni. Vastavalt lepingu nõuetele ja sätetele peegeldavad sademeevee ja tuletõrjehüdrantide tulud tegelikke kulusid ja töödeldud mahte, mistõttu ei mõjuta ülekantud kulud Kontserni kasumeid.
Ehitustegevuse ja projekteerimisteenuste müük kasvas 2014. aasta 2. kvartalis võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga 53,2% võrra, 0,29 miljoni euroni. Kasv on osaliselt tingitud soojematest ilmastikutingimustest 2014. aasta talvel, mis võimaldas ehitustegevusega alustada varakult.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum
Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu ulatus 2014. aasta 2. kvartalis 5,64 miljoni euroni, mis on 0,53 miljoni euro ehk 8,6% võrra vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Kulude langust mõjutasid peamiselt 2014. aasta 2. kvartalis vähenenud saastetasu kulud, mida kirjeldame allpool.
| Müüdud toodete ja teenuste kulu | 2. kvartal | Muutus 14/13 | |||
| 2014 | 2013 | 2012 | € | % | |
| Vee erikasutusõiguse tasu | -261 | -248 | -236 | -13 | 5,2% |
| Kemikaalid | -448 | -426 | -380 | -22 | 5,2% |
| Elekter | -729 | -855 | -899 | 126 | -14,7% |
| Saastetasu saasteainete heitmise eest veekogusse | -550 | -1 086 | -227 | 536 | -49,4% |
| Muutuvkulud kokku | -1 988 | -2 615 | -1 742 | 627 | -24,0% |
| Tööjõukulu | -1 314 | -1 250 | -1 258 | -64 | 5,1% |
| Kulum | -1 321 | -1 285 | -1 294 | -36 | 2,8% |
| Ehitusteenus ja projekteerimine | -237 | -149 | -69 | -88 | 59,1% |
| Muud kulud | -783 | -873 | -969 | 90 | -10,3% |
| Muud kulud kokku | -3 655 | -3 557 | -3 590 | -98 | 2,8% |
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -5 643 | -6 172 | -5 332 | 529 | -8,6% |
Võrreldes möödunud aastaga on otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elektri- ja saastetasud) langenud 0,63 miljoni euro, ehk 24,0% võrra. Suurim langus oli tingitud saastetasu vähenemisest. Muud muutused olid mõjutatud nii hindade ja maksumäärade tõusust, kui ka toodetud ja töödeldud koguste muutusest. Müüdud teenuste ja toodete kulude muutusi põhjustasid järgmised tegurid:
- 2014. aasta 2. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu vaid 0,01 miljoni euro, ehk 5,2% võrra, 0,26 miljoni euroni, seda peamiselt seoses vee erikasutustasu määra suurenemisega 5% võrra (0,01 miljoni euro suurune mõju).
- Kemikaalikulud püsisid võrreldava perioodiga samal tasemel, kasvades 0,02 miljoni euro ehk 5,2% võrra 0,45 miljoni euroni. Kemikaalikulude muutuse peamiseks põhjuseks oli kemikaalide hinna suurenemine, mida tasakaalustas väiksem kasutatud kemikaalide kogus vee ja heitvee puhastamise protsessis.
- Elektrikulud langesid 2014. aasta 2. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,13 miljoni euro ehk 14,7% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt vähenenud elektrienergia hinnast, tarbimisest ning kasutatud erikulust, mõjutades kulusid 0,17 miljoni euro võrra. Positiivset mõju vähendas kasutatud elektrimahtude kasv reoveepuhastusjaamas, mõjutades kulusid 0,05 miljoni euro võrra.
- Saastetasu vähenes 2014. aasta 2. kvartalis 0,54 miljoni euro ehk 49,4% võrra. Langus on seotud 2013. aasta 2. kvartalis reoveepuhastusjaamas aset leidnud juhtumiga. Kui see ühekordne mõju välja jätta, suurenesid saastetasu kulud 2014. aasta 2. kvartalis 0,37 miljoni euro ehk 200,8% võrra võrreldes 2013. aasta 2. kvartaliga.
Sarnaselt 2014. aasta 1. kvartalile tuleneb kulude kasv puhastatud reovees lubatud raskemetallide kontsentratsiooni muutusest vastavalt Keskkonnaameti poolt 2013. aasta detsembris muudetud vee-erikasutusloale. Raskemetallide lubatud piirväärtuseid puhastatud reovees vähendati 400 korda, mistõttu ei olnud Ettevõttel tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama tootmisvõimsuses ei olnud midagi muutunud.
