Tallinn, Eesti, 2015-02-12 07:00 CET (GLOBE NEWSWIRE) --
JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR
Merko Ehituse müügitulu oli 2014. aasta neljandas kvartalis 70,1 miljonit ning aasta kokkuvõttes 252,3 miljonit eurot. Ettevõtte puhaskasum kasvas neljandas kvartalis 96% 4,8 miljoni ning aasta kokkuvõttes 19% 12,4 miljoni euroni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ning aktsiakapitali vähendamiseks 0,23 eurot ühe aktsia kohta.
2014. aastal teenis Merko väljaspool Eestit 32% müügitulust – Leedu müügitulu kahekordistus ning Lätis kasvas üle poole võrra võrreldes 2013. aastaga. Merko müüs 2014. aastal kokku 395 korterit ehk 132 korterit enam kui eelmisel aastal, mille tulemusel suurenes kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu 48% võrra.
Võime jätkuvalt keerulises turuolukorras 2014. aasta tulemustega rahule jääda, eelkõige kasumlikkuse paranemisega, kasvuga Lätis ja Leedus, samuti korterite müügiga Eestis. Eelmisel aastal jätkus oodatult ehitusmahtude langus insener- ja teedeehituse valdkonnas tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest, kuigi nende segmentide kasumlikkus ületas meie ootusi.
2015. aasta saab avaliku sektori tellimuste osas olema keeruline, teatud elavnemist võib oodata 2016. aastast. Seetõttu on kõigis kolmes Balti riigis meie prioriteediks hea koostöö eratellijatega, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid ja optimaalseid ehituslahendusi ning efektiivset ehitusprotsessi. Ehitusturule jätab oma jälje ka nõrk majanduskasv ja madal investeerimiskindlus Baltikumis ja lähiriikides. Kasvuvõimalusi näeme enda jaoks 2015. aastal eeskätt Leedu ehitusturul, samuti korteriarenduse valdkonnas, kuhu plaanime eeloleval aastal investeerida ca 45-55 miljonit eurot. Eeldatavalt ei lange tellimuste maht ka elektriehituses, mis on meie jaoks oluline valdkond.
Merko Ehitus kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,8% ja puhaskasumimarginaal 4,9%, mis on mõlemad eelmise aastaga võrreldes paranenud. 2014. aasta kasum enne makse oli 13,3 miljonit ning neljandas kvartalis 5,3 miljonit eurot. Ettevõtte 2014. aasta puhaskasum oli 12,4 ning neljandas kvartalis 4,8 miljonit eurot, mis on mullusega võrreldes kasvanud vastavalt 19% ja 96%.
Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 62,9 miljonit eurot, 2014. aasta uute lepingute maht kokku oli 170,4 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014 oli kontserni teostamata tööde jääk 179,1 miljonit eurot.
AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%. Arvestades 2015. aasta väljavaateid ja toetamaks omakapitali tootlust, teeb juhatus ühtlasi ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 4,1 miljonit eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta). Nimetatud ettepanekud esitatakse kinnitamiseks 29. aprillil 2015 toimuvale korralisele aktsionäride üldkoosolekule.
Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu ja osakaalu kasv on plaanipärane ning valdkonda viimasel paaril aastal tehtud investeeringute tulemus. 2015. aastal ootame korteriturult stabiilset hinnataset, ostjate jätkuvat selektiivsust ja keskendumist kvaliteetsetele pakkumistele, kus hindame oma positsiooni tugevaks. Samas arvestame korterite müügiperioodide pikenemisega.
2014. aastal müüs Merko 395 korterit kogumaksumusega 39,4 miljonit eurot ning neljandas kvartalis 160 korterit kogumaksumusega 16,0 miljonit eurot (mõlemad numbrid käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 48% ning valdkonna müügitulu osakaal suurenenud 18%ni kontserni kogutuludest.
KOKKUVÕTE 12 KUU JA IV KVARTALI TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS
12 kuu brutomarginaal oli 9,8% (12 kuud 2013: 8,6%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13,3% võrra suurenenud. 2014. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 13,3 mln eurot (12 kuud 2013: 11,1 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 5,3% (12 kuud 2013: 4,2%). 2014. aasta IV kvartali kasum enne makse oli 5,3 mln eurot (IV kvartal 2013: 2,4 mln eurot). Puhaskasumi marginaal kasvas 4,9%ni (12 kuud 2013: 4,0%). 2014. aasta 12 kuu puhaskasum oli 12,4 mln eurot (12 kuud 2013: 10,4 mln eurot). IV kvartali puhaskasum oli 4,8 mln eurot (võrreldav näitaja IV kvartalis 2013: 2,5 mln eurot).
