2014. aasta 3. kvartali majandustulemused


TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

  • AS-i Tallinna Vesi tariifid on samal tasemel pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest.
  • AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt ja rahandusministrilt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid.
  • 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. AS Tallinna Vesi on veendunud, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (Konkurentsiamet). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
  • Tariifivaidluses küsiti ka kahelt sõltumatult eksperdilt arvamust tariifimetoodikate ning nende kasutamise kohta. Mõlemad eksperdid väljendasid oma arvamustes seisukohta, et Teenuslepingu tariifimetoodika on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kooskõlast erastamise ajal kehtinud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni redaktsiooniga. AS Tallinna Vesi loodab, et ekspertarvamused aitavad Ettevõtte poolt alates 1. juunist 2011.a. Konkurentsiameti vastu esitatud kaebuste osas kiiremini lahenduseni jõuda.
  • Antud hetkel ei ole järgneva kohtumenetluse kuupäeva teada.
  • Euroopa Komisjon teatas 2014. aasta maikuus, et lõpetab pärast põhjalikku uurimist Ettevõtte kaebuse menetluse, mis puudutas monopolide ohjeldamise seadust. Euroopa Komisjon ei hinnanud 2010. aastal vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusesse tehtud muudatuste Ettevõttele rakendamise õiguspärasust ning samuti ei hinnatud ega kommenteeritud AS-i Tallinna Vesi veehindu. Euroopa Komisjoni kirjas väljendati selgelt seisukohta, et Seltsile avalduvat mõju puudutav õiguslik hinnang tuleb anda kohtul.
  • 2014. aasta maikuus esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist, mille kogusumma lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal, ületab 90 miljonit eurot. Sellises mahus kompensatsiooninõue kohaldub juhul kui hinnad jäävad 2020. aastani muutmata. Üle 50 miljoni euro nõude summast on juba tekkinud kahju, mille on põhjustanud Konkurentsiameti õigusvastane tegevus mitte kooskõlastada tariife perioodil 2011 - 2013. Kohus otsustas peatada nõude menetluse tariifivaidluse lõpuni.
  • Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
  • Juba viimase kolme aasta jooksul on Ettevõte püüdnud saavutada kokkulepet tariifivaidluse võimaliku lahenduse osas. Kahjuks ei ole lahenduseni veel jõutud.
  • 2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja Grupi aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust, sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise tõttu. Täpsemalt rikkudes investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise („fair and equitable treatment“) kohustust, muutes seadusemuudatuste ja ametiasutuste tegevusega võimatuks veeteenuste hindade rakendamise kooskõlas erastamisel 2001. aastal sõlmitud teenuslepinguga. Arbitraažimenetlus viiakse läbi Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses (International Centre for the Settlement of Investment Disputes), mis on osa Maailmapanga Grupist.
  • Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on alates 2001. aastast endiselt 6,2%.

 

Kokkuvõte 2014. aasta III kvartali majandustulemustest

2014. aasta III kvartalis on Kontserni müügitulu olnud suhteliselt stabiilne, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,0% võrra ehk 13,25 miljoni euroni. III kvartaliga sarnaselt on ka 2014. aasta 9 kuu müügitulu 2013. aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 1,6% võrra ehk 39,93 mln euroni.

Kontserni brutokasum tõusis III kvartalis 6,2% ehk 0,46 miljoni euro võrra. Suurenenud brutokasum on põhiosas tingitud 2013. aasta sama perioodiga võrreldes madalamatest saastetasukuludest. Saastetasu on peamiselt mõjutanud reoveepuhastusjaamas 2013. aasta III kvartalis juhtunud intsident, mis põhjustas täiendava saastetasu summas 0,37 miljonit eurot.

Eelmiste kvartalite aruannetes kirjeldatud probleemid raskemetallide vähendatud piirmäärade osas on koos uuendatud vee-erikasutusloa väljastamisega lahenenud. 2014. aasta I ja II kvartalis tasus Kontsern saastetasusid kõrgendatud määras, kuna raskemetallide lubatud sisalduse piirmäärasid puhastatud heitvees vähendati 400-kordselt. Seetõttu ei olnud Kontsernil tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama puhastusefektiivsus oli jätkuvalt suurepärane. Uues veeloas on mainitud piirmäärad muudetud.

