Enefit Greeni III kvartali 2023 vahearuanne

Enefit Green grupi 2023. aasta III kvartali äritulud langesid 26% ja ärikulud kasvasid 4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 51% võrra 15,9 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kahanes 17,9 mln euro võrra 5,0 mln euroni.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:

„Mulluste erakordselt kõrgete elektrihindadega võrreldes on toimunud elektriturul hindade stabiliseerumine uutel tasemetel. Nord Pooli hinnapiirkonna päevasiste elektrihindade kõikumine on aga jätkuvalt suur.

Tootsime kvartalis aastatagusega võrreldes 37% rohkem elektrit. Seda aitasid saavutada eeskätt uued ehituses ja juba kasutusele võetud tuule- ja päikesepargid. Ehituses tuuleparkidest alustas elektri tootmist Tolpanvaara tuulepark (72 MW) Põhja-Soomes. Pärast neljakuulist seisakut sai taaskäivitatud septembrist Akmene tuulepargis (75 MW) Leedus 11 tuulikut 14-st.

Kasvanud tootmistulemustele vaatama jäi elektritoodang varem plaanitust siiski väiksemaks. Peamiseks põhjuseks oli puuduolev Akmene tuulepargi toodang, kuid oluline mõju oli ka töökindluse-alastel väljakutsetel. Elektrihinna langus ja oodatust madalam elektritoodang mõjutasid kokkuvõttes kolmanda kvartali majandustulemusi, kuna põhjustasid oodatust suuremaid elektriportfelli tasakaalustamiseks tehtavaid ostusid täitmaks pikaajaliste elektrimüügilepingutega võetud kohustusi.

Sesoonsusest tulenevalt on aasta viimane kvartal Enefit Greeni jaoks väga tähtis ja meie peamiseks eesmärgiks on tootmisvarade kõrge töökindluse hoidmine, et saavutada kõrged toodangutulemused. Jätkame tööd lühi- ja pikaajalise arendusportfelliga ning hoiame fookuses hübriidlahendusi. Uute investeerimisotsuste tegemisel on meie eesmärgiks lubatud kapitalitootluse tagamine.“

Veebiseminar III kvartali 2023 tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele täna, 2. novembril 2023 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte III kvartali 2023 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused

• Akmene tuulepargi taaskäivitamine
• Uus 12-aastane 180 mln euro mahus investeerimislaen EIB-lt
• Nurgakivi Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisalale (255MW tuule- ja 74MW päikesepark)
• Esimesed tuulikud alustasid tootmist Tolpanvaara 72MW tuulepargis Soomes
• Lääne-Nigula tuuleenergeetika eriplaneeringu esimese etapi heakskiitmine
  
  

Peamised näitajad

* Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind
** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost) / toodang
*** Puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud

Äritulud kokku langesid 15,8 mln euro võrra, sh. müügitulud langesid 18,0 mln euro ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud kasvasid 2,2 mln euro võrra. Müügitulude 18,0 mln euro suurusest langusest tulenes 11,0 mln eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks olid elektri turuhinnad. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli III kvartalis 97,8 €/MWh (võrdlusperioodil 317,7 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 84,9 €/MWh (võrdlusperioodil 205,1 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli III kvartalis 2023 82,2 €/MWh, aasta varem 285,2 €/MWh. 2023. aasta III kvartalis müüdi turule 163 GWh elektrit, võrdlusperioodil 120 GWh.

PPA-dega oli III kvartalis meie portfellist kaetud 202 GWh keskmise hinnaga 80,9 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de ning FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kaudu 81 GWh keskmise hinnaga 72,1 €/MWh. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate aastate lõikes on välja toodud kvartaliaruande riskijuhtimise peatükis.

2023. aasta III kvartalis ostsime turult elektrit 110 GWh keskmise hinnaga 116,5 €/MWh, aasta varem 16 GWh keskmise hinnaga 337,7 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit). 2022. aasta III kvartalis oli turult oste tunduvalt vähem, kuna osa toodangust oli fikseeritud hinnaga FiT toetusskeemi all ning PPA mahud olid väga väikesed. Suuremaid elektriostukulusid põhjustas ka oodatust madalam elektritoodang.

Pelleti müügitulud olid kahe kvartali võrdluses 3,0 mln euro võrra madalamad. Pelleti keskmine müügihind tõusis aastaga 32%. 2022. aasta III kvartalis oli hind 182,6 €/tonni kohta, 2023. aasta III kvartalis 240,6 €/tonni kohta. III kvartalis müüdi pelleteid 17 tuhat tonni, võrdlusperioodil 39 tuhat tonni.

Soojusenergia toodang suurenes 31 GWh tasemele 115 GWh (võrdlusperioodil 84 GWh) ning hind vähenes mullusega võrreldes 14% (-1,8 €/MWh). Kõrgema toodangu ning madalama hinna koosmõjul suurenes soojusenergia müügitulu 1,3 mln euro võrra.

Võrdlusperioodi müügitulud olid 3,2 mln euro võrra kõrgemad, kuna müügituludes kajastus päikeseteenuse laovarude müügist saadud tulu. Võrdlusperioodil otsustasime loobuda päikeseteenuse „võtmed kätte“ lahenduste pakkumisest ning müüsime sellega seotud laovaru.

