Baltika auditeerimata majandustulemused, II kvartal 2011

Baltika Grupi teise kvartali tulemused vastasid üldjoontes ettevõtte ootustele. Teise kvartali rõhuasetus on olnud efektiivsuse tõstmisel läbi jaevõrgu ümberorganiseerimise ning sisemiste protsesside tõhustamise. Esimesel poolaastal on ettevõte jätkuvalt parendanud kollektsioonide loomise protsessi, tõhustanud varude ning allahindluskampaaniate juhtimist, jätkanud brändide sihtklientidele suunatud täpsemat turundust ning poodide teenindustaseme tõstmist. Efektiivsuse tõstmise meetmete tulemusena on müük ruutmeetrile kasvanud teises kvartalis 10% ja kohalikes valuutades isegi rohkem. Samal ajal on poevõrgu opereerimise kulud vähenenud 10% ning kulu ruutmeetrile 1,4%.

Paranenud on teise kvartali brutomarginaal, ulatudes 58% (2010. aasta vastav näitaja oli 56%) ning tunduvalt on paranenud allahindlusmäärad – teise kvartali keskmine allahindlusmäär on 5 protsendipunkti võrra väiksem eelmise aastaga võrreldes. Varude käibekiirus on kasvanud ja kuigi maailmaturul on tooraine (eeskätt puuvilla) hinnad hüppeliselt kasvanud ning Hiina kuluinflatsioon on märkimisväärne, on ettevõte suutnud hoida omahinna ja müügihinna suhte samal tasemel.

Eelmise aasta teise kvartaliga samal tasemel müügid saavutas Baltika selle aasta teises kvartalis 9% väiksema müügipinnaga, samal ajal kasvas brutokasum 4% ja tegevuskulud (turustus- ja üldhalduskulud) vähenesid 6%. Grupi tulemusüksused parandasid teises kvartalis oluliselt oma tulemusi, kõik brändid ja jätkuvad jaeturud olid kasumlikud ning jaesüsteemi kogukasum kasvas aastaga 57%.

2011. aasta teise kvartali põhitegevuse ärikahjumiks kujunes 99 tuhat eurot, eelmise aasta sama kvartali ärikahjum oli 511 tuhat eurot. Ärikahjum sisaldab 94 tuhat eurot kursikahjumit, samas kui eelmisel aasta tulemis sisaldus kursikasum 304 tuhat eurot. 2011. aasta teise kvartali lõpetas Baltika Grupp 444 tuhande eurose puhaskahjumiga, 2010. aasta teise kvartali puhaskahjum oli 886 tuhat eurot.

Olulisemad sündmused teises kvartalis:

• Ettevõte jätkas ootustele mittevastavate poodide monitooringut ning sulges Evropeysky kaupluse Moskvas, mis vähendab Venemaa opereerimiskulusid ning suurendab jaesüsteemi kasumlikkust. Samal ajal avas ettevõte ühe kaupluse Ukrainas Odessa kaubanduskeskuses.
• Ettevõte tugevdas Venemaa turu juhtimist, palgates oma meeskonda üle 15-aastase jaekaubanduse kogemusega professionaali.
• 11. mail 2011 toimunud aktsionäride üldkoosolek otsustas suurendada AS Baltika aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 3 150 000 aktsiat väljalaskehinnaga üks euro. Kuna ei märgitud piisavas koguses aktsiaid, tühistas ettevõte emissiooni. 27. juunil 2011 toimunud nõukogu koosolekul otsustati suurendada AS Baltika aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 4 300 000 nimelist lihtaktsiat väljalaskehinnaga 0,70 eurot. Uusi aktsiaid pakutakse olemasolevatele ja uutele investoritele avaliku emissiooni kaudu ning märkimine on võimalik 19. juulist kuni 2. augustini. Aktsionär KJK Fund Sicav-SIF on võtnud kohustuse märkida 2 142 857 aktsiat, E.Miroglio S.A. 2 157 142 aktsiat ning aktsionär East Capital Baltic Fund 333 000 aktsiat.

