2013. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Estonia


Tallinn, Eesti, 2014-02-13 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --  

 

TEGEVUSARUANNE

Kokkuvõte 12 kuu ja IV kvartali tulemustest

  • Kasumlikkus: 2013. aasta 12 kuu puhaskasum oli 10,4 mln eurot (12 kuud 2012: 7,6 mln eurot), mis on 36,3% kõrgem võrreldes eelmise aastaga. IV kvartali puhaskasum oli 2,5 mln eurot (IV kvartal 2012: 4,4 mln eurot).
  • Müügitulu kasvanud: 2013. aasta 12 kuu müügitulu oli 262,7 mln eurot (12 kuud 2012: 249,1 mln eurot), mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 5,5%. Samas IV kvartali müügitulu oli 64,9 miljonit eurot (IV kvartal 2012: 71,4 mln eurot), mida mõjutas enim insenerehituse ja teedeehituse segmentide tulude vähenemine.
  • Rahaline positsioon tugev: aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 46,6 mln eurot ning omakapital 121,9 mln (50,9% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2012. aasta seisuga olid vastavalt 35,3 mln eurot ning 116,9 mln eurot (52,0% bilansimahust).
  • Teostamata tööde jääk: 2013. aasta IV kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 48,6 mln eurot (IV kvartal 2012: 49,4 mln eurot) ning seisuga 31. detsember 2013 oli kontserni teostamata tööde jääk 213,7 mln eurot (31. detsember 2012: 189,9 mln eurot).
  • Ettepanek dividendideks: juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2014. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2013. aasta dividendimääraks 70%.

 

    12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu mln eurot 262,7 249,1 +5,5% 64,9 71,4 -9,1%
Brutokasum mln eurot 22,7 17,9 +26,9% 5,4 7,3 -26,2%
Brutokasumimarginaal % 8,6 7,2 +20,3% 8,3 10,2 -18,8%
Emaettevõtte puhaskasum mln eurot 10,4 7,6 +36,3% 2,5 4,4 -44,6%
Puhaskasumimarginaal % 4,0 3,1 +29,3% 3,8 6,2 -39,0%
Puhaskasum aktsia kohta eurot 0,59 0,43 +36,4% 0,14 0,25 -44,5%
               
    31.12.13 31.12.12 Muutus      
Omakapitali tootlus (aastas) % 8,8 6,8 +28,7%      
Omakapitali määr  % 50,9 52,0 -2,0%      
Teostamata tööde jääk mln eurot 213,7 189,9 +12,5%      
Varad kokku mln eurot 239,2 225,0 +6,3%      
Töötajate arv inimest 860 915 -6,0%      

 

Üldinfo ja struktuuris toimunud olulisemad muutused

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%) ning AS Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Teede AS (100%) ja AS Merko Infra (100%).

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine eestkätt ressursside pikemaajalise planeerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

Aktsionäride üldkoosolek ja muudatused AS Merko Ehitus juhtimises

5. juunil 2013. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek otsustas kinnitada 2012. aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise otsuse. Dividendide väljamakse summas 5,3 mln eurot (0,3 eurot ühe aktsia kohta) aktsionäridele toimus 3. juulil 2013.

Lisaks otsustati aktsionäride korralisel üldkoosolekul kutsuda nõukogust tagasi Tõnu Toomik seoses nõukogu sooviga valida Tõnu Toomik ASi Merko Ehitus juhatuse liikmeks. ASi Merko Ehitus nõukogu otsustas kutsuda alates 5. juunist 2013 AS Merko Ehitus juhatusest tagasi senise juhatuse liikme Viktor Mõisja, kes jätkab töötamist tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti insenerehituse divisjonis ning määrata uueks juhatuse liikmeks endise nõukogu liikme Tõnu Toomiku.

Muudatused kontserni juriidilises struktuuris

2013. aasta esimeses kvartalis asutati AS Merko Ehitus kontsernis 100%line tütarettevõte OÜ Paepargi 57. Osaühingu osakapitali suurus on 2500 eurot. Osaühingu asutamise eesmärgiks on ettevõttepõhise arendusprojekti arvestuse tagamine.

2013. aasta teises kvartalis muudeti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte OÜ Baltic Electricity Engineering uueks ärinimeks OÜ Merko Investments. Osaühingu osakapitali suurus on 10 000 eurot.