MÜÜGITULU
2014. aasta 12 kuu müügitulu oli 252,3 mln eurot (12 kuud 2013: 262,7 mln eurot), olles vähenenud 4,0% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. IV kvartali müügitulu oli 70,1 mln eurot (IV kvartal 2013: 64,9 mln eurot). Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulude osakaal on kasvanud 32,3%ni (12 kuud 2013: 19,3%). 12 kuuga müüdud korterite arv (395 tk, müügitulu 39,4 mln eurot) on kasvanud 50,2% võrra (12 kuud 2013: 263 tk, müügitulu 28,3 mln eurot).
RAHALINE POSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 51,6 mln eurot ning omakapital 127,0 mln eurot (51,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2013. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 46,6 mln eurot ning 121,9 mln eurot (50,9% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2014 oli kontserni netovõlg negatiivne 13,9 mln eurot (31. detsember 2013: negatiivne 11,2 mln eurot).
TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK
2014. aasta IV kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 62,9 mln eurot (IV kvartal 2013: 48,6 mln eurot). 12 kuu uute lepingute maht oli 170,4 mln eurot (12 kuud 2013: 254,3 mln eurot). Seisuga 31. detsember 2014 oli kontserni teostamata tööde jääk 179,1 mln eurot (31. detsember 2013: 213,7 mln eurot).
ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS JA AKTSIAKAPITALI VÄHENDAMISEKS
Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%. Ühtlasi teeb juhatus ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 4,1 mln eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta).
| 12 kuud 2014 | 12 kuud 2013 | Muutus | IV kv 2014 | IV kv 2013 | Muutus | ||
| Müügitulu | mln eurot | 252,3 | 262,7 | -4,0% | 70,1 | 64,9 | +8,0% |
| Brutokasum | mln eurot | 24,7 | 22,7 | +8,8% | 8,5 | 5,4 | +58,1% |
| Brutokasumimarginaal | % | 9,8 | 8,6 | +13,3% | 12,1 | 8,3 | +46,4% |
| EBITDA | mln eurot | 16,4 | 15,1 | +8,9% | 6,2 | 3,5 | +79,5% |
| EBITDA marginaal | % | 6,5 | 5,7 | +13,4% | 8,9 | 5,4 | +66,2% |
| Kasum enne makse | mln eurot | 13,3 | 11,1 | +19,4% | 5,3 | 2,4 | +116,9% |
| Kasum enne makse marginaal | % | 5,3 | 4,2 | +24,3% | 7,6 | 3,8 | +100,7% |
| Emaettevõtte puhaskasum | mln eurot | 12,4 | 10,4 | +19,4% | 4,8 | 2,5 | +95,6% |
| Puhaskasumimarginaal | % | 4,9 | 4,0 | +24,3% | 6,8 | 3,8 | +81,1% |
| Puhaskasum aktsia kohta | eurot | 0,70 | 0,59 | +19,4% | 0,27 | 0,14 | +95,6% |
| 31.12.2014 | 31.12.2013 | Muutus | ||
| Omakapitali tootlus (aastas) | % | 10,1 | 8,8 | +15,6% |
| Omakapitali määr | % | 51,0 | 50,9 | +0,1% |
| Teostamata tööde jääk | mln eurot | 179,1 | 213,7 | -16,2% |
| Varad kokku | mln eurot | 249,3 | 239,2 | +4,2% |
| Töötajate arv | inimest | 765 | 860 | -11,0% |
MAJANDUSTULEMUSED
Müügitulu ja brutokasum
Merko Ehitus kontserni 2014. aasta 12 kuu müügitulu oli 252,3 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 262,7 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eestis 67,7%, Lätis 27,2% ja Leedus 5,1% (2013. aasta 12 kuuga: 80,7% Eestis, 16,9% Lätis ja 2,4% Leedus). Võrrelduna 2013. aasta 12 kuuga on kontserni müügitulu 4,0% vähenenud. 2014. aasta 12 kuuga on Läti müügitulude osakaal suurenenud 16,9%lt 27,2%le. 2014. aasta IV kvartali müügitulu oli 70,1 mln eurot, mis on suurenenud 8,0% võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga (2013. aasta IV kv: 64,9 mln eurot). Peamised muutused müügitulude struktuuris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad üldehituse ja kinnisvaraarenduse segmendis olevate projektide müügitulu kasvus, samas on olulisel määral vähenenud müügitulud insenerehituse ja teedeehituse segmendis, seda peamiselt suuremahuliste EL-i struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamise ja mahtude vähenemise tõttu. Nimetatud trend oli analoogne terve 2014. aasta jooksul.