Põhitegevusest teenitud ärikasum on suurenenud 3,8% võrra 6,34 miljoni euroni, seda peamiselt väiksemate muutuvkulude tõttu, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. 2014. aasta 9 kuu ärikasum on samal tasemel 2013. aasta sama perioodi ärikasumiga.  

2014. aasta III kvartali puhaskasum ilma 2013. ja 2014. aasta lisanduva saastetasu kulu ning SWAP-i kulu mõjudeta oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,6% ehk 0,21 miljoni euro võrra väiksem.  

miljon € III kv 2012 III kv 2013 III kv 2014 Muutus 14/13 9 kuud 2012 9 kuud 2013 9 kuud 2014 Muutus 14/13
Müügitulu 13,08 13,12 13,25 1,0% 39,21 39,31 39,93 1,6%
Brutokasum 8,16 7,44 7,90 6,2% 24,20 22,29 22,90 2,7%
Brutokasumi marginaal % 62,37 56,71 59,64 5,2% 61,72 56,70 57,34 1,1%
Ärikasum 6,96 6,31 6,35 0,6% 20,20 18,21 18,22 0,1%
Ärikasum - põhiäri 6,78 6,11 6,34 3,8% 19,94 17,96 17,98 0,1%
Ärikasumi marginaal % 53,26 48,07 47,91 -0,3% 51,51 46,31 45,64 -1,5%
Kasum enne tulumaksustamist 6,48 5,80 5,83 0,6% 18,40 18,37 16,44 -10,5%
Puhaskasum 6,48 5,80 5,83 0,6% 13,94 13,74 11,66 -15,2%
Puhaskasumi marginaal % 49,54 44,16 43,97 -0,4% 35,54 34,96 29,19 -16,5%
Vara puhasrentaablus % 3,39 2,95 2,92 -0,8% 7,29 6,99 5,84 -16,4%
Kohustuste osatähtsus koguvarast 60,22 58,81 59,46 1,1% 60,22 58,81 59,46 1,1%
Omakapitali puhasrentaablus % 8,52 7,15 7,21 0,8% 18,33 16,96 14,41 -15,0%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 3,73 3,79 4,13 9,0% 3,73 3,79 4,13 9,0%

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

 

 

2014. AASTA III KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2014. aasta III kvartal

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist teenitud tulu muutus täiel määral tarbimisest.

2014. aasta III kvartalis vähenes Kontserni müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,0%, ulatudes 13,25 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 91,2%. 5,6% tuludest tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hooldamise tasust ning tuletõrjehüdrantide teenusest, ning 3,3% muudest töödest ja teenustest.

Tulud vee- ja reoveeteenuste müügist kasvasid võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 3,5% võrra 12,08 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müügitulu teenuste müügist eraklientidele Ettevõtte põhiteeninduspiirkonnas oli 5,97 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3,4% võrra. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie eraklientide müügituludest, tulenes peamine kasv just sellest kliendigrupist. Müük äriklientidele kasvas 2,1% võrra, 4,78 miljoni euroni ja seda peamiselt tänu müügile muude äriklientide sektoris. Müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda kasvas 2014. aasta III kvartalis 8,2% võrra ehk 1,12 miljoni euroni. Tõusu põhjustas  peamiselt reoveeteenuse maht. Veeteenuse müük oli stabiilne. Saadud ülereostustasu ulatus 0,22 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 16,7% võrra.

    III kvartal Muutus 14/13
Põhitegevuse tulud 2014 2013 2012 %
Müük eraisikutele, sh: 5 967 5 770 5 782 197 3,4%
Veemüügiteenus 3 283 3 176 3 180 107 3,4%
Reoveeteenus 2 684 2 594 2 602 90 3,5%
Müük juriidilistele isikutele, sh: 4 780 4 683 4 617 97 2,1%
Veemüügiteenus 2 706 2 654 2 549 52 2,0%
Reoveeteenus 2 074 2 029 2 068 45 2,2%
Müük teeninduspiirkonna-välistele aladele, sh: 1 118 1 030 1 101 88 8,5%
Veemüügiteenus 296 286 255 10 3,5%
Reoveeteenus 738 665 702 73 11,0%
Sademeveeteenus 84 79 144 5 6,3%
Ülereostustasu 216 185 234 31 16,8%
           
Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ning tuletõrjehüdrantide teenus 739 853 1 082 -114 -13,4%
Ehitustegevus ja projekteerimisteenus 282 420 83 -138 -32,9%
Muud tööd ja teenused 151 181 177 -30 -16,6%

 

Müügimaht väljaspool põhiteeninduspiirkonda kasvas võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 0,07 miljoni m3 ehk 5,4% võrra. Nagu juba eelnevalt välja toodud, olid müügimahu kasvu peamiseks põhjuseks suuremad reoveekogused.