2013. aasta 22. mail müüs AS Merko Ehitus kontsernisisese tehinguna 100%lise osaluse ehitusega tegelevas tütarettevõttes SIA Merks 100%lises omanduses olevale OÜle Merko Investments. Nimetatud tehing oli tehnilise iseloomuga kontserni juriidilise struktuuri korrastamise eesmärgil.

Seisuga 4. juuli 2013 on lõpetatud Merko Ukraine LLC likvideerimine, mis algas 2012. aasta sügisel ning ettevõte on registritest kustutatud.

2013. aasta 10. juunil otsustasid AS Merko Ehitus 50%lise ühisettevõtte OÜ Unigate osanikud suurendada ühisettevõtte osa nimiväärtust 887,07 euro võrra 6000 euroni, eesmärgiga viia ettevõtte osakapital äriseadustiku nõuetega vastavusse. Mõlemad osanikud tasusid rahalised sissemaksed summas 350 000 eurot, millest 444 eurot vastas osakapitali nimiväärtusele ja 349 556 eurot oli ülekurss.

2013. aasta 17. juulil asutas AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte UAB Merko Bustas Leedus 100%lise tütarettevõtte UAB Kražiu Projektas osakapitaliga 10 000 litti (2896 eurot). Tütarettevõte asutati eesmärgiga soetada kinnistuid arendustegevuseks Leedus.

2013. aasta 16. augustil müüdi AS Merko Ehitus 100%lise tütarettevõte OÜ Constancia 100%line tütarettevõtte OÜ Paepargi 57 müügihinnaga 2500 eurot Capital Mill OÜle.

2013. aasta 10. septembril registreeriti Lätis AS Merko Infra filiaal. Filiaal asutati eesmärgiga osaleda suuremamahuliste taristu objektide ehitushangetel, samuti elektriehituse hangetel, et vajadusel täiendada SIA Merks’i kompetentsi ning referentse.

2013. aasta 3. oktoobril asutas AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti 51%lise tütarettevõtte OÜ Heamaja. Ettevõte asutati eesmärgiga osaleda AS Riigi Kinnisvara korraldataval Suur-Ameerika 1, Tallinn ehitustööde kontsessioonihanke pakkumisel.

AS Merko Ehitus on otsustanud 2014. aastal korrastada kontserni ettevõtete struktuuri efektiivsema juhtimise ning administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil. Tegevuskava raames vaadatakse üle mitteoluliste tütarettevõtete osalused ning otsustatakse ettevõtete võimalikud ühendamised või võõrandamised. Tegevuskava ei puuduta kontserni olulisi tütarettevõtteid ega oma olulist mõju kontserni finantstulemustele. Esimesed muudatused on teostamisel ning tegevuskava elluviimist jätkatakse 2014. aasta jooksul.

2013. aasta 20. detsembril algatas AS Merko Ehitus protsessi oma 100%lises omanduses olevate kinnisvaraarendustega seotud ettevõtete OÜ Woody, OÜ Metsailu ja OÜ Käibevara ühendamiseks, ettevõtete haldamisega seotud administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil. Ühendavaks ühinguks on OÜ Metsailu. Ühendatavad ühingud ühinevad OÜga Metsailu ning ühinemise tulemusel lõppevad ühendatavad ühingud likvideerimismenetluseta ning OÜ Metsailu saab ühendavate ühingute õigusjärglaseks. Ühinemise tulemusel jääb jätkuvalt AS Merko Ehitus ühendava ühingu OÜ Metsailu ainuosanikuks. Ühinemise bilansi päev alates millest kõik ühendatavate ühingute tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvelt on 1. jaanuar 2014. Lõplik ühinemiskanne Äriregistris toimub 2014. aasta esimese poolaasta jooksul.