2014. aasta 12 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 24,7 mln eurot (2013. aasta 12 kuuga: 22,7 mln eurot) ning IV kvartalis 8,5 mln eurot (2013. aasta IV kvartal: 5,4 mln eurot). 12 kuu brutokasumimarginaal (9,8%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud (2013. aasta 12 kuud: 8,6%). Kasumimarginaali kasvu on toetanud kinnisvaraarendusvaldkonna mahtude kasv, samas on kasumimarginaalile mõjunud negatiivselt väiksema kasumlikkusega üldehitussegmendi samaaegne mahtude kasv. Lisaks on 12 kuu võrdluses olnud oluline teedeehituse ja insenerehituse valdkondade kasumlikkuse hoidmine vaatamata müügimahtude vähenemisele, mida on toetanud sisendhindade langus, mis ei pruugi 2015. aastal jätkuda. Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset kõikides segmentides, kuid eriti üldehituses, kus hangetel osalevate ettevõtete arv on kõige kõrgem ja alapakkumiste risk suur.
Kasum enne makse ja puhaskasum
Kontserni 2014. aasta 12 kuu kasum enne maksustamist oli 13,3 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 12,4 mln eurot võrreldes 11,1 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 10,4 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga 2013. aasta 12 kuuga. Kontserni puhaskasumimarginaal oli 4,9% (2013. aasta 12 kuud: 4,0%). 2014. aasta 12 kuu puhaskasumit mõjutas täiendavalt I kvartalis OÜst Gustaf Tallinn saadud dividendidelt arvestatud tulumaksukulu summas 0,3 mln eurot, mis suurendab erakorraliselt perioodi tulumaksukulu võrreldes eelmise aasta 12 kuuga.
2014. aasta IV kvartali maksude-eelne kasum oli 5,3 mln eurot ning puhaskasum 4,8 mln eurot võrreldes 2,4 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 2,5 mln euro suuruse puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal. Nii kontserni kvartaalne puhaskasum (4,8 mln eurot) kui puhaskasumimarginaal (6,8%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud (2013. aasta IV kvartal: vastavalt 2,5 mln eurot ja 3,8%).
2014. aasta II kvartalis maksis kontsern dividende summas 7,3 mln eurot, millelt ei tekkinud täiendavat tulumaksukulu seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Olukord oli analoogne 2013. aasta III kvartalis, mil kontsern maksis dividende summas 5,3 mln eurot.
Ärisegmendid
Kontsern tegutseb peamiselt Eesti, Läti ja Leedu turul oma tütarettevõtete kaudu ning olenevalt riigist pakub teenust järgmiste ärisegmentide lõikes: üld-, insener- (sealhulgas elektri- ja välisvõrkude ehitus), teedeehitus, kinnisvaraarendus (sealhulgas korterite arendus ja müük, pikaajalised kinnisvarainvesteeringud ja äriotstarbelised kinnisvaraprojektid) ning muud ehk kaevandamisest saadud karjääri materjalide müük, seadmete rent, konsultatsioonid ja ehituse järelevalve. Kontserni juhtimisstruktuur on riikide põhine ja jaguneb omakorda ärisegmentideks.
Üldehitus
2014. aasta 12 kuu üldehitussegmendi müügitulud olid 110,5 mln eurot (12 kuud 2013: 86,6 mln eurot), olles 27,7% kõrgemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kontsern teenis antud valdkonnas 12 kuu lõikes brutokasumit 6,1 mln eurot (12 kuud 2013: 0,5 mln eurot brutokahjumit). Valdkonda mõjutab enim jätkuvalt tihe konkurents ning sellest tulenev surve marginaalidele. 12 kuu lõikes moodustasid üldehitusvaldkonna müügitulud 43,8% kontserni müügituludest, andes sellega suurima osa. Nimetatud osakaalu suurenemine oli ootuspärane, kuna insenerehitus- ja teedeehitusvaldkonna mahud on vähenenud.