Ettevõte jätkab käimasoleva aktsiaemissiooni toel plaanitud strateegia elluviimist:

• Müükide suurendamine eeskätt läbi olemasolevate kaupluste müügiefektiivsuse tõstmise, uute poodide avamise ning täiendavate müügikanalite aktiivsema kasutamise. Selleks viib ettevõte lõpuni Montoni ja Mosaici brändide visuaalse identiteedi ja poekontseptsioonide uuendamise koostöös rahvusvahelise loovagentuuriga Dan Pearlman ning alustab järk-järgulist poodide rekonstrueerimist. Uue kontseptsiooni alusel avab ettevõte vähemalt ühe uue poe Ukrainas ja ühe Lätis ning võtab Vene hulgimüügipartnerilt üle kolm poodi Siberi piirkonnas. Samuti jätkab Baltika ettevalmistusi Montoni e-poe avamiseks (testimisperioodiks on planeeritud käesoleva aasta neljas kvartal) ning uute hulgi- ja frantsiisipakkumiste tegemiseks (esimesed lepingud 2012. aasta esimeseks poolaastaks). Poola turg suletakse selle aasta kolmanda kvartali jooksul ning sealsed müügid lõpevad augustis.
• Juhtimise tõhustamise ning parema tootearenduse ja müügikorralduse ressursi kasutamise eesmärgil toimub selle aasta kolmandas kvartalis üleminek efektiivsemale brändide ja müükide juhtimise struktuurile. Baltika jätkab opereerimist nelja brändiga, kuid tsentraliseerib mitmed senised brändipõhised tegevused, samuti korrastab ettevõte senist maatriksjuhtimisstruktuuri, vähendades juhtimistasandeid ja täpsustades vastutusi.
• Omatootmise efektiivistamise eesmärgil töötab ettevõte käesoleva aasta kolmanda kvartali jooksul välja strateegilise plaani Grupi oma tehaste tulevikuks. Alternatiividena kaalutakse omatootmise täielikku integreeritust Grupi tootearendusega või Grupi tehaste nii-öelda vabale turule laskmist iseseisva kasumiüksusena. Mõlemal juhul on eesmärgiks tootmise omahinna jätkuv alandamine.

Ettevõte ootab järgmistelt kvartalitelt senise kasvu jätkumist ning juhtkonna eesmärgiks on saavutada käesoleva aasta teisel poolaastal positiivne lõpptulemus.

MÜÜGITULUD

Baltika Grupi 2011. aasta esimese poolaasta müügitulu ulatus 24 413 tuhande euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 3%. Baltika Grupi 2011. aasta teise kvartali müügitulu oli 12 642 tuhat eurot, jäädes eelmise aastaga samale tasemele.

Müügitulu

Jaemüük

Jaemüük oli 2011. aasta esimesel poolaastal kokku 22 847 tuhat eurot, mis oli 4% enam kui aasta tagasi. 2011. aasta esimeses poolaastas kasvasid müügid Lätis (17%), Eestis (13%) ja Venemaal (5%).

Jaemüük oli 2011. aasta teises kvartalis kokku 12 092 tuhat eurot, mis oli 1% enam kui aasta tagasi. 2011. aasta teises kvartalis kasvasid müügid Eestis (+13%) ja Lätis (+11%). Müükide kahanemise põhjuseks Leedus, Ukrainas, Venemaal ja Poolas on müügipindade oluline vähenemine ning Ukrainas ka valuutakursi mõju. Kohalikus valuutas oli Ukraina teise kvartali müük 5% väiksem, samas kui euros oli kahanemine 17%.