2014. aasta 15. jaanuaril sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti lepingu kogu oma 80%lise osaluse võõrandamiseks tütarfirmas Gustaf Tallinn OÜ ettevõtte senisele kaasosanikule ja juhatuse liikmele Tiit Pomerantsile. Gustaf Tallinn OÜ osakapital on 23 967 eurot, millest AS Merko Ehitus Eesti osalus nimiväärtusega 19 174 eurot moodustas 80% ning Tiit Pomerantsi osalus nimiväärtusega 4793 eurot moodustas 20%. Osalus võõrandati eesmärgiga korrastada kontserni ettevõtete struktuuri ning vähendada osalusi mitteolulistes tütarettevõtetes. Ehitusettevõtte Gustaf Tallinn OÜ põhilisteks tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja viimistlustööd ning ettevõte pakub peatöövõtu teenust väiksemamahuliste ümberehituste ja remonditööde osas, mis ei kuulu AS Merko Ehitus kontserni strateegiliselt oluliste põhitegevuste hulka. 15. jaanuaril 2014 tasus ostja müüjale 20 000 eurot. Lõplik müügihind arvutatakse Gustaf Tallinn OÜ 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt ASile Merko Ehitus Eesti kuulunud omakapitali osa alusel, mida korrigeeritakse enne osaluse võõrandamist müüjale tasutud 960 000 euro suuruse dividendimakse ning dividendimakselt arvestatud 255 190 euro suuruse tulumaksukulu võrra. Täiendavat müügihinna korrigeerimise mõju ei hinda AS Merko Ehitus kontsern oluliseks. Müügihinna korrigeeritud osa on ostja kohustatud tasuma müüja arvelduskontole hiljemalt 1. mail 2014.

Osaluse võõrandamise tulemusena ning edaspidi Gustaf Tallinn OÜ mittekonsolideerimisest rida-realt, on tehingu hinnanguline mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile 0 eurot, varadele ja kohustustele vähenemise mõju vastavalt 966 775 eurot ja 945 274 eurot.

2014. aasta 22. jaanuaril asutas AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte UAB Merko Bustas Leedus 100%lise tütarettevõtte UAB VPSP 1 osakapitaliga 10 000 litti (2896 eurot). Tütarettevõte asutati eesmärgiga osaleda Leedu riigi poolt korraldatavates avaliku ja erasektori ühisprojektide (public-private partnership – PPP) hangetes.

 

MAJANDUSTULEMUSED

Äritegevus

Kontserni olulisemad näitajad (miljonites eurodes):

  12k 2013 12k 2012 IV kv 2013 IV kv 2012
Müügitulu        
Eesti 211,9 202,1 48,6 49,3
Läti 44,4 38,3 14,9 19,4
Leedu 6,4 8,7 1,4 2,7
Müügitulu kokku 262,7 249,1 64,9 71,4
         
Brutokasum 22,7 17,9 5,4 7,3
         
Ärikasum (EBIT) 12,3 8,8 2,7 4,7
         
emaettevõtte omanike osa 10,4 7,6 2,5 4,4
mittekontrolliva osaluse osa 0,0 0,0 0,0 0,1
Puhaskasum 10,4 7,6 2,5 4,5
         
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,59 0,43 0,14 0,25
         
Rahalised vahendid perioodi lõpus 46,6 35,3 46,6 35,3

 

Müügitulu ja brutokasum

Merko Ehitus kontserni 2013. aasta 12 kuu müügitulu oli 262,7 mln eurot (2012. aasta 12 kuud: 249,1 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti: Eestis 80,7%, Lätis 16,9% ja Leedus 2,4% (2012. aasta 12 kuuga: 81,1% Eestis, 15,4% Lätis ja 3,5% Leedus). Võrrelduna 2012. aasta 12 kuuga kasvas kontserni müügitulu 5,5%. Aruandeperioodil on jätkuva trendina muutunud aktiivsemaks erasektori tellimused, kuid siiski on müügituludest suurim osa endiselt seotud EL struktuurivahendite kaasamise kaudu finantseeritud projektidega, st riiklike tellimustega. 2013. aasta IV kvartali müügitulu oli 64,9 mln, mis on 9,1% madalam võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga (2012. aasta IV kvartal: 71,4 mln eurot). Müügitulude kasv võrreldes eelmise aastaga on saavutatud peamiselt üldehituse, kinnisvaraarenduse ja teedeehituse segmendis olevate projektide arvelt, samas omakorda on oluliselt vähenenud müügitulud insenerehitussegmendis, seda peamiselt suuremahuliste EL struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamise ja mahtude vähenemise tõttu.

