Eile, 20.02.2020 tegi Riigikohus tegi otsuse haldusasjas nr 3-16-2267 ja ei rahuldanud osaliselt AS Tallinna Vesi kaebust Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja viivise välja mõistmiseks, mille AS Tallinna Vesi oli esitanud põhjendusel, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tsingi, vase ja kroomi piirmäärad olid vastuolus põhiseadusega.
AS Tallinna Vesi esitas 13. novembril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 99 § 8 lg-ga 2 tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel summas 1 136 191 eurot (sh ülemäärane saastetasu 1 002 138 eurot ja sellelt tasutud tulumaks 134 053 eurot) ning põhinõudelt viivise väljamõistmiseks. Kahju tekkis, sest alates 1. jaanuarist 2013 kehtisid õigusvastased piirnormid. Määruse nr 99 § 8 lg 2 jõustumise järel pidi heitvesi olema sama puhas kui veekogus olev vesi ning selle muudatuse tulemusel langes vase, tsingi ja üldkroomi piirväärtus heitvees sedavõrd, et Tallinna Veel ei olnud enam võimalik tagada vette juhitava heitvee vastavust keskkonnanõuetele. Seetõttu tuli tal tasuda keskkonnatasu kõrgendatud määras ning ta kaotas võimaluse keskkonnatasude seaduse alusel saastetasude vähendamiseks. Tallinna Vesi leidis, et kahju on tekitatud avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega, sest määrus nr 99 kehtestati ilma sisulise analüüsita (sh jäeti arvestamata loodusliku fooni ja vee-ettevõtjate investeerimisvajadusega). Heitveele kehtestatud normid olid isegi rangemad kui joogiveele kehtestatud normid, kusjuures määruse nr 99 seletuskirjast ei nähtu, kuidas neid üleminekuajata kehtestatud piirnorme saavutada (nende saavutamine ei ole tänini tehnoloogiliselt võimalik). Seejuures kehtisid merre juhitavale heitveele põhjendamatult rangemad nõuded kui jõgedesse ja järvedesse juhitavale heitveele. Kehtestatud piirmäärade põhiseadusvastasust (ebaproportsionaalsust) kinnitab määruse nr 99 muutmine alates 1. jaanuarist 2017, millega pöörduti sisuliselt tagasi varasemate piirmäärade juurde. Kui määruse nr 99 andmisel oleks võetud arvesse asjakohaseid looduslikke olusid, tehnoloogilisi võimalusi, majanduslikke mõjusid ja ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust, siis oleks kehtestatud õiguspärased piirmäärad ning Tallinna Veele ei oleks kahju tekkinud.
Riigikohus leidis oma 20.02.2020 otsuses, et Tallinna Veele ei tekitatud kahju mitte riigi poolse õigusloomega ehk määrusega nr 99, vaid see tekkis lähtuvalt ettevõttele väljastatud vee erikasutusloast, mille alusel määrati ka keskkonnatasu maksmise kohustus. Määruse nr 99 õiguspärasuse hindamisel ei pidanud Riigikohus vajalikuks arvestada asjaolu, et ettevõttele väljastati keskkonnaluba määruses nr 99 toodud piirnormide järgi. Riigikohus jättis ettevõtte taotlusele vaatamata algatamata ka määruse nr 99 põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse. Seda vaatamata asjaolule, et 2017. a muudatusega leevendati oluliselt raskemetallide piirmäärasid.
Riigikohus jättis Vabariigi Valitsuse menetluskulud tema enda kanda.
Riigikohtu otsusele esitas eriarvamuse riigikohtunik Viive Ligi, kes ei nõustunud kolleegiumi enamuse arvamusega, mille kohaselt tuli kahjunõue jätta rahuldamata. Eriarvamusele jäänud riigikohtunik leidis, et Vabariigi Valitsuse määruse ja AS-ile Tallinna Vesi tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos ning asi oleks tulnud saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Eliis Randver
Kliendisuhete ja Kommunikatsiooni juht
Tallinna Vesi
(+372) 626 2275
Eliis.randver@tvesi.ee