Muid äritulusid mõjutas 2023. aasta III kvartalis enim taastuvenergia tasu suurenemine kvartalite võrdluses 1,4 mln euro võrra. Taastuvenergia tasu suurenemist III kvartalis mõjutas 0,7 mln euro ulatuses Poola päikeseparkide taastuvenergia tasu. Võrdlusperioodil maksime Poolas kasutusel olevate hinnavahelepingute (CfD – ingl k Contract for Difference) alusel taastuvenergia tasusid tagasi 0,7 mln euro ulatuses. 2023. aasta III kvartalis olid Poolast saadud taastuvenergia tasud 16 tuhat eurot. Poola taastuvenergia tasu mõjule lisaks kasvas taastuvenergia tasu Eesti opereerivates tuuleparkides (+0,3 mln eurot) ning Iru elektrijaamas (+0,4 mln eurot). Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega. Kuigi mullu kolmandas kvartalis lõppesid Vanaküla ja Virtsu III tuuleparkide taastuvenergia toetused (võrdlusperioodi ärituludes 0,2 mln eurot), ületas mõlemal perioodil toetust saavate tuuleparkide toodang võrdlusperioodi 13,6 GWh võrra (parkide mõju ärituludele +0,5 mln eurot). Iru elektrijaama taastuvenergia toodang 10,5 GWh (võrdlusperioodil 6,2 GWh) suurendas äritulusid võrreldes võrdlusperioodiga 0,4 mln eurot.

Muid äritulusid mõjutas positiivselt summas 0,4 mln eurot 2021. aastal tekkinud tuletisvaba lepingulise kohustuse saldo vähendamine seoses vastavate PPA lepingute osalise täitmisega ning Šilute tuulepargi madala töökindluse eest saadav trahv summas 0,4 mln eurot. Tuletisvaba lepinguline kohustus tuleneb varasematest elektrienergia vahetuslepingutest, mis konverteeriti füüsilise elektrimüügi lepinguteks (PPA). Seoses sellega tuletisvaba lepingulise kohustuse vähenemine ei oma mõju rahavoole ning vastav elektrimüügi rahaline arveldus toimub PPA lepingute alusel.

EBITDA ja segmendiaruandlus

Suurimat mõju EBITDA langusele omas müüdud elektri hinna langus (-25,1 mln eurot), kuna elektrihinnad on võrreldes mulluse III kvartaliga märkimisväärselt langenud. PPAdest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +15,5 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -11,2 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga kasvanud 37%.

Koostootmise segment ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le positiivset mõju 1,9 mln euro ulatuses. Arvesse on võetud pelleti tulusid, varude muutust, tehnoloogilise kütuse mõju ning soojusenergia tulusid.

Tuletisvaba kohustuse saldo suurendas kvartalite võrdluses EBITDA-d, täpsem selgitus on esitatud ülalpool äritulude kirjelduses.

Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 2,2 mln euro võrra ehk 24%. Püsikulude kasv tulenes hoolduskuludest, tööjõukuludest ning uuringute ja konsultatsioonide kuludest.

Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (61% ärituludest ja 64% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 33% ja moodustas 41% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 6% kogu grupi ärituludest ja EBITDA 10% kogu grupi EBITDA-st. Raporteeritavatest segmentidest kahanesid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud lisatud aruandes.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum langes 17,9 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 5,0 mln eurot. Puhaskasumi langus on tingitud nii madalamatest elektrihindadest kui ka suurematest elektriportfelli balansseerimiseks tehtavatest elektriostu kuludest.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2023. aasta III kvartalis 87,3 mln eurot, mida on 7,5 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 85,6 mln euroni. Sellest 79,0 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 45,4 mln eurot investeeriti Kelme tuuleparki, 18,9 mln eurot Sopi-Tootsi tuuleparki ja 14,8 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Sopi päikesepargi ehitusetappi 1,9 mln eurot.

Baasinvesteeringuid tehti III kvartalis 1,7 mln euro ulatuses, mida on 0,8 mln euro võrra rohkem kui võrdlusperioodil. 2023. aasta III kvartali baasinvesteeringud olid peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega.

Finantseerimine

Jätkuva investeerimistegevuse rahastamiseks võttis Enefit Green III kvartali jooksul kasutusse 60 mln eurot NIB investeerimislaenust lõpptähtajaga aastal 2035 ning sõlmis ühe täiendava 12 aastase tähtajaga investeerimislaenu lepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) summas 180 mln eurot. III kvartali lõpu seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 411,3 mln eurot (279,6 mln eurot 31. detsembril 2022). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 407,0 mln eurot.

Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30. septembri 2023 seisuga oli 3,80% (31. detsember 2022 2,60%). Intressirisk oli kvartali lõpu seisuga fikseeritud vastavate laenude tähtajani umbes 39% ulatuses välja võetud laenude mahust.

Kvartali lõpu seisuga oli sõlmitud kuid veel kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 405 miljonit eurot.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.

Manused

• EGR1T Q3 2023 vahearuanne EST
• EGR1T_Q3_2023_esitlus_EST