Võrreldes 2013. aasta III kvartaliga langes põhiteeninduspiirkonna sademeevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hooldamise tasu 2014. aasta III kvartalis väiksemate sademeveehulkade tõttu 13,4% võrra ehk 0,74 miljoni euroni.

Ehitustegevuse ja projekteerimisteenuste müük langes 2014. aasta III kvartalis võrreldes 2013. aasta sama perioodiga 32,9% võrra ehk 0,28 miljoni euroni.

  

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu ulatus 2014. aasta III kvartalis 5,35 miljoni euroni, mida on 0,33 miljoni euro ehk 5,8% võrra vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Kulude langust mõjutasid peamiselt 2014. aasta III kvartalis vähenenud saastetasukulud, mida kirjeldame allpool.

Müüdud toodete ja teenuste kulu III kvartal Muutus 14/13
  2014 2013 2012 %
Vee erikasutusõiguse tasu -265 -246 -226 -19 7,7%
Kemikaalid -433 -464 -467 31 -6,7%
Elekter -723 -775 -899 52 -6,7%
Saastetasu -209 -513 -154 304 -59,3%
Muutuvkulud kokku -1 630 -1 998 -1 746 368 -18,4%
Tööjõukulu -1 181 -1 165 -1 163 -16 1,4%
Amortisatsioonikulud -1 408 -1 265 -1 289 -143 11,3%
Ehitustegevus ja projekteerimisteenus -278 -343 -83 65 -19,0%
Muud kulud -852 -909 -639 57 -6,3%
Muud kulud kokku -3 719 -3 682 -3 174 -37 1,0%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku -5 349 -5 680 -4 920 331 -5,8%
             

Võrreldes möödunud aastaga on otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elektri- ja saastetasud) langenud 0,37 miljoni euro ehk 18,4% võrra. Suurim langus oli tingitud saastetasu vähenemisest. Muud muutused olid mõjutatud nii hindade ja maksumäärade tõusust, kui ka toodetud ja töödeldud koguste muutusest, koosmõjus järgmiste teguritega:

  • 2014. aasta III kvartalis suurenes vee-erikasutustasu kulu vaid 0,02 miljoni euro ehk 7,7% võrra 0,27 miljoni euroni, seda peamiselt seoses vee erikasutustasu määra suurenemisega 5% võrra (0,01 miljoni euro suurune mõju).
  • Kemikaalikulud püsisid võrreldava perioodiga suhteliselt samal tasemel, vähenedes 0,03 miljoni euro ehk 6,7% võrra 0,43 miljoni euroni. Kemikaalikulude muutuse peamiseks põhjuseks oli kemikaalide hinna langus ja väiksem kasutatud kemikaalide kogus reoveepuhastusprotsessis, mida tasakaalustasid suuremad vooluhulgad. Samuti jäid kemikaalikulud väiksemaks veepuhastuses tänu paranenud toorvee kvaliteedile.
  • Elektrikulud langesid 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,05 miljoni euro ehk 6,7% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt langenud elektrienergia hinnast ja kasutatud erikulust, mõjutades kulusid 0,08 miljoni euro võrra. Positiivset mõju vähendas tarbitud elektrienergia kasv puhastusjaamades, mis mõjutas kulusid 0,03 miljoni euro võrra.
  • Saastetasu vähenes 2014. aasta III kvartalis 0,30 miljoni euro ehk 59,3% võrra. Langus on seotud 2013. aasta III kvartalis reoveepuhastusjaamas aset leidnud juhtumiga. Kui see ühekordne mõju välja jätta, suurenesid saastetasukulud 2014. aasta III kvartalis 0,07 miljoni euro ehk 47,0% võrra võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Kui 2013. aastal puhastusjaamas toimunud juhtum kõrvale jätta, avaldasid saastetasukuludele enim mõju kasvanud vooluhulgad ja maksumäärad, vastavalt 0,04 mln ja 0,03 mln euro ulatuses.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, amortisatsioonikulud, ehitusteenused ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud) suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,04 miljoni euro ehk 1,0% võrra. Suurim kasv tulenes tõusnud amortisatsioonikuludest, mida tasakaalustasid vähenenud ehitusteenusega seotud ja muud kulud.