Jaemüük turgude lõikes

Poed ja müügipinnad

2011. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga oli Baltikal 116 kauplust kuues riigis müügipinnaga 23 582 ruutmeetrit, mis oli 12 poe ning 2148 m² võrra vähem kui aasta tagasi. 2011. aasta esimeses poolaastas avati üks kauplus Ukrainas ja suleti viis kauplust: kaks Leedus ja Venemaal ning üks Ukrainas.

Poed turgude lõikes

Poodide ja müügipinna vähenemine on olnud tingitud jaesüsteemi restruktureerimisest, kuna ettevõtte üheks oluliseks eesmärgiks on olnud efektiivsuse kasvatamine. Ettevõte monitoorib jätkuvalt ootustele mittevastavate poodide tulemusi ning parandab tulemusi läbi erinevate tegevuste, kuid suures osas on poodide võrk tänaseks korrastatud ning suuremahulisi poodide sulgemisi (välja arvatud Poola neli poodi) ei ole planeeritud.

Jaesüsteemi müügiefektiivsust näitab müük ruutmeetri kohta ning vastavad näitajad on oluliselt paranenud kõikidel turgudel, välja arvatud Poolas, kus nelja poe sulgemine on lõpujärgus. Tugevaimat müük ruutmeetri kohta kasvu näitas Leedu turg, mis sisenes võrreldes teiste Balti turgudega majandulangusesse hiljem ning kus ka tõus algas hiljem. Eesti ja Läti turud näitavad stabiilset kasvu ja rahule võib jääda ka Ukraina ning Venemaa teise kvartali kasvuga, mis kohalikus valuutas on vastavalt 15% ja 8%. Valuutade ebasoodsast liikumisest tulenevalt on euros kasv tunduvalt väiksem.

Müügiefektiivsus turgude lõikes

*kohalikus valuutas oli müügiefektiivsuse kasv teises kvartalis Venemaal 8% ja Ukrainas 15%, esimesel poolaastal oli efektiivsuse kasv vastavalt 8% ja 16%

Brändid

Brändide lõikes moodustab kõige suurema osa Baltika jaemüügist Montoni kaubamärk, mille osakaal jaemüügis oli 2011. aasta esimesel poolaastal 53%. Mosaic moodustas Grupi jaemüügist 32%, Baltman ning Ivo Nikkolo vastavalt 8% ja 7%.

Jaemüük brändide lõikes

Jätkuvat tugevat kasvu näitasid Monton ja Baltman, mille müük kasvas teises kvartalis vastavalt 5% ja 10%. Ivo Nikkolo ja Mosaici teised kvartali müük vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid eelkõige oli müügi vähenemise põhjuseks poodide sulgemine ehk pinna vähenemine. Kõikide brändide efektiivsusnäitajad on paranenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning see on seotud majanduskeskkonna ja tarbijate nõudluse stabiliseerumisega ning ettevõtte jaesüsteemi korrastamisega.

Brändide müügiefektiivsus ning keskmise pinna muutus

Suurima käibega brändi Monton edukas kevad-suvine kollektsioon ning aktiivne turundus koos visuaalse kliendikommunikatsiooni parendamisega on taganud tugeva 14% efektiivsuse kasvu ka teises kvartalis.

Suuruselt teine bränd Mosaic näitas väiksemat, 1% kasvu teises kvartalis ja seda eelkõige tingituna Ukraina ja Venemaa majanduse oodatust nõrgemast sihtkliendi tarbimise taastumisest ning valuutakursi mõjutustest. Mosaici sihtkliendi ostukäitumine aktiviseerub erinevate hinnapakkumiste ja allahindluste perioodil, seda eelkõige Ukrainas, kuid ka Venemaal. Balti riikides on selle mõju tunda enim Leedus. Sellele vaatamata on toimunud oluline paranemine teise kvartali ning seeläbi ka poolaasta müügitulemuse allahindlusmäärades.