2013. aasta 12 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 22,7 mln eurot (2012. aasta 12 kuuga 17,9 mln eurot). 2013. aasta IV kvartali brutokasum oli 5,4 mln eurot (2012. aasta IV kvartal: 7,3 mln eurot). Kui 12-kuuline brutokasumimarginaal (8,6%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga paranenud (2012 12 kuud: 7,2%), siis neljanda kvartali (8,3%) brutokasumimarginaal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2012 IV kvartal: 10,2%). Kasumimarginaali tõusu on mõjutanud peamiselt teedeehitussegment ja kinnisvaraarendusvaldkond. Samas on marginaal vähenenud üldehitussegmendi kasumlikkuse vähenemise arvelt. Projektide vähesus ning järjest tihenev konkurentsiolukord ehitussektoris on suureks väljakutseks hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset uutel hangetel kõikides segmentides, kuid eriti üldehituses, kus konkurents ning hangetel osalevate ettevõtete arv on kõige kõrgem.

Puhaskasum

Kontserni 2013. aasta 12 kuu kasum enne maksustamist oli 11,1 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 10,4 mln eurot võrreldes 7,9 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 7,6 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga 2012. aasta 12 kuuga. Kontserni puhaskasumimarginaal oli 4,0% (2012. aasta 12 kuud: 3,1%).

2013. aasta IV kvartali kasum enne maksustamist oli 2,4 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 2,5 mln eurot võrreldes 4,4 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 4,4 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal.

Ärisegmendid

Kontserni ettevõtete äritegevuse juhtimine toimub peamiselt alljärgnevate tegevusvaldkondade lõikes:

  • Üldehitus – hõlmab mitmete erinevate sihtotstarvetega hoonete rajamist – bürood, hotellid, muuseumid, kultuuri- ja ärikeskused, sotsiaal-, tootmis- ja teenindushooned ning samuti erinevate tööstusobjektide hooned.
  • Insenerehitus – Merko insenerehituse valdkond ehitab sadamarajatisi, prügilate ladestusalasid, erinevaid teerajatisi (tunnelid, viaduktid, sillad), vee- ja kanalisatsioonitrasse, joogi- ja reoveepuhasteid, kuni 330 kV elektriehituse objekte ja teisi erinevaid keerukaid insenertehnilisi ja keskkonnaprojekte.
  • Teedeehitus – Merko teostab selles valdkonnas teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. Lisaks teostame teehoiutöid ja hooldusremonti.
  • Kinnisvaraarendus – korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvara projekte hõlmav valdkond.
  • Muud – hõlmab kaevandamisest saadud karjääri materjalide müüki, seadmete renti, konsultatsioone, ehituse järelevalvet ja muid põhitegevusega mitteseotud tehinguid.

Üldehitus

Üldehitussegment
miljonites eurodes
12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu 86,6 61,7 +40,3% 26,7 18,6 +43,7%
Osakaal kogu müügitulust 32,9% 24,8% +33,1% 41,1% 26,0% +58,2%
Brutokasum (-kahjum) (0,5) 5,0 -110,0% (2,0) 1,8 -211,9%
Brutokasumimarginaal -0,6% 8,1% -107,1% -7,6% 9,8% -177,9%

2013. aasta üldehitussegmendi 12 kuu müügitulud olid 40,3% kõrgemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on segmendi brutokasum vähenenud 110,0% ning valdkond koondina on aasta lõikes brutokahjumis 0,5 mln eurot. Valdkonda mõjutab enim jätkuvalt tihe konkurents ning sellest tulenevalt surve marginaalidele. IV kvartalis kajastatud kahjum on peamiselt tingitud ühe töös oleva rekonstrueeritava objekti osas varasemates faasides ettenägematute projektijuhtimise riskide realiseerumisest. Nimetatud riskide realiseerumise hinnangu baasil on kontsern kajastanud projekti kogukahjumi jooksvas perioodis. Kontserni tütarettevõtted on rakendamas meetmeid tulevikus sarnaste projektijuhtimise riskide ja kahjumite vältimiseks.

Kui 2012. aastal olid turul peamiselt riigi poolt tellitud projektid, siis 2013. aastal oleme täheldanud erasektori tellimuste osakaalu tõusu ning aastalõpu seisuga üldehituse valdkonnas töös olevate projektide osakaalus on juba kõrgema osakaaluga eratellimused.

Suuremate objektidena olid neljandas kvartalis töös Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes, multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustööd Liepajas ning Tondiraba jäähalli ehitus Tallinnas.