2014. aastal jõuavad ehitustööd lõpule varem kui 2013. aastal, mis võrreldes 2013. aasta sama perioodiga alandab ka 2014. aasta III kvartali ehitusteenusega seotud kulusid. 2014. aastal on ettevõtte-väliste ehitusteenuste osutamine toonud vähem kasumit kui aasta tagasi. 1,4% ehk 0,02 miljoni euro võrra suuremad tööjõukulud on peamiselt seotud töötajate arvu kasvuga, et pakkuda Kontserni-siseselt suuremat valikut ja efektiivsemaid teenuseid. Langus muudes kuludes on seotud vähenenud hooldustööde mahuga.

Nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2014. aasta III kvartalis 7,90 miljonit eurot, mis on 0,46 miljoni euro ehk 6,2% võrra rohkem kui 7,44 miljoni euro suurune brutokasum 2013. aasta III kvartalis.

  

Muud ärikulud

Üldhalduskulud suurenesid kokku 0,25 miljoni euro ehk 21,6% võrra, peamiselt jätkuva tariifivaidlusega seonduvalt tõusnud õigus- ja konsultatsioonitasude tõttu.

  

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud suurenesid 0,09 miljoni euro suuruse netokuluni, võrreldes 0,15 miljoni euro suuruse ärituluga 2013. aasta III kvartalis. III kvartali tulemusi mõjutavaks teguriks oli ebatõenäoliste arvete laekumine.

  

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Kontserni ärikasum 2014. aasta III kvartalis 6,35 miljoni euroni võrreldes 6,31 miljoni euroga 2013. aasta samal perioodil, mis tähendab 0,04 miljoni euro ehk 0,6% suurust kasvu. Saastetasu mõju arvestamata oleks Kontserni ärikasum olnud 4,9% ehk 0,33 miljoni euro võrra väiksem kui 2013. aasta samal perioodil.

   

Finantskulud

Kontserni finantskulud on olnud stabiilsed, ulatudes 2014. aasta III kvartalis 0,52 miljoni euroni, mis on 0,01 miljoni euro ehk 0,6% suurune negatiivne muutus võrreldes 2013. aasta III kvartali 0,51 miljoni euro suuruse finantstuluga. Tulude vähenemise peamine põhjus on seotud SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutusega.

Ettevõte on vähendanud enamuse ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. SWAP-lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 2,23 miljonit eurot. 2014. aasta III kvartalis oli Kontserni efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 3,12%, mille tulemusel olid intressikulud 0,76 miljonit eurot, võrreldes 3,21% intressimäära ja 0,78 miljoni euro suuruse intressikuluga 2013. aasta samal perioodil.

Finantskulusid mõjutas ka intressitulude kasv 0,09 miljoni euro võrra.

 

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne ja puhaskasum oli 2014. aasta III kvartalis 5,83 miljonit eurot, so 0,03 miljonit eurot ehk 0,6% suurem kui 5,80 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2013. aasta III kvartalis. See tulenes peamiselt kasvanud tuludest, vähenenud saastetasukuludest ning õigus- ja konsultatsioonikulude suurenemisest nagu eelpool kirjeldatud.

  

2014. aasta üheksa kuu tulemused

2014. aasta üheksa kuu jooksul suurenes Kontserni kogukäive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,6% ehk 39,93 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 36,26 miljon eurot, mis on 1,8% rohkem kui 2013. aasta esimese üheksa kuu jooksul.

Muutused üheksa kuu müügis on sarnased juba ülal mainitud muutustega III kvartali müükides. Müük eraklientidele on kasvanud 0,40 miljoni euro võrra ehk 2,3%, müük ärikliendisektoris on vähenenud 0,04 miljonit eurot ehk 0,3%. Vee-, reovee- ja sademeveeteenuste müük väljaspool põhiteeninduspiirkonda asuvate klientide osas on olnud samuti suhteliselt stabiilne, kasvades 0,21 miljonit eurot ehk 6,7% võrreldes 2013. aasta esimese üheksa kuuga.