Teises kvartalis andis suurepärase müügitulemuse Mosaici meesterõivaste kollektsioon. See koos Baltmani tulemustega on kollektsiooni loomise protsessi parendamise tulemus ning kinnitab meeste naasmist kauplustesse ning nende ostuaktiivsuse kasvu.

Baltmani müük ruutmeetri kohta kasvas teises kvartalis 28%, mis näitab kollektsiooni edukust ja paremat planeerimist ning turgude (eriti Eesti ja Läti) taastumist majanduskriisist. 2011. aasta kevad-suvi oli keeruline aeg meeste ülerõivaste müügiks, kuna kevad jäi väga lühikeseks, aga selle tasakaalustasid suurepärased tulemused Baltmani kõige olulisemates rõivakategooriates – ülikondades, pintsakutes ja särkides.

Hea tulemus saavutati ka Baltmani eritellimusülikondade müügiga, mida müüdi 28tuhande euro eest, mida oli pea kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Seega moodustas eritellimuse müük 3% kogu brändi jaekäibest, mis vastab ka brändi pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele.

Ivo Nikkolo esimene poolaasta on olnud edukas ja teise kvartali kasv oli 11%, mis tulenevalt Ivo Nikkolo kollektsiooni põhifookuse – äri- ja ülerõivad – nõudluse mõningasest vähenemisest hooaja teisel poolel, jäi alla aasta esimese kvartali ülikõrgele kasvule.

Hulgimüük

2011. aasta esimese poolaasta hulgimüük kokku oli 1266 tuhat eurot, olles 15% väiksem kui aasta tagasi. Samas on hulgimüük Baltika võrreldavatele klientidele 2011. aasta esimeses poolaastas kasvanud 18%. Eelmise aasta esimese poolaasta hulgimüügist moodustas 28% AS Virulase toodete hulgimüük, tänaseks on AS Virulase kaubamärgid müüdud.

Olulisimad müügikasvud on toimunud Lääne- ja Ida-Euroopa turgudel seoses Peek & Cloppenburgi uute müügikohtade lisandumisega. Kui 2010. aasta alguses oli Mosaic esindatud 30 Peek & Cloppenburgi müügikohas, siis tänaseks on lisandunud veel 10 kaubamaja ning kaks uut turgu – Holland ja Rumeenia. Juba eelnevalt oli Mosaic esindatud Saksamaa, Austria, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Tšehhi ja Horvaatia Peek & Cloppenburgi valitud kaubamajades, kusjuures Austria ja Poola turgudel on bränd esindatud enamikus keti kaubamajades. Peek & Cloppenburg on Euroopa juhtivaid kaubamajade kette, millele kuulub Saksamaal üle 80 ning Euroopas kokku üle 100 kaubamaja. 

Hulgimüük Stockmannile on suurenenud seoses Vene turu uute müügikohtade (sealhulgas Peterburgi „flagship“ poe) avamisega.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Teises kvartalis vähenesid turustuskulud 8% võrra, ulatudes 6535 tuhande euroni. Jaesüsteemi poodide opereerimiskulud on ligi 10% väiksemad kui eelmisel aastal ning ka ruutmeetri kohta on kulutused kahanenud ligikaudu 1,4%. Positiivne kulude vähenemine tuleneb poevõrgu restruktueerimisest, st eelkõige Moskva „flagship“ poe Europeysky sulgemisest aprilli alguses. Võrreldavate turgude ja poodide opereerimiskulud on mõningal määral kasvanud, kuna eelmisel aastal olid mitmed rendilepingud majanduskriisi aegsete ajutiste allahindlustega, mis on praeguseks lõppenud. Majanduste taastumisega Baltika sihtturgudel on kasvanud surve rendi- ja tööjõukuludele, kuid kulude kontroll on ettevõtte jaoks väga oluline ja suure tähelepanu all.