2014. aasta 12 kuu üldehitussegmendi brutomarginaal on 5,5%, mida toetas aruandeperioodil lõpetamisel või ka lõpetatud projektidel varasemalt eeldatud riskide mitte realiseerumine, mis on avaldanud tulemustele ühekordse mõju, seda nii III kui IV kvartalis. Samuti mõjutas 2013. aasta võrdlusbaasi aasta viimases kvartalis ühe rekonstrueeritava objekti ühekordne suur kahjum. Alates 2013. aastast oleme täheldanud erasektori tellimuste osakaalu tõusu ning sama tendents, kuigi oodatust väiksemas mahus, on 2014. aastal jätkunud. Aastalõpu seisuga kontsernil üldehituse valdkonnas töösolevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ca 3/4.
Insener- ehk infrastruktuuriehitus
Insenerehitusvaldkonna müügitulud olid 2014. aasta 12 kuul 63,6 mln eurot (12 kuud 2013: 94,5 mln eurot), mis on võrreldes 2013. aastaga 32,7% vähenenud. Langus võrreldes eelmise aastaga on peamiselt tingitud välistorustike ehituse mahtude vähenemisest. Kui 2013. aastal 12 kuul oli insenerehitusvaldkond suurima osakaaluga (12 kuud 2013: 36,0%) kontserni müügituludest, siis käesoleva aasta 12 kuuga on antud valdkonna maht kontserni müügituludest 25,2%, olles aastases võrdluses vähenenud 30,0%. Insenerehitussegmendi 12 kuu brutokasum oli 6,1 mln eurot (12 kuud 2013: 12,5 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 9,6% (12 kuud 2013: 13,2%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 27,7%. Arvestades valdkonna mahtude vähenemist, peame seda väga heaks tulemuseks. Jätkuvalt jälgime hoolikalt valdkonna mahtude muutust, hoidmaks võimalikult efektiivset kulubaasi (seda just tööjõukulude arvelt).
Insenerehitussegment sisaldab väljakutseid ning seda peamiselt seoses 2007-2013 EL-i eelarveperioodi vahenditest finantseeritavate objektide osas hangete lõppemisega ning asjaoluga, et uute projektide lisandumine ei ole realiseerunud seda just põhjusel, et EL-i uue eelarveperioodi vahenditest ei ole hangeteni veel jõutud.
Teedeehitus
Teedeehitusvaldkonna 2014. aasta 12 kuu müügitulud olid 30,9 mln eurot (12 kuud 2013: 49,5 mln eurot), mis olid 37,5% madalamad võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. 2014. aasta 12 kuuga teenitud brutokasum summas 4,6 mln eurot (12 kuud 2013: 5,9 mln eurot) annab brutokasumimarginaaliks 15,0% (12 kuud 2013: 12,0%). Müügitulude langust on mõjutanud enim eelkõige eelmisel aastal lõpetatud suuremahuliste ehitusprojektide nagu Ülemiste liiklussõlme ehitus Tallinnas ning analoogsete suuremahuliste projektide puudumine kontserni lepingute portfellis käesoleval aastal. 2014. aasta 12 kuu lõikes toetas teedeehitussegmendi kasumlikkuse kasvu eelkõige väiksemamahuliste ja keskmisest kasumlikumate teede ehituse ja remondiga seotud tööde mahu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil analoogseid lepinguid oli vähem. Lisaks on 2014. aasta IV kvartali tulemusi mõjutanud suhteliselt mahe detsembrikuu võrreldes 2013. aastaga.
Kinnisvaraarendus
2014. aasta 12 kuuga müüdi 395 korterit kogumaksumusega 39,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2013. aasta 263 korteri ja 28,3 mln euroga. 2014. aasta IV kvartalis müüdi 160 korterit kogumaksumusega 16,0 mln eurot (käibemaksuta), (2013. aasta IV kvartal vastavalt: 98 korterit ja 11,0 mln eurot). 12 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 47,6%. Samuti on 2014. aasta 12 kuul suurenenud kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal 18,1%ni kontserni kogutuludes (2013. aasta 12 kuud: 11,8%), mis on olnud plaanipärane ja tuleneb 2012. aastal vastu võetud strateegilisest otsusest suurendada valdkonna investeeringuid erinevatesse uutesse kinnisvara arendusprojektidesse.
Kinnistute müügist on kontsern 2014. aasta 12 kuuga teeninud müügitulu 1,4 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 0,3 mln eurot). 2014. aasta IV kvartali müügitulu kinnistutest oli 0,0 mln eurot (2013. aasta IV kvartal: 0,0 mln eurot).