2013. aasta sama perioodiga võrreldes on 2014. aasta üheksa kuu sademeveetulud olnud üpris stabiilsed, kasvades 0,04 miljoni euro ehk 1,5% võrra.

Muutuvkulud kokku (vee-erikasutusõiguse tasud, kemikaali- ja elektrikulud ning saastetasud) vähenesid möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 0,22 mln euro ehk 3,5% võrra. Suurim langus tulenes elektrikuludest, millest lähemalt allpool.

•    Vee-erikasutusõiguse tasud kasvasid 2014. aasta üheksa kuuga vaid 0,05 mln euro ehk 6,8% võrra, ulatudes 0,79 mln euroni, seda peaasjalikult tänu tasumäärade 5%-lisele tõusule (koguväärtuses 0,04 mln eurot).

•    Kemikaalikulud jäid aasta esimese üheksa kuu jooksul üsna samale tasemele, vähenedes 0,02 mln euro ehk 1,3% võrra, tasemele 1,29 mln eurot. Muutus tulenes peamiselt reovee puhastamiseks kasutatud kemikaalide kogusest, mida tasakaalustasid kasvanud vooluhulgad ja kemikaalide hinna tõus. Samuti jäid kemikaalikulud madalamaks veepuhastuses tänu paranenud toorvee kvaliteedile.

•    Kõrvutades 2014. aasta ja 2013. aasta esimest üheksat kuud, vähenesid elektrikulud 0,28 mln eurot ehk 10,8%. Väiksemad elektrikulud on põhjustatud peamiselt langenud elektrienergia hinnast ja kasutatud erikulust, need kokku mõjutasid kulusid 0,29 mln euro võrra. Positiivset mõju kahandab veidi puhastusjaamade kasvanud elektritarbimine, kokku 0,01 mln euro võrra.

•    2014. aasta üheksa kuuga on saastetasukulud kasvanud 0,02 mln eurot ehk 1,2%. Kerget kasvu varjutavad 2013. aasta üheksa kuu jooksul reoveepuhastusjaamas aset leidnud juhtumid. Ühekordsed mõjud kõrvale jättes kasvasid saastetasud 2014. aasta üheksa kuu jooksul 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 1,09 mln euro ehk 203,9% võrra.

I ja II kvartalis raporteeritud probleemid raskemetallide vähendatud piirmäärade osas on koos uuendatud vee-erikasutusloa väljastamisega lahenenud. 2014. aasta I ja II kvartalis tasus Kontsern saastetasusid kõrgendatud määras, kuna raskemetallide sisalduse lubatud piirmäärasid puhastatud heitvees vähendati 400-kordselt ja seetõttu ei olnud Kontsernil tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama puhastusefektiivsus oli jätkuvalt suurepärane.

Muud toodete ja teenuste müügiga seotud kogukulud (tööjõukulud, amortisatsioonikulud, ehitustegevuse ja projekteerimisteenusega seotud ning muud kulud) põhitegevusvaldkonnas kasvasid 0,24 mln euro ehk 2,2% võrra. Suurem osa sellest tulenes kasvanud amortisatsiooni- ja tööjõukuludest.

Tänu kasvanud tuludele ja üldjoontes stabiilsetele kuludele on brutokasum 2014. aasta üheksa kuuga kasvanud 0,61 mln euro ehk 2,7% võrra, võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. Ka ärikasum püsis üpris stabiilsena, kasvades üheksa kuuga 0,1% võrra 18,22 mln euroni, võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. Brutokasumi 0,61 mln euro suuruse kasvu taga olid paljuski kasvanud administreerimiskulud, mida omakorda mõjutasid jätkuva tariifivaidlusega seotud suuremad õiguskulud.

Finantskulud suurenesid 1,94 miljoni euro ehk 1 200,0% võrra, mis on peaaegu täielikult mitterahalise mõju ehk SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse tagajärg. Positiivne mitterahaline mõju 2014. aasta kuludele on 0,09 miljonit eurot (2013. aastal oli positiivne mõju vastavalt 1,94 miljonit eurot).