Lubatud piirmäärade mittetäitmise tõttu arvestas Ettevõte ülemäära suurte saastetasu kuludega. Ettevõte deklareeris ja arvestas saastetasud konservatiivselt. Arvestatud on koefitsiendi 0,5 kaotusega ning suurenenud raskemetallide kontsentratsiooniga seoses 100 kordsete trahvidega ning kaasnevate maksudega. Uutest saasteainete piirväärtustest tingituna tõusis saastetasu kulu 0,35 miljoni euro võrra. Kui saasteainete piirväärtuseid ei oleks muudetud, oleks saastetasu kulud tõusnud vaid 10,9% ehk 0,02 miljoni euro võrra.
2014. aasta juulikuus väljastas Keskkonnaamet vee-erikasutusloa muutmise projekti, milles raskemetallide lubatud piirmäära on tõstetud saavutatavale tasemele ning kui see muudatus vee-erikasutusloas kinnitatakse, siis alates 2014. aasta 3. kvartalist on meie saastetasu eeldatavalt normaalsel tasemel.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitusteenused ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud) suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,10 miljoni euro, ehk 2,8% võrra. Peamine põhjus suurenenud kuludele on välistele klientidele pakutav kasvanud ehitustegevus, mis seondub ka suuremate tuludega ehitustegevusest. Ehitustuludest saadav kasum on suhteliselt stabiilne.
Suurenenud ehituskulusid tasakaalustasid väiksemad remondi- ja hooldustegevuse kulud 2014. aasta 2. kvartalis. 5,1% ehk 0,06 miljoni euro võrra suuremad tööjõukulud on peamiselt seotud töötajate arvu suurenemisega, et pakkuda ehitus- ja asfalteerimisteenuseid.
Nimetatud mõjude tulemusena oli 2014. aasta 2. kvartalis Kontserni brutokasum 7,73 miljonit eurot, mis on 0,41 miljoni euro, ehk 5,6% võrra rohkem kui 7,32 miljoni euro suurune brutokasum 2013. aasta 2. kvartalis.
Muud ärikulud
Üldhalduskulud suurenesid kokku 0,18 miljoni euro, ehk 13,6% võrra, peamiselt tariifivaidlusega seonduvalt tõusnud juriidiliste teenuste ja konsultatsioonitasude ning samuti suuremate reklaamikulude tõttu.
Muud äritulud/kulud
Muud äritulud suurenesid 0,10 miljoni euro suuruse netokuluni, võrreldes 0,05 miljoni euro suuruse netokuluga 2013. aasta 2. kvartalis. 2. kvartali tulemusi mõjutavaks teguriks oli ebatõenäoliselt laekuvate arvete kogumine.
Ärikasum
Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Kontserni ärikasum 2014. aasta 2. kvartalis 6,19 miljoni euroni võrreldes 5,74 miljoni euroga 2013. aasta samal perioodil, suurenedes 0,45 miljoni euro, ehk 7,8% võrra. Saastetasu mõju arvestamata, oleks Kontserni ärikasum olnud 1,6%, ehk 0,11 miljoni euro võrra suurem kui 2013. aasta samal perioodil.
Finantskulud
Kontserni finantskulud ulatusid 2014. aasta 2. kvartalis 0,64 miljoni euroni, mis on 1,26 miljoni euro suurune negatiivne muutus võrreldes 2013. aasta 2. kvartali 0,62 miljoni euro suuruse finantstuluga. Peamine põhjus tulude vähenemisel on seotud swap lepingute õiglase väärtuse muutusega nagu kirjeldatud allpool.
Ettevõte on vähendanud enamuse ujuva intressiga laenude intressiriske swapi lepingutega. Swap lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 2,38 miljonit eurot. 2014. aasta 2. kvartalis oli Kontserni efektiivne intressimäär (k.a. swap intressid) 3,05%, mille tulemusel olid intressikulud 0,73 miljonit eurot, võrreldes 3,24% intressimäära ja 0,78 miljoni euro suuruse intressikuluga 2013. aasta 2. kvartalis.
Finantskulusid mõjutas ka intressitulude vähenemine 0,14 miljoni euro, ehk 48,4% võrra.
Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum
Kontserni maksustamiseelne kasum oli 2014. aasta 2. kvartalis 5,55 miljonit eurot, so 0,81 miljonit eurot ehk 12,7% vähem kui 6,36 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2013. aasta 2. kvartalis. Maksueelset kasumit mõjutas peamiselt juba eelpool nimetatud saastetasu ja professionaalsete tasude suurenemine ning samuti ka swap lepingute õiglase väärtuse muutus. 2014. aasta 2. kvartali puhaskasum ilma saastetasude ning swap lepingute mõjudeta oli 3,7%, ehk 0,23 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kuna väljamakstud dividendid kasvasid võrreldes möödunud aastaga 0,6 miljoni euro võrra, siis on suurenenud ka dividendide tulumaks 0,16 miljoni euro võrra. Kontserni 2. kvartali puhaskasum ulatus 0,77 miljoni euroni olles võrreldes 2013. aasta 2. kvartali 1,73 miljonilisest puhaskasumist 0,97 miljoni võrra väiksem.
2014. aasta kuue kuu tulemused
2014. aasta 6. kuu jooksul suurenes Kontserni kogukäive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9% 26,68 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 24,18 miljon eurot, mis on 0,9% rohkem kui 2013. aasta esimese 6. kuu jooksul.
Muutused poolaasta müügis on sarnased juba ülal mainitud muutustega 2. kvartali müükides. Müük eraklientidele on suurenenud 0,20 miljoni euro võrra ehk 1,7%, müük ärikliendisektoris on vähenenud 0,14 miljonit eurot ehk 1,4%. Vee ja reovee müük väljaspool peamist teeninduspiirkonda asuvate klientide osas on olnud suhteliselt stabiilne kasvades 0,12 miljonit eurot ehk 5,8% võrreldes 2013. aasta esimese 6. kuuga.
Seoses väiksemate sademete hulgaga 2013. aasta esimesel 6. kuul on 2014. aasta kuue kuu sademevee tulud 0,12 miljoni euro ehk 9.5% võrra suuremad kui 2013. aastal.
Võrreldes 2013. aasta 6. kuuga on Kontserni põhitegevuse ärikasum püsinud suhteliselt stabiilsena kahanedes 0,2% 11,87 miljoni euroni. Kuna Kontserni müügitulu on olnud suhteliselt stabiilne kasvades 1,9% või 0,49 miljonit eurot, siis langus on olnud mõjutatud saastetasu kulust (0,32 miljonit eurot võrreldes 2013. aastaga), samuti on ärikasumit mõjutanud juriidiliste teenuste kulude kasv (0,29 miljonit eurot võrreldes 2013. aastaga). 2013. aasta saastetasu kasv oli seotud esimesel poolaastal reoveepuhastusjaamas toimunud intsidendiga (mõju 0,91 miljonit eurot) ja 2014. aasta suurem saastetasu on seotud raskemetallide kontsentratsioonile mittevastavusega (mõju 1,15 miljonit eurot).
Finantskulud suurenesid 1,94 miljoni euro või 286,8% võrra olles mõjutatud swap lepingute õiglase väärtuse muutusest. 2014. aastal on lepingute väärtus võrreldes 2013. aasta lõpuga langenud 0,06 miljoni euro võrra (2013: positiivne mõju 1,65 miljont eurot).
2014. aasta 6. kuu Kontserni maksueelne kasum ulatus 10.61 miljoni euroni, mis on võrreldes 2013. 6. kuuga 15,6% langus. Kontserni 2014. aasta 6. kuu puhaskasum oli 5,83 miljonit eurot, mis on 2,12 miljoni euro võrra madalam kui 7,95 miljoniline puhaskasum 2013. aasta esimesel poolaastal.
Bilanss
2014. aasta 6 kuu jooksul investeeris Kontsern põhivarasse 4,06 miljonit eurot. 2014. aasta 30. juuni seisuga oli Kontsernil materiaalset põhivara 153,53 miljoni euro väärtuses, ning põhivara kokku 154,47 miljoni euro väärtuses (2013: vastavalt 150,15 miljonit eurot ja 159,49 miljonit eurot).
Pikaajaliste nõuete langus, võrreldes 2013. aasta lõpuga, 2,19 miljoni euro võrra 0,02 miljoni euroni, on peamiselt seotud pikaajaliste nõuete ümberklassifitseerimisega lühiajalisteks.
Lühiajalised kohustused suurenesid 6 kuu jooksul 3,51 miljoni euro võrra 14,73 miljoni euroni. Kasv on suuresti seotud maksukohustuste suurenemisega 4,82 miljoni euro võrra, mis omakorda on seotud dividendide tulumaksuga, samuti tarnijate võlgade suurenemisega 0,53 miljoni euro võrra, mida tasakaalustab lühiajaliste võlakohustuste vähenemine 1,98 miljoni euro võrra.
Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95. miljoni euro juures. 2014. aasta mais uuendas Ettevõte oma laenukohustuse Nordic Investment pangast asendades olemasoleva laenu uue 20 miljoni eurose laenuga. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 1,04%.
Kontserni finantsvõimendus oli oodatult 61,9%, mis jääb 55% - 65% vahele, kajastades Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2013. aasta 61,7%-lise finantsvõimenduse tasemega.
Suurima osa ülejäänud pikaajalistest kohustustest moodustavad tulevaste perioodide liitumistasud summas 10,75 miljonit eurot (2013: 8,33 miljonit eurot).
2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2013. aasta 3. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 34,0 miljonit eurot ning see on avatud ka vahearuande lisas nr 13.
Rahakäive
2014. aasta 30. juuni seisuga oli Kontserni likviidsus väga hea. Kontserni rahakäive on olnud jätkuvalt stabiilne. 2014. aasta juuni lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 26,57 miljonit eurot moodustades varadest 13,5% (seisuga 30. juuni 2013 oli raha jääk 20,89 miljonit eurot, moodustades varadest 10,7%).
Rahakäibe suurim osa tuleb Kontserni põhitegevusest. 2014. aasta 6 kuu jooksul oli Kontserni äritegevuse rahakäive 13,84 miljonit eurot, mis on 1,44 miljonit eurot vähem kui 2013. aasta samal perioodil.
Kontserni äritegevuse rahakäibe vähenemine 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga tuleneb põhiliselt muutusest käibekapitalis. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.
Kontserni investeerimistegevuse rahakäive on viimasel kahel aastal olnud samuti positiivne. 2014. aasta 6. kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 1,02 miljonit eurot, so. 0,31 miljonit eurot enam kui 0,71 miljoni euro suurune raha sissevool 2013. aasta esimese poolaasta jooksul. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:
2014. aasta 6 kuu jooksul suurenesid Kontserni investeeringud põhivarasse võrreldes 2013. aastaga 0,17 miljoni euro võrra, 3,62 miljoni euroni.
Torustiku ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2014. aasta 6 kuu jooksul 4,34 miljonit eurot, suurenedes 0,79 miljoni euro võrra võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. Enamus torustike ehituse eest saadavast rahast on seotud torustike laienduse programmiga, mis lõppes 2012. aastal. Programmi eest saadavad kompensatsioonid jätkuvad 2015. aasta märtsini. Võrreldes 2013. aasta 6 kuuga on intressilaekumised vähenenud 0,29 mln euro võrra.
2014. aasta 6 kuu jooksul oli Kontserni raha kasutamine finantseerimistegevuseks 20,07 miljonit eurot, mis on 1,05 miljonit eurot vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Muutus tuleneb peamiselt suurenenud dividendimaksest ning sellega seonduvast dividendide tulumaksust, suuremaid väljaminekuid tasakaalustavad 0,08 miljoni euro võrra madalamad intressi- ning finantseerimiskulud.
Töötajad
2014. aasta 2. kvartali lõpul töötas Kontsernis 317 töötajat, võrreldes 309 töötajaga 2013. aasta samal ajal. Keskmine täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 304 töötajat 2014. aastal ja 296 töötajat 2013. aastal. Kontserni juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks, tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu ja turu poolt tekitatud survet kuludele rakendades tulemuslikumat ettevõtte struktuuri.
Dividendid
Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.
20. mail 2014. a. peetud aktsionäride koosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2013. aasta puhaskasumist maksmisele tulev dividend 90 senti aktsia kohta, kogusummas 18,0 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2013. aastal väljamakstud dividendidega, 87 senti aktsia kohta, on kasv võrdne tarbijahinnaindeksiga.
Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. juunil 2014.
Aktsiahinna muutused
AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
2014. aasta 30. juuni seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:
| United Utilities (Tallinn) BV | 35,3% |
| Tallinna linn | 34,7% |
Pensionifondid on 2014. aasta 2. kvartalis jätkanud oma osaluse hoidmist, omades kokku 2,57% kogu aktsiatest võrreldes, 2,47%-ga 2013. aasta 2. kvartali lõpus.
Seisuga 30. juuni 2014. aasta oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 13,20 eurot, mis on 4,8% (2013: -3,9%) tõus võrreldes kvartali alguses olnud 12,60 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 0,7% võrra (2013: -3,04%).