Valdkonna kasumlikkust on 2014. aasta IV kvartalis positiivselt mõjutanud realiseeritud arendusprojektide ja kinnistute allahindluste netomuutus summas 0,5 mln eurot, mis on ühekordse iseloomuga.
Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil varudes 110 valmisehitatud korterit (92 Eestis, 16 Lätis ja 2 Leedus) ja 82 ehitusjärgus olevat korterit (39 Eestis, 34 Lätis ja 9 Leedus), mille osas on eelleping sõlmitud, kuid mille lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud. Seda põhjusel, et arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.
31. detsember 2014 seisuga oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 326 korterit (31. detsember 2013: 300 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 50 on valmis ehitatud (22 Eestis, 24 Lätis ja 4 Leedus) ja 276 ehitusjärgus (128 Eestis, 91 Lätis ja 57 Leedus).
2014. aasta 12 kuul käivitasime Baltikumis kokku 369 korteri ehituse (2013. aasta 12 kuul vastavalt: 409 korteri ehituse). Käesoleva aasta 12 kuuga on kontsern investeerinud kokku 46,9 mln eurot 2014. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse. Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2015. aastal on kontsernil sõltuvalt korterituru arengutest plaanis alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega. 2014. aastal on kontsern kavandanud investeeringuid nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2015. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45-50 miljonit eurot.
Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 2014. aasta 12 kuu jooksul on kontsern ostnud uusi kinnistuid Leedus soetusmaksumuses 3,2 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 2,1 mln eurot). Täiendavalt realiseeris kontsern II kvartalis optsioonilepingu Tallinnas asuva Rästa 18 kinnistu omandamiseks summas 1,2 mln eurot. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.
Lepingute portfell
31. detsember 2014 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 179,1 mln eurot võrreldes 213,7 mln euroga 31. detsember 2013 seisuga. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid töid.
Uusi ehituslepinguid sõlmiti neljandas kvartalis 62,9 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 48,6 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2014. aasta 12 kuuga sõlmiti uusi ehituslepinguid (ei sisalda omaarendusi) väärtuses 170,4 mln eurot (12 kuud 2013: 254,3 mln eurot). 2013. aastal sõlmitud lepingute mahtu mõjutasid oluliselt 2013 II poolaastal Lätis sõlmitud suuremahulised lepingud nagu Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskus ning kontserdimaja Liepajas, mis kajastuvad ka 2014. aasta tulemustes. Nimetatud mahus lepinguid 2014. aastal Lätis sõlmitud ei ole.
2014. aasta 12 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid nii riiklikud kui eratellimused suures piires võrdse osa eelkõige tulenevalt viimases kvartalis eratellijatega sõlmitud lepingute mahust. Samas ei ole aasta kokkuvõttes eratellijate lepingute võitmine loodetud mahus õnnestunud. Eelkõige üldehituse segmendis, kus on ka konkurents kõige tihedam, tehakse täna turul konkurentide poolt agressiivsemaid pakkumisi, millega kaasnevad riskid nii tellijale kui ehitajale. Arvestades eelmise EL-i rahastamisperioodi lõppemist ja käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, prognoosime 2015. aasta osas riigihangete mahu jäämist eelmise aasta tasemele või mõningast vähenemist. Eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2015. aasta lõpus või hiljemalt 2016. aasta alguses. Seoses sellega on lepingute portfelli hoidmine 2014. aasta tasemel või selle kasvatamine kontserni jaoks suur väljakutse.
Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu nõrku kasvuväljavaateid, on kontserni eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades. AS Merko Ehitus Eesti on 2014. aastal valikuliselt ja projektipõhiselt alustanud osalemist Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks.
Rahavood
Kontserni likviidsus on tugev ning rahaliste vahendite seis on stabiilne. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 51,6 mln eurot (31.12.2013: 46,6 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon tugevnenud.
2014. aasta 12 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 14,5 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: positiivne 19,7 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 1,9 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne 1,3 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 7,6 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne 7,0 mln eurot).
Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim ärikasum 14,0 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 12,3 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise negatiivne muutus 0,2 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: positiivne muutus 4,7 mln eurot), eraldiste positiivne muutus 1,3 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: positiivne muutus 1,6 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete positiivne muutus 12,7 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne muutus 6,2 mln eurot), varude negatiivne muutus 14,8 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne muutus 4,9 mln eurot) ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 0,3 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: positiivne muutus 10,2 mln eurot, sh oli oluline positiivne osakaal korteriarenduste ettemaksete laekumisel). Aruandeperioodi äritegevuse rahavoogudele omab negatiivset mõju peamiselt varude muutus (14,8 mln eurot), mis tuleneb kontserni suurenenud korteriarenduste mahtudest ning nende järk-järgulisest valmimisest (Grostonas 21 Riias ja Kentmanni 6 Tallinnas) ja uute kinnistute soetamisest. Nimetatud negatiivset muutust katavad osaliselt korterite eelmüükidest ja ehitusteenuste tellijatelt saadud ettemaksed, kuid mis on siiski 9,9 mln eurot madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kontserni äritegevuse rahavoogudes on jätkuvalt tellimusi (sh nii riiklikud kui ka eratellimused), kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning püsib täiendav koormus käibevahenditele, sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Seda eriti arvestades Läti ehitusmahtude suurenemist ning täiendavate käibevahendite vajadust. Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (31.12.2014 seisuga 15,1%; 31.12.2013 seisuga 14,8%).
Investeerimistegevuse rahavoogudes sisaldub negatiivse rahavoona tütarettevõtte Gustaf Tallinn OÜ müügiga seoses kontsernist välja läinud raha summas 0,4 mln eurot, samuti negatiivne rahavoog vähemusosaluse väljaostmisest tütarettevõttes AS Gustaf summas 0,1 mln eurot ning tütarettevõtte UAB Timana (seotud uue kinnistu ostuga Leedus) soetamisest summas 0,3 mln eurot. Täiendavalt mõjutas investeerimistegevuse rahavoogu negatiivne rahavoog põhivara soetustest 1,5 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 0,8 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,1 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 0,9 mln eurot). 2013. aasta 12 kuu investeerimistegevuse rahavoogu mõjutasid negatiivselt kinnisvarainvesteeringute soetused ja parendused summas 1,1 mln eurot ning muude investeeringute soetus summas 0,3 mln eurot. Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil.
Finantseerimistegevuse rahavoost moodustasid suurima negatiivse rahavoo dividendimakse summas 7,3 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 5,3 mln eurot) ning käibevahendite laenu ennetähtaegne tagasimakse summas 3,5 mln eurot, mille asemel sõlmis kontsern arvelduskrediidi lepingu limiidiga 3,5 mln eurot. Projektipõhiselt kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati summas 0,6 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: positiivne rahavoog netosummas 1,9 mln eurot), arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas positiivse rahavoo netosummas 4,9 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 1,0 mln eurot), faktooringud summas 0,0 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: negatiivne rahavoog summas 1,5 mln eurot) ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 1,1 mln eurot (2013. aasta 12 kuud: 1,2 mln eurot). Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis.
2014. aasta IV kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne 14,7 mln eurot (2013. aasta IV kvartal: positiivne 7,9 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,3 mln eurot (2013. aasta IV kvartal: negatiivne 1,1 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,2 mln eurot (2013. aasta IV kvartal: positiivne 0,8 mln eurot).
Ehitustegevuse sesoonsusest tingituna olid äritegevuse kvartaalsed rahavood positiivsed peamiselt tulenevalt ehitustööde tellijatelt saadaolevate nõuete vähenemisest, mida teiselt poolt tasakaalustas negatiivselt alltöövõtjatele kohustuste tasumine ja valmidusastme meetodil arvestatud nõuete suurenemine.
Investeerimistegevuse IV kvartali rahavoog oli negatiivne peamiselt tulenevalt põhivarade soetusest summas 0,4 mln eurot, mis on seotud nii teedeehitusvaldkonna seadmete kui sõiduautode masinapargi uuendamisega.
Finantseerimistegevuse kvartaalne rahavoog oli negatiivne eelkõige tulenevalt arendusprojektide ehituskulude finantseerimiseks võetud laenude saldo negatiivsest netomuutusest summas 2,8 mln eurot.
Dividendid ja dividendipoliitika
Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.
8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.
30. aprillil 2014 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2014. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2013. aasta dividendimääraks 70% ja dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2013), (võrreldavad andmed 2013. aasta kohta: dividendid summas 5,3 mln eurot (0,30 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2012. aasta dividendimääraks 70% ning dividenditootluseks 5,1% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2012)).
Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 11 kohaselt oli ASil Merko Ehitus võimalik maksta nimetatud dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 20. mail 2014.
Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58% ning dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014). Võttes arvesse emaettevõttele juba tasutud ja 2015. aasta alguses planeeritud välistütarde poolt tasutavad dividendid tekib kontsernil Eestis 2015. aasta dividende väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu ca 0,9 mln eurot.
Aktsiakapitali vähendamine
Juhatus teeb ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta).
Vastavalt Eestis kehtivale Tulumaksuseaduse §50 lõige 2 ei tule tasuda tulumaksu aktsiakapitali sissemaksete vähendamisel, aktsiate tagasiostmisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis on varasemalt tehtud rahalise sissemakse teel. Nimetatud rahalisi sissemakseid on ASi Merko Ehitus tehtud ca 4,0 mln euro ulatuses.
Vastavalt juhatuse ettepanekule väheneks aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra (0,23 eurot aktsia kohta), summalt 12,0 mln eurot summani 7,9 mln eurot. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel ning vähendamise tulemusena väheneb ühe aktsia arvestuslik väärtus 0,677966 eurolt 0,447967 euroni, aktsiate arv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat.
Vastavalt Merko Ehitus põhikirjale on seltsi miinimumaktsiakapital 6,0 mln eurot ning maksimumaktsiakapital 24,0 mln eurot. Uueks aktsiakapitali suuruseks kujuneks 7,9 mln eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga.
Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.
Aktsiakapitali vähendamise ettepanek esitatakse 29. aprillil 2015 toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks. Positiivse otsuses korral makstakse aktsiakapitali vähendamine summas 4 071 000 eurot aktsionäridele välja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, mis toimuks eelduslikult 2015. aasta teisel poolaastal.
Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)
| 12 kuud 2014 | 12 kuud 2013 | 12 kuud 2012 | IV kv 2014 | IV kv 2013 | IV kv 2012 | ||
| Kasumiaruande kokkuvõte | |||||||
| Müügitulu | mln eurot | 252,3 | 262,7 | 249,1 | 70,1 | 64,9 | 71,4 |
| Brutokasum | mln eurot | 24,7 | 22,7 | 17,9 | 8,5 | 5,4 | 7,3 |
| Brutokasumimarginaal | % | 9,8 | 8,6 | 7,2 | 12,1 | 8,3 | 10,2 |
| Ärikasum | mln eurot | 14,0 | 12,3 | 8,8 | 5,5 | 2,7 | 4,7 |
| Ärikasumimarginaal | % | 5,5 | 4,7 | 3,5 | 7,8 | 4,2 | 6,6 |
| Kasum enne maksustamist | mln eurot | 13,3 | 11,1 | 7,9 | 5,3 | 2,4 | 4,4 |
| Maksude-eelse kasumi marginaal | % | 5,3 | 4,2 | 3,2 | 7,6 | 3,8 | 6,2 |
| Puhaskasum | mln eurot | 12,3 | 10,4 | 7,6 | 4,8 | 2,5 | 4,5 |
| emaettevõtte omanike osa | mln eurot | 12,4 | 10,4 | 7,6 | 4,8 | 2,5 | 4,4 |
| mittekontrolliva osaluse osa | mln eurot | (0,1) | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,1 |
| Puhaskasumimarginaal | % | 4,9 | 4,0 | 3,1 | 6,8 | 3,8 | 6,2 |
| Muud kasumiaruande näitajad | |||||||
| EBITDA | mln eurot | 16,4 | 15,1 | 11,4 | 6,2 | 3,5 | 5,4 |
| EBITDA marginaal | % | 6,5 | 5,7 | 4,6 | 8,9 | 5,4 | 7,6 |
| Üldkulud müügitulust | % | 4,9 | 4,7 | 4,5 | 4,9 | 4,7 | 4,5 |
| Tööjõukulud müügitulust | % | 11,9 | 11,8 | 11,2 | 11,3 | 10,7 | 11,7 |
| Müügitulu töötaja kohta | tuhat eurot | 319 | 308 | 278 | 89 | 76 | 80 |
| Muud olulised näitajad | 31.12.2014 | 31.12.2013 | 31.12.2012 | |
| Omakapitali tootlus | % | 10,1 | 8,8 | 6,8 |
| Varade tootlus | % | 5,0 | 4,4 | 3,4 |
| Investeeritud kapitali tootlus | % | 8,8 | 8,0 | 6,0 |
| Omakapitali määr | % | 51,0 | 50,9 | 52,0 |
| Laenukohustuste määr | % | 15,1 | 14,8 | 15,8 |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | korda | 2,3 | 2,0 | 2,1 |
| Maksevõime kordaja | korda | 1,1 | 1,1 | 1,1 |
| Debitoorse võlgnevuse käibevälde | päeva | 56 | 58 | 58 |
| Tarnijate käibevälde | päeva | 39 | 43 | 47 |