Kontserni 2014. aasta üheksa kuu maksustamiseelne kasum ulatus 16,44 miljoni euroni, mis tähendab võrreldes 2013. aasta sama perioodiga 10,5%-list langust. Kontserni 2014. aasta üheksa kuu puhaskasum oli 11,66 miljonit eurot, mis on 2,09 miljoni euro võrra vähem kui 13,74 miljoni euro suurune puhaskasum 2013. aasta samal perioodil.

Ilma SWAP-lepingute ümberhindamise mõjuta on 2014. aasta üheksa kuu kasum 0,24 mln euro võrra väiksem kui 2013. aastal samal perioodil.

 

Bilanss

2014. aasta 9 kuu jooksul investeeris Kontsern põhivarasse 6,71 miljonit eurot. 2014. aasta 30. septembri seisuga oli Kontsernil materiaalset põhivara 154,66 miljoni euro väärtuses ning põhivara kokku 155,54 miljoni euro väärtuses (2013. aastal samal perioodil vastavalt 151,21 miljoni euro ja 156,41 miljoni euro eest).

Võlgnevuste ja ettemaksete langus 5,6 miljoni euro võrra 11,58 miljoni euroni on peamiselt seotud võrkude laiendusprogrammi raha laekumisega.

Lühiajalised kohustused vähenesid üheksa kuu jooksul 0,57 miljoni euro võrra 10,64 miljoni euroni. Kasv on suuresti seotud ettemaksete suurenemisega 1,27 miljoni euro võrra ja tarnijate võlgade suurenemisega 0,58 miljoni euro võrra, mida tasakaalustab pikaajaliste laenude lühiajaliste võlakohustuste vähenemine 1,98 miljoni euro võrra.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro juures. 2014. aasta mais uuendas Ettevõte oma laenukohustuse Nordic Investment pangast, asendades olemasoleva laenu uue, 20 miljoni euro suuruse laenuga. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 1,04%.

Kontserni finantsvõimendus oli oodatult 59,5% ehk vahemikus 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2013. aasta sama perioodi 58,8%-lise finantsvõimenduse tasemega.

Suurima osa ülejäänud pikaajalistest kohustustest moodustavad tulevaste perioodide liitumistasud summas 11,10 miljonit eurot (2013. aasta samal perioodil vastavalt 8,57 miljonit eurot).

2011. aasta IV kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2013. aasta III kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 34,0 miljonit eurot ning see on avatud ka vahearuande lisas nr 13.

  

Rahakäive

2014. aasta 30. septembri seisuga oli Kontserni likviidsus tugev ja jätkuvalt stabiilne. 2014. aasta septembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 31,95 miljonit eurot, moodustades 16% varadest (seisuga 30. september 2013 oli see näitaja 24,58 miljonit eurot, mis moodustas 12,5% varadest).

Rahakäibe suurim osa tuleb Kontserni põhitegevusest. 2014. aasta üheksa kuu jooksul oli Kontserni äritegevuse rahakäive 22,64 miljonit eurot, mis on 1,05 miljonit eurot rohkem kui 2013. aasta samal perioodil.

2014. aasta äritegevuse rahakäive tase ületas 2013. aasta taset, seda tulenevalt muutusest käibekapitalis. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes. Võlgnevused laekuvad jätkuvalt kindlalt.

Kontserni investeerimistegevuse rahakäive on viimasel kahel aastal olnud samuti positiivne. 2014. aasta üheksa kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 2,64 miljonit eurot, s.o 0,86 miljonit eurot vähem kui 3,49 miljoni euro suurune raha sissevool 2013. aasta samal perioodil. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

2014. aasta üheksa kuu jooksul vähenesid Kontserni investeeringud põhivarasse võrreldes 2013. aastaga 0,20 miljoni euro võrra ehk 5,97 miljoni euroni.

Torustiku ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2014. aasta üheksa kuu jooksul 8,23 miljonit eurot, suurenedes 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 3,08 miljoni euro võrra. Enamus torustike ehituse eest saadavast rahast on seotud võrkude laiendusprogrammiga, mis lõppes 2012. aastal. Programmi eest saadavad kompensatsioonid jätkuvad 2015. aasta märtsini. 2013. aastal laekus täies mahus võlg AS-ilt Maardu Vesi. Uusi laene ei ole Kontsern välja andnud.