Insener- ehk infrastruktuuriehitus

Insenerehitussegment
miljonites eurodes
12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu 94,5 113,3 -16,6% 20,4 27,0 -24,4%
Osakaal kogu müügitulust 36,0% 45,5% -20,9% 31,5% 37,8% -16,8%
Brutokasum 12,5 9,0 +39,1% 4,9 3,5 +39,8%
Brutokasumimarginaal 13,2% 7,9% +66,7% 24,1% 13,0% +85,0%

Insenerehitusvaldkonna 12 kuu müügitulud olid 94,5 mln eurot (12 kuud 2012: 113,3 mln eurot), mis on vähenenud 16,6% võrreldes 2012. aastaga. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on peamiselt seotud välistrasside ehituse mahtude vähenemisega. 2013. aasta neljandas kvartalis olid meie suuremateks objektideks Vääna-Jõesuus vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, Narva-Jõesuus vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine.

Jätkuvalt on insenerehitusvaldkond suurima osakaaluga (12 kuud 2013: 36,0%) kontserni müügituludest, samas on antud valdkonna mahtude vähenemine viimasel 12 kuul olnud kõige suurem (12 kuud: -16,6%).

Insenerehitussegmendi 12 kuu brutokasum oli 12,5 mln eurot (12 kuud 2012: 9,0 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 13,2% (12 kuud 2012: 7,9%), mis on liikunud positiivses suunas võrreldes eelmise aastaga. Oluline osa on seotud projektide efektiivse juhtimisega. Vääna-Jõesuu vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise projekti teatud etapid  on lõpetatud 18 kuud varem enne selle lepingulist tähtaega.

Insenerehitussegment sisaldab väljakutseid ning seda peamiselt seoses 2007-2013 EL eelarveperioodi lõppemisega ning asjaoluga, et uute projektide lisandumine ei saa enam olema nii hoogne kui seni. Seda eriti veemajandusprojektide osas.

Teedeehitus

Teedeehitussegment
miljonites eurodes
12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu 49,5 45,1 +9,6% 6,0 12,5 -52,5%
Osakaal kogu müügitulust 18,8% 18,1% +3,9% 9,2% 17,6% -47,7%
Brutokasum 5,9 1,7 +246,4% 0,3 0,5 -27,6%
Brutokasumimarginaal 12,0% 3,8% +216,1% 5,7% 3,8% +52,3%

Teedeehitusvaldkonna 12 kuu müügitulud olid 2013. aastal 49,5 mln eurot, mis olid 9,6% kõrgemad võrreldes 2012. aastaga. 2013. aasta 12 kuuga teenitud brutokasum summas 5,9 mln eurot annab brutokasumimarginaaliks 12,0%. Nii müügitulude kui kasumi kasvu toetas teede remondi ja hooldusega seotud tööde mahu kasv kui ka väiksemate kasumlike teedeehituse projektide lisandumine 2013. aasta teises ja kolmandas kvartalis.

Suurimad ehitusprojektid olid neljandas kvartalis Tallinna hoolduslepingust tulenevad tööd. Lisaks lõpetasime oktoobris Ülemiste liiklussõlme ehituse Tallinnas, mis on viimase aasta suuremahulisim projekt antud valdkonnas.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarendus
miljonites eurodes
12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu 31,0 27,1 +14,3% 11,6 12,8 -9,4%
Osakaal kogu müügitulust 11,8% 10,9% +8,4% 17,9% 17,9% -0,3%
Brutokasum 5,1 2,4 +113,3% 2,2 1,5 +43,9%
Brutokasumimarginaal 16,5% 8,9% +86,5% 19,0% 12,0% +58,8%

2013. aasta 12 kuuga müüdi 263 korterit kogumaksumusega 28,3 mln eurot (käibemaksuta), (2012. aasta 12 kuud vastavalt: 235 korterit ja 25,0 mln eurot). Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil kokku varudes müümata 36 valmisehitatud korterit (23 Eestis, 7 Lätis ja 6 Leedus) ning 33 valmisehitatud korterit mille osas on eelleping sõlmitud (2 Eestis, 30 Lätis ja 1 Leedus).

Seisuga 31. detsember 2013 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 300 korterit (31. detsember 2012: 326 korterit), see tähendab kortereid, mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud.