Üldhalduskulud on kasvanud võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga peamiselt palgakulude (uutele ametikohtadele on tööle võetud pikaajalise rahvusvahelise kogemusega spetsialistid, sh jaeopereerimise ning visual merchandisingu juht) ning pangateenustasude tõttu. Muud äritulud ja ärikulud on teises kvartalis mõjutatud valuutakursside ebasoodsast liikumisest, selle aasta teises kvartalis on muudes ärituludes ja ärikuludes kajastatud 94 tuhat eurot kursikahjumit, samas kui eelmisel aastal oli kursikasum 304 tuhat eurot.

2011. aasta teises kvartalis teenis Baltika Grupp brutokasumit 7315 tuhat eurot ehk 4% rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis ning seda vaatamata keskmiselt 9% väiksemale müügipinnale. Tugev kasv saavutati kõrgema brutokasumi marginaaliga. Teise kvartali brutomarginaaliks kujunes 58% (2010. aasta vastav näitaja oli 56%).

2011. aasta teise kvartali põhitegevuse ärikahjumiks kujunes 99 tuhat eurot, eelmise aasta sama kvartali ärikahjum oli 511 tuhat eurot.

Poolaasta ärikahjum on kokku 2194 tuhat eurot võrreldes aastataguse 2514 tuhande euroga. Eelmise aasta põhitegevuse tulemust mõjutas positiivselt esimeses kvartalis toimunud AS Virulase kaubamärkide „MasCara“ ja „Herold“ ning põhivara müük summas 256 tuhat eurot. Samuti oli valuutakursi liikumine eelmise aasta esimeses poolaastas positiivne ning Baltika Grupp teenis kursikasumit summas 840 tuhat eurot erinevalt selle aasta valuutakursi kahjumist 269 tuhat eurot.

Grupi 2011. aasta teise kvartali finantskulud ulatusid 332 tuhande euroni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 10%. Enamiku finantskuludest moodustas intressikulu. Laenuportfelli keskmine kaalutud laenuintressi suurus oli 2011. aasta teise kvartali lõpu seisuga 6,40% (2010 2. kvartal: 5,66%).

2011. aasta teise kvartali lõpetas Baltika Grupp 444 tuhande eurose puhaskahjumiga, 2010. aasta teise kvartali puhaskahjum oli 886 tuhat eurot.

FINANTSSEISUND

2011. aasta 30. juuni seisuga ulatus Baltika konsolideeritud bilansimaht 39 867 tuhande euroni, kasvades aasta lõpuga võrreldes 1%.

Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded on võrreldes aasta lõpu seisuga vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 2963 tuhande euroni. Nõuded ostjatele on vähenenud 5%, ulatudes 1194 tuhande euroni, nõuete netosumma sisaldab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 34 tuhat eurot.

Teise kvartali lõpus ulatusid varud 12 887 tuhande euroni, kasvades kuue kuuga 2083 tuhande euro ehk 19% võrra. Eelkõige on suurenenud kanga ja muude materjalide sisseost, mis võimaldab paindlikult reageerida kliendi ootustele ning on ettevalmistus kolmanda kvartali suurenenud müükideks. Võrreldes eelmise aastaga on paranenud ka varude käibekordaja.

Võlad hankijatele olid teise kvartali lõpus kokku 9538 tuhat eurot, mis on aasta lõpu seisuga kasvanud 2557 tuhande euro võrra. Hankijate võlgnevuse suurenemise põhjuseks on kasvanud sisseost.

Grupi netovõlg (Intressi kandvad võlakohustused- raha ja pangakontod) ulatus kvartali lõpus 19 654 tuhande euroni. Netovõla suhe omakapitali oli 201%. Baltika Grupi omakapital ulatus kvartali lõpu seisuga 9773 tuhande euroni.

INVESTEERINGUD

Olulisi investeeringuid 2011. aasta teises kvartalis Baltika Grupp ei teinud.