2014. aasta üheksa kuu jooksul moodustas Kontserni rahakasutus finantseerimistegevuseks 25,12 miljonit eurot, mis on 0,68 miljonit eurot rohkem kui 2013. aasta samal perioodil. Muutus tuleneb peamiselt suurenenud dividendimaksetest ning sellega seonduvast dividendide tulumaksust, suuremaid väljaminekuid tasakaalustavad pisut 0,08 miljoni euro võrra madalamad intressi- ning finantseerimiskulud.

 

Töötajad

2014. aasta III kvartali lõpul töötas Kontsernis 312 töötajat, 2013. aastal samal ajal oli see näitaja 305. Keskmine täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 298 töötajat 2014. aastal ja 293 töötajat 2013. aastal. Kontserni juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks ja ettevõtte struktuuri tulemuslikumaks rakendamiseks, et tasakaalustada turu survet individuaalsete palkade ja kulude kasvule.

  

Dividendid

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

20. mail 2014 peetud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2013. aasta puhaskasumist maksmisele tulev dividend 90 senti aktsia kohta, kogusummas 18,0 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2013. aastal väljamakstud dividendidega - 87 senti aktsia kohta - on kasv võrdne tarbijahinnaindeksiga.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. juunil 2014.

  

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2014. aasta 30. septembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:  

United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
Tallinna linn    34,7%

  

Pensionifondid on 2014. aasta III kvartalis jätkanud oma osaluse hoidmist, omades kokku 2,53% kõigist aktsiatest, võrreldes 2,54%-ga 2013. aasta III kvartali lõpus.

Seisuga 30. september 2014 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 12,70 eurot, mis tähendab -3,8%-list langust (2013: 3,0%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 13,20 eurot. Samal perioodil langes OMX Tallinn indeks -4,6% võrra (2013: 2,9%).

2014. aasta 9 kuuga tehti Ettevõtte aktsiatega 3 840 tehingut (2013: 4 278 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 913 tuhat aktsiat ehk 4,6% aktsiatest. (2013: 1 562 tuhat aktsiat ehk 7,8%).

Tehingute käive oli 4 147 tuhande euro võrra väiksem kui 2013. aastal, ehk 11 758 tuhat eurot. Aktsiahind tõusis hoolimata jätkuvast lepinguvaidlusest.

  

Tootmistulemused

Sarnaselt varasemaga, iseloomustab ka 2014. aasta 9 kuud püsivalt väga kõrge kvaliteeditase. See annab kõigile tarbijatele kindlustunde, et neile on tagatud kvaliteetne joogivesi. Samuti joonistub positiivsena ilmekalt välja ka jätkuvalt madal lekete tase. Pühendume jätkuvalt klienditeeninduse parandamisele ning kogukonna keskkonnateadlikkuse tõstmisega seotud tegevustele. Tegevusnäitajad 2014. aasta esimese 9 kuu jooksul olid järgmised:

Tegevusnäitaja 2013 9 kuud 2014 9 kuud
Joogivesi
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele 99,64% 99,77%
Veekadu jaotusvõrgus 16,65% 16,33%
Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides 3,54 h 2,96 h
Reovesi
Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv 605 582
Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta 1150 788
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele 100% 100%
Klienditeenindus
Kirjalike kaebuste arv 107 51
Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal 195 129
Kliendikontaktide arv veesurve teemal 472 273
Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul 99% 98.90%
Lubaduste mittetäitmise arv 115 42
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust 96,95% 96.77%

   

Kontserni struktuur

2014. aasta 30. septembri seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

 

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

 

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitusega 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitusega 29. oktoobrini 2015) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitusega 29. oktoobrini 2015).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

  

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev võimalik nõue

2014. aasta mais teavitas Ettevõtte nõukogu võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V. Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise tõttu.

Menetlust alustati kuna sellele eelnenud Ettevõtte püüdlused vaidluse osas kokkuleppele jõuda, ei ole kolme aasta jooksul olnud tulemuslikud.