| Keskmine töötajate arv | inimest | 790 | 853 | 895 |
| Teostamata tööde jääk | mln eurot | 179,1 | 213,7 | 189,9 |
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes
|
2014.a. 12 kuud |
2013.a. 12 kuud |
2014.a. IV kvartal |
2013.a. IV kvartal |
|
| Müügitulu | 252 323 | 262 719 | 70 086 | 64 875 |
| Müüdud toodangu kulu | (227 591) | (239 996) | (61 612) | (59 517) |
| Brutokasum | 24 732 | 22 723 | 8 474 | 5 358 |
| Turustuskulud | (3 190) | (3 041) | (900) | (812) |
| Üldhalduskulud | (9 128) | (9 260) | (2 551) | (2 219) |
| Muud äritulud | 1 901 | 2 264 | 636 | 493 |
| Muud ärikulud | (340) | (425) | (184) | (107) |
| Ärikasum | 13 975 | 12 261 | 5 475 | 2 713 |
| Finantstulud (-kulud) | (667) | (1 116) | (165) | (264) |
| sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt | (130) | (138) | (27) | (35) |
| finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt | 2 | 2 | 1 | (30) |
| intressikulud | (662) | (814) | (180) | (199) |
| kasum (kahjum) valuutakursi muutustest | (12) | (202) | (7) | (17) |
| muud finantstulud (-kulud) | 135 | 36 | 48 | 17 |
| Kasum enne maksustamist | 13 308 | 11 145 | 5 310 | 2 449 |
| Tulumaksukulu | (1 055) | (791) | (497) | 56 |
| Perioodi puhaskasum | 12 253 | 10 354 | 4 813 | 2 505 |
| sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist | 12 417 | 10 399 | 4 796 | 2 452 |
| mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist | (164) | (45) | 17 | 53 |
| Muu koondkasum | ||||
| Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel | 4 | (157) | 4 | (2) |
| Perioodi koondkasum | 12 257 | 10 197 | 4 817 | 2 503 |
| sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist | 12 421 | 10 242 | 4 800 | 2 450 |
| mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist | (164) | (45) | 17 | 53 |
| Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) | 0,70 | 0,59 | 0,27 | 0,14 |
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes
| 31.12.2014 | 31.12.2013 | |
| VARAD | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 51 583 | 46 633 |
| Nõuded ja ettemaksed | 46 382 | 57 172 |
| Ettemakstud tulumaks | 3 | 19 |
| Varud | 117 638 | 87 451 |
| 215 606 | 191 275 | |
| Põhivara | ||
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 11 476 | 27 415 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 1 535 | 1 592 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 4 619 | 4 672 |
| Materiaalne põhivara | 15 003 | 13 117 |
| Immateriaalne põhivara | 1 011 | 1 167 |
| 33 644 | 47 963 | |
| VARAD KOKKU | 249 250 | 239 238 |
| KOHUSTUSED | ||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 14 287 | 18 916 |
| Võlad ja ettemaksed | 71 122 | 72 162 |
| Tulumaksukohustus | 352 | 62 |
| Lühiajalised eraldised | 6 239 | 5 906 |
| 92 000 | 97 046 | |
| Pikaajalised kohustused | ||
| Pikaajalised laenukohustused | 23 359 | 16 469 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustus | 738 | 505 |
| Muud pikaajalised võlad | 1 671 | 2 162 |
| 25 768 | 19 136 | |
| KOHUSTUSED KOKKU | 117 768 | 116 182 |
| OMAKAPITAL | ||
| Mittekontrolliv osalus | 4 455 | 1 193 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | ||
| Aktsiakapital | 12 000 | 12 000 |
| Kohustuslik reservkapital | 1 200 | 1 200 |
| Realiseerimata kursivahed | (665) | (669) |
| Jaotamata kasum | 114 492 | 109 332 |
| 127 027 | 121 863 | |
| OMAKAPITAL KOKKU | 131 482 | 123 056 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 249 250 | 239 238 |
Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).
Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks'i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba't ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.