INIMESED

Baltika Grupis töötas 2011. aasta 30. juuni seisuga 1420 (31. detsember 2010: 1419) inimest, sealhulgas jaekaubanduses 808 (799), tootmises 432 (442) ning peakontoris koos logistikakeskusega 180 (178) inimest. Kuue kuu keskmine töötajate arv Grupis oli 1406 (2010: 1602).

Baltika Grupi töötajatele maksti 2011. aasta esimeses poolaastas kokku töötasusid summas 5258 tuhat eurot (2010: 5238 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ulatusid 154 tuhande euroni (2010: 152 tuhat eurot).

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

11. mail 2011. aastal toimunud AS Baltika aktsionäride korralisel üldkoosolekul kinnitati ettevõtte 2010. aasta majandusaasta aruanne ning otsustati tasuda eelisaktsiate omanikele dividendid vastavalt põhikirjale. Samuti otsustas üldkoosolek tühistada neli miljonit eelisaktsiat ja asendada need nimeliste lihtaktsiatega ning suurendada aktsiakapitali 40 000 tuhande krooni võrra.

Eelisaktsiad tühistati ja nimelised lihtaktsiad emiteeriti kooskõlas Väärtpaberituru seaduse §-ga 12 lg 2 p 3 järgmistele investoritele:

                ING LUXEMBOURG S.A.                                               2 346 990   lihtaktsiat;

                Aktsiaselts Genteel                                                            977 837   lihtaktsiat;

                OÜ Renum Invest                                                              400 000   lihtaktsiat;

                OÜ BMIG                                                                            125 173   lihtaktsiat;

                TENLION OÜ                                                                     150 000   lihtaktsiat;

                KOKKU                                                                           4 000 000   lihtaktsiat.

Aktsionäride üldkoosolek otsustas muuta põhikirja, võimaldamaks viia läbi aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtuse kroonidest eurodesse ümberarvestamine ning sellega seoses suurendada aktsiakapitali sissemakseid tegemata (fondiemissiooni teel) 1 917 518 võrra. Vastav eurodesse ümberarvestamine ei mõjuta aktsiatega seotud õigusi ega aktsiate nimiväärtuste suhet aktsiakapitali.

Aktsiakapitali muudatus registreeriti Äriregistris 30. mail 2011. Uus aktsiakapitali suurus on 22 046 395 eurot. Seltsil on ühte liiki nimelised lihtaktsiad nimiväärtusega 0,70 eurot.

Üldkoosolek valis 2011. a majandusaasta auditi läbiviimiseks audiitorfirma PricewaterhouseCoopers.

Ühtlasi otsustas aktsionäride üldkoosolek suurendada AS Baltika aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 3 150 000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot väljalaskehinnaga üks euro. Ülekursi suurus oli 0,30 eurot iga aktsia kohta. Uusi aktsiaid pakuti olemasolevatele ja uutele investoritele avaliku emissiooni kaudu. Kuna ei märgitud piisavas koguses aktsiaid, tühistas ettevõte emissiooni.

27. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati suurendada AS Baltika aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 4 300 000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot väljalaskehinnaga 0,70 eurot. Uusi aktsiaid pakutakse olemasolevatele ja uutele investoritele avaliku emissiooni kaudu ning märkimine on võimalik 19. juulist kuni 2. augustini.

KONTSERNI PÕHILISED ARVNÄITAJAD (6 kuud 2011)

Suhtarvude valemid

Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)/Müügitulu

Ärirentaablus = Ärikasum/Müügitulu

Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu/Müügitulu

Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Müügitulu

Likviidsuskordaja = Käibevara/Lühiajalised kohustused

Varude käibekordaja = Müügitulu/Keskmised varud*

Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused/Omakapital

Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmine omakapital*

Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmised koguvarad*

*12 kuu keskmine

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritudkoondkasumiaruanne

Maigi Pärnik

Finantsdirektor, Juhatuse liige

+372 630 2731

maigi.parnik@baltikagroup.com