Täiendav informatsioon võimaliku nõude kohta on leitav allolevalt lingilt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

    

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse Konkurentsiametiga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil. Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on Konkurentsiamet palunud kohtult kinnist protsessi. Konkurentsiameti poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

  

 

KOONDKASUMIARUANNE III kvartal III kvartal 9 kuud 9 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2014 2013 2014 2013 2013
           
Müügitulu 13 253 13 122 39 931 39 309 53 087
Müüdud toodete/teenuste kulud -5 349 -5 680 -17 036 -17 021 -22 505
           
BRUTOKASUM 7 904 7 442 22 895 22 288 30 582
           
Turustuskulud -78 -139 -351 -538 -690
Üldhalduskulud -1 388 -1 141 -4 287 -3 620 -5 060
Muud äritulud/-kulud (-) -89 146 -34 75 -75
        ,  
ÄRIKASUM 6 349 6 308 18 223 18 205 24 757
           
Finantstulud 241 282 467 2 519 681
Finantskulud -762 -795 -2 249 -2 357 -877
           
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 5 828 5 795 16 441 18 367 24 561
           
Dividendide tulumaks 0 0 -4 785 -4 625 -4 625
           
PERIOODI PUHASKASUM 5 828 5 795 11 656 13 742 19 936
PERIOODI KOONDKASUM 5 828 5 795 11 656 13 742 19 936
Jaotatav:          
A- aktsia omanikele 5 827 5 794 11 655 13 741 19 935
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60
           
Kasum  A aktsia kohta (eurodes) 0,29 0,29 0,58 0,69 1,00
Kasum  B aktsia kohta (eurodes) 600 600 600 600 600

 

  

FINANTSSEISUNDI ARUANNE      
(tuhat €) 30.09.2014 30.09.2013 31.12.2013
       
VARAD      
KÄIBEVARA      
Raha ja raha ekvivalendid 31 946 24 579 31 786
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 11 584 15 393 15 010
Varud 395 311 429
KOKKU KÄIBEVARA 43 925 40 283 47 225
       
PÕHIVARA      
Muud pikaajalised nõuded 6 4 389 2 213
Materiaalne põhivara 154 656 151 210 152 246
Immateriaalne põhivara 882 815 1 037
KOKKU PÕHIVARA 155 544 156 414 155 496
VARAD KOKKU 199 469 196 697 202 721
       
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL      
       
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED      
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 164 150 2 146
Võlad hankijatele ja muud võlad 5 345 6 071 4 761
Tuletisinstrumendid 1 370 1 836 1 816
Ettemaksed 3 764 2 579 2 490
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 10 643 10 636 11 213
       
PIKAAJALISED KOHUSTUSED      
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 11 102 8 567 10 143
Laenukohustused 95 974 95 650 93 618
Tuletisinstrumendid 859 806 507
Muud võlad 28 24 32
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 107 963 105 047 104 300
KOKKU KOHUSTUSED 118 606 115 683 115 513
       
OMAKAPITAL      
Aktsiakapital 12 000 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278 1 278
Jaotamata kasum 42 851 43 002 49 196
KOKKU OMAKAPITAL 80 863 81 014 87 208
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 199 469 196 697 202 721

 

   

RAHAKÄIBE ARUANNE 9 kuud 9 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2014 2013 2013
       
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Ärikasum 18 223 18 205 24 757
Korrigeerimine kulumiga 4 406 4 381 5 809
Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest -109 -85 -117
Muud mitterahalised korrigeerimised 28 -177 11
Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest 42 -119 -138
Äritegevusega seotud käibevara muutus -224 -1 528 -433
Äritegevusega seotud kohustuste muutus 275 911 -92
Rahajäägi muutus äritegevusest 22 641 21 588 29 797
       
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Antud laenud 0 0 0
Antud laenude tagasimaksed 0 3 814 3 814
Põhivara soetamine -5 972 -6 173 -9 187
Laekunud põhivara müügist 8 228 5 150 7 885
Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid 3 121 165
Saadud intressid 379 582 693
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest 2 638 3 494 3 370
       
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Võetud  laenud 20 000 0 0
Tasutud laenud -20 000 0 0
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid -2 182 -2 314 -3 154
Tasutud kapitalirendi maksed -151 -98 -136
Tasutud dividendid -18 001 -17 401 -17 401
Tulumaks dividendidelt -4 785 -4 625 -4 625
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -25 119 -24 438 -25 316
       
Rahajäägi kogumuutus 160 644 7 851
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 31 786 23 935 23 935
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 31 946 24 579 31 786

 

 

 

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee


Attachments

ASTV 9 kuud 2014.pdf