2014. aasta 6 kuuga tehti Ettevõtte aktsiatega 2 519 tehingut (2013: 3 261 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 581 tuhat aktsiat ehk 2,9% aktsiatest. (2013: 1 290 tuhat aktsiat ehk 6,5%).
Tehingute käive oli 5 667 tuhande euro võrra suurem, kui 2013. aastal, olles 7 485 tuhat eurot. Aktsiahind tõusis hoolimata jätkuvast lepinguvaidlusest.
Tootmistulemused
Sarnaselt varasemaga, iseloomustab ka 2014. aasta 6 kuud eelkõige stabiilsus. See annab kõigile tarbijatele kindlustunde, et neile on tagatud kvaliteetne joogivesi, püsiv veeühendus ning reovee ärajuhtimise teenus. Lisaks teenuse kvaliteedile, keskendume sellele, et oma klientidele heaks partneriks olla. Klientide tagasiside meie tööle on küll järjest positiivsem, ent pingutame, et jätkuvalt klientide ootustele vastata ja neid ületada. Tegevusnäitajad 2014. aasta esimese 6 kuu jooksul olid järgmised:
| Tegevusnäitaja | 2013 6 kuud | 2014 6 kuud |
| Joogivesi | ||
| Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele | 99.80% | 99.86% |
| Veekadu jaotusvõrgus | 16.64% | 16.38% |
| Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides | 3.53 h | 2.80 h |
| Reovesi | ||
| Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv | 478 | 434 |
| Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv | 74 | 175 |
| Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta | 866 | 529 |
|
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele |
100% | 100% (v.a Zn and Cu) |
| Klienditeenindus | ||
| Kirjalike kaebuste arv | 73 | 32 |
| Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal | 90 | 65 |
| Kliendikontaktide arv veesurve teemal | 326 | 144 |
| Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul | 98.6% | 99.0% |
| Lubaduste mittetäitmise arv | 9 | 21 |
| Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust | 97.1% | 97.4% |
Kontserni struktuur
2014. aasta 30. juuni seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-le Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.
Kontserni juhtimine
Nõukogu
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.
Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu nii auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ning tasustamise ja korporatiivküsimuste osas.
Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava
Juhatus
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.
Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3. aastaks.
2014. aasta 20. juunist tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brooks (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitusega 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitusega 29. oktoobrini 2015) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitusega 29. oktoobrini 2015).
Täiendavat informatsiooni juhatuse kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus
Edasised tegevused ja riskid
Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev võimalik nõue
Ettevõtte nõukogu otsustas teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. Sellele eelnenud Ettevõtte püüdlused vaidluse osas kokkuleppele jõuda, ei ole kolme aasta jooksul olnud tulemuslikud.
Täiendav informatsioon võimaliku nõude kohta on leitav allolevalt lingilt:
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810
Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine
Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse Konkurentsiametiga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil. Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.
Vastupidiselt Ettevõttele on Konkurentsiamet palunud kohtult kinnist protsessi. Konkurentsiameti poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.
Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.
| KOONDKASUMIARUANNE | II kvartal | II kvartal | 6 kuud | 6 kuud | 12 kuud |
| (tuhat €) | 2014 | 2013 | 2014 | 2013 | 2013 |
| Müügitulu | 13 371 | 13 493 | 26 678 | 26 186 | 53 087 |
| Müüdud toodete/teenuste kulud | -5 643 | -6 172 | -11 686 | -11 341 | -22 505 |
| BRUTOKASUM | 7 728 | 7 321 | 14 992 | 14 845 | 30 582 |
| Turustuskulud | -106 | -175 | -273 | -399 | -690 |
| Üldhalduskulud | -1 535 | -1 351 | -2 900 | -2 479 | -5 060 |
| Muud äritulud/-kulud (-) | 104 | -53 | 55 | -70 | -75 |
| , | |||||