Alljärgnevas tabelis on toodud töösolevad korteriprojektid ja nende indikatiivne valmimisaeg:

Projekt Omavalitsus/Riik Valmimisaeg Korterite arv*
Pärna allee 5 ja 6 Tartu vald, Eesti Valmis 8
Eha tn 4 / Paldiski mnt 17 Tallinn, Eesti Valmis 8
Pärna allee 8 Tartu vald, Eesti Valmis 9
Skanstes virsotnes 4 torn Riia, Läti Valmis 6
Grostonas 17 Riia, Läti Valmis 31
Mokslininku I etapp Vilnius, Leedu Valmis 7
      69
       
Pallasti 48 Tallinn, Eesti 2014. aasta algus 23
Pallasti 50 Tallinn, Eesti 2014. aasta kevad 23
Tedre 55 Tallinn, Eesti 2014. aasta kevad 47
Grostonas 19 Riia, Läti 2014. aasta sügis 82
Mokslininku II etapp Vilnius, Leedu 2014. aasta sügis 54
Kentmanni 6 Tallinn, Eesti 2014. aasta lõpp 93
Grostonas 21 Riia, Läti 2015. aasta kevad 125
      447
       
Alustatud IV kv 2013      
Pärna allee 7 Tartu vald, Eesti 2014. aasta sügis 28
      28
       
Kokku     544
* Valmis korterite osas on näidatud müümata ja klientidele üleandmata korterite arv  

2013. aastal käivitasime Baltikumis kokku 409 korteri ehituse (2012. aasta 12 kuul vastavalt: 308 korteri ehituse).

2013. aasta teises kvartalis taaskäivitati kaks varasematel aastatel külmutatud arendusprojekti. Tallinnas alustati 2008. aastal külmutatud Kentmanni tänav 6 elu- ja ärihoone ehitusega (korterite arv korrigeeritud projekti kohaselt 93). Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ja ülejäänud 12 korrust korteriteks. Hoonele oli 2008. aasta lõpuks rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2014. aasta lõpp. 2013. aasta teises kvartalis taaskäivitati osaliselt ka Tartus Raadil Pärna allee 8 arendus (müüdavate korterit arv korrigeeritud projekti kohaselt 27, millest bilansipäevaks on müümata 9 korterit).

2013. aasta teises kvartalis käivitasime uued arendusprojektid nii Riias kui Vilniuses. Riias käivitsime 82 korteriga arendusprojekti aadressil Grostonas 19 ja Vilniuses 54 korteriga Mokslininku arendusprojekti II etapi.

2013. aasta kolmandas kvartalis alustati uue arendusprojektiga Riias Skanstese linnaosas aadressiga Grostonas 21 kuhu kerkib kortermaja 125 korteriga. Maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2015. aasta kevad.

2013. aasta neljandas kvartalis taaskäivitati osaliselt aasta jooksul juba teine Tartus Raadil Pärna allee 7 arendus (müüdavate korterit arv korrigeeritud projekti kohaselt 28). Seega on 31. detsember 2013. aasta seisuga kontsernil Tartus aastast 2007 külmutatud 130 korteri ehitustegevus (vastav arv Tallinnas ja Tartus seisuga 31. detsember 2012 oli 311 korterit).

Meie üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine tagamaks stabiilne, turutingimusi arvestav arendusprojektide realiseerimine. Samas on kinnisvaraturg muutunud märgatavalt selektiivsemaks ning enne iga projekti alustamist on riskide hindamisel olulisel kohal projekti asukoht, arendusmaht, plaanilahendused ning sihtgrupp. Arvestades madalat laenuintresside keskkonda ja piiratud pakkumist uute korterite turul viimase kolme aasta jooksul on nõudlus ja tehinguaktiivsus korteriturul mõõdukalt kasvanud.

Muud

Muud
miljonites eurodes
12k ’13 12k ’12 Muutus IV kv ’13 IV kv ’12 Muutus
Müügitulu 1,1 1,9 -39,1% 0,2 0,5 -57,2%
Osakaal kogu müügitulust 0,5% 0,7% -42,3% 0,3% 0,7% -52,9%
Brutokasum (-kahjum) (0,3) (0,2) +59,3% 0,0 0,0 0,0%
Brutokasumimarginaal -29,9% -11,4% +161,6% -46,1% -19,3% +139,1%

Segmendi muud 12 kuu müügitulud olid 2013. aastal 1,1 mln eurot, mis olid 39,1% madalamad võrreldes 2012. aastaga. 2013. aasta tervikuna lõpetati brutokahjumiga summas 0,3 mln eurot mis tuleneb peamiselt kaevandatud varude allahindlustest.