| ÄRIKASUM | 6 191 | 5 742 | 11 874 | 11 897 | 24 757 |
| Finantstulud | 154 | 1 395 | 288 | 2 237 | 681 |
| Finantskulud | -793 | -779 | -1 549 | -1 562 | -877 |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 5 552 | 6 358 | 10 613 | 12 572 | 24 561 |
| Dividendide tulumaks | -4 785 | -4 625 | -4 785 | -4 625 | -4 625 |
| PERIOODI PUHASKASUM | 767 | 1 733 | 5 828 | 7 947 | 19 936 |
| PERIOODI KOONDKASUM | 767 | 1 733 | 5 828 | 7 947 | 19 936 |
| Jaotatav: | |||||
| A- aktsia omanikele | 766 | 1 732 | 5 827 | 7 946 | 19 935 |
| B- aktsia omanikule | 0,60 | 0,60 | 0,60 | 0,60 | 0,60 |
| Kasum A aktsia kohta (eurodes) | 0,04 | 0,09 | 0,29 | 0,40 | 1,00 |
| Kasum B aktsia kohta (eurodes) | 600 | 600 | 600 | 600 | 600 |
| FINANTSSEISUNDI ARUANNE | |||
| (tuhat €) | 31.06.2014 | 31.06.2013 | 31.12.2013 |
| VARAD | |||
| KÄIBEVARA | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 26 566 | 20 892 | 31 786 |
| Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed | 15 526 | 15 378 | 15 010 |
| Varud | 441 | 391 | 429 |
| KOKKU KÄIBEVARA | 42 533 | 36 661 | 47 225 |
| PÕHIVARA | |||
| Muud pikaajalised nõuded | 22 | 8 396 | 2 213 |
| Materiaalne põhivara | 153 526 | 150 146 | 152 246 |
| Immateriaalne põhivara | 919 | 949 | 1 037 |
| KOKKU PÕHIVARA | 154 467 | 159 491 | 155 496 |
| VARAD KOKKU | 197 000 | 196 152 | 202 721 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | |||
| Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa | 169 | 149 | 2 146 |
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 9 947 | 11 458 | 4 761 |
| Tuletisinstrumendid | 1 764 | 1 883 | 1 816 |
| Ettemaksed | 2 846 | 2 366 | 2 490 |
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU | 14 726 | 15 856 | 11 213 |
| PIKAAJALISED KOHUSTUSED | |||
| Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt | 10 752 | 8 333 | 10 143 |
| Laenukohustused | 95 846 | 95 680 | 93 618 |
| Tuletisinstrumendid | 620 | 1 040 | 507 |
| Muud võlad | 21 | 24 | 32 |
| PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU | 107 239 | 105 077 | 104 300 |
| KOKKU KOHUSTUSED | 121 965 | 120 933 | 115 513 |
| OMAKAPITAL | |||
| Aktsiakapital | 12 000 | 12 000 | 12 000 |
| Ülekurss | 24 734 | 24 734 | 24 734 |
| Kohustuslik reservkapital | 1 278 | 1 278 | 1 278 |
| Jaotamata kasum | 37 023 | 37 207 | 49 196 |
| KOKKU OMAKAPITAL | 75 035 | 75 219 | 87 208 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 197 000 | 196 152 | 202 721 |
| RAHAKÄIBE ARUANNE | 6 kuud | 6 kuud | 12 kuud |
| (tuhat €) | 2014 | 2013 | 2013 |
| ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Ärikasum | 11 874 | 11 897 | 24 757 |
| Korrigeerimine kulumiga | 2 895 | 2 963 | 5 809 |
| Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest | -72 | 0 | -117 |
| Muud mitterahalised korrigeerimised | 24 | -48 | 11 |
| Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest | 3 | -20 | -138 |
| Äritegevusega seotud käibevara muutus | -1 592 | -864 | -433 |
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 703 | 1 348 | -92 |
| Rahajäägi muutus äritegevusest | 13 835 | 15 276 | 29 797 |
| INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Antud laenud | 0 | 0 | 0 |
| Antud laenude tagasimaksed | 0 | 0 | 3 814 |
| Põhivara soetamine | -3 618 | -3 445 | -9 187 |
| Laekunud põhivara müügist | 4 340 | 3 551 | 7 885 |
| Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid | 1 | 20 | 165 |
| Saadud intressid | 296 | 583 | 693 |
| Rahajäägi muutus investeerimistegevusest | 1 019 | 709 | 3 370 |
| FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Võetud laenud | 20 000 | 0 | 0 |
| Tasutud laenud | -20 000 | 0 | 0 |
| Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid | -1 486 | -1 563 | -3 154 |
| Tasutud kapitalirendi maksed | -82 | -64 | -136 |
| Tasutud dividendid | -18 001 | -17 401 | -17 401 |
| Tulumaks dividendidelt | -505 | 0 | -4 625 |
| Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest | -20 074 | -19 028 | -25 316 |
| Rahajäägi kogumuutus | -5 220 | -3 043 | 7 851 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES | 31 786 | 23 935 | 23 935 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS | 26 566 | 20 892 | 31 786 |
Karl Heino Brookes
Juhatuse esimees
+372 6262 201
karl.brookes@tvesi.ee