Lepingute portfell

31. detsember 2013 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 213,7 mln eurot võrreldes 189,9 mln euroga 31. detsember 2012. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid töid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti viimases kvartalis 48,6 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 49,4 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. Alljärgnevalt on toodud suuremad ehituslepingud, mis on sõlmitud 2013. aasta IV kvartalis:

Lepingu lühikirjeldus Maksumus
mln eurot
Valmimisaeg Riik
Pikaajaline leping Tallinna teede ja tänavate hooldusremonttööde teostamiseks 17,5* oktoober 2018* Eesti
Valmiera koolikompleksi ehitustööd 5,9 aprill 2015 Läti
Dzintaru 28, Jurmala korterelamute ehitustööd 13,7 juuli 2015 Läti
* Tööde maht on ca 3,5 mln eurot aastas      

Bilansipäevajärgselt sõlmiti 2014. aasta 23. jaanuaril AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti, KMG Insenerehituse AS ja Ratatek OY, ning Tallinna Linnatranspordi ASi vahel leping Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööde teostamiseks. Lepingu maksumus on 26,0 miljonit eurot. Kõik tööd teostatakse 2014. ja 2015. aasta jooksul.

2014. aasta 7. veebruaril sõlmis AS Merko Ehitus tütarettevõte Lätis, SIA Merks, Riia Riikliku Tehnikumiga lepingu koolikompleksi mitme hoone ehitustöödeks. Lepingu maksumus on 4,8 miljonit eurot. Tööd algavad 2014. aasta veebruaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta juuni.

Täiendavalt sõlmis SIA Merks, 2014. aasta 10. veebruaril Riia Linnavolikogu linnaarenduse osakonnaga lepingu Riias asuva prügila rekultiveerimiseks ja ehitustöödeks. Lepingu maksumus on 6,5 miljonit eurot. Tööd algavad 2014. aasta veebruaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2016. aasta jaanuar.

Seisuga 31. detsember 2013 on kontserni teostamata tööde jäägis jätkuvalt ülekaalus riiklikud tellimused, mis näitavad aga selget vähenemise tendentsi võrreldes erasektori tellimustega. Kui 2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses oli riigihangete osakaal uute ehitustellimuste seas selges ülekaalus, siis 2013. aasta teises pooles aktiveerus kõigi kolme Balti riigi ehitusturul eratellijate segment. 2013. aastal sõlmitud lepingutest on 31. detsembri seisuga ligikaudu pooled seotud tänaseks eratellijatega. Arvestades käesoleva EL rahastamisperioodi lõppemist võib 2014. aasta osas prognoosida riigihangete mahu jätkuvat vähenemist. Sellest tulenevalt on järgneva 12 kuu jooksul uute ehituslepingute mahu hoidmine senisel tasemel endiselt väljakutseks.

Rahavood

Kontserni rahaliste vahendite seis on stabiilne. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 46,6 mln eurot (31.12.2012: 35,3 mln eurot). Aastaga on AS Merko Ehitus strateegiline rahapositsioon ja investeerimisvõimekus tugevnenud.

2013. aasta 12 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 19,7 mln eurot (2012. aasta 12 kuud: positiivne 21,0 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 1,3 mln eurot (2012. aasta 12 kuud: positiivne 0,9 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 7,1 mln eurot (2012. aasta 12 kuud: negatiivne 5,1 mln eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim ärikasum 12,3 mln eurot, äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete negatiivne muutus 6,1 mln eurot, varude negatiivne muutus 4,9 mln eurot ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 10,2 mln eurot (sh oluline positiivne osakaal korterarenduste ettemaksete laekumistel).

Kontserni äritegevuse rahavoogudes on jätkuvalt tellimused (sh nii riiklikud kui ka eratellimused), kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning püsiv täiendav koormus käibevahenditele sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Äritegevusest tulenevate rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (2013. aasta 12 kuu seisuga 14,8%, 2012. aasta 12 kuu seisuga 15,8%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes sisalduv kinnisvarainvesteeringute soetuste ja parenduste saldo oli -1,1 mln eurot, muude investeeringute soetuse saldo oli -0,3 mln eurot, põhivara soetuste saldo oli -0,8 mln eurot ning põhivara müükide saldo +0,9 mln eurot. Soetatud kinnisvarainvesteeringu saldo näol on peamiselt tegu Tartu vallale lastehoiu tarbeks renditud korteritega Pärna allee 8 arendusprojektist. Täiendavad selgitused on kirjas konsolideeritud finantsaruande lisas 9.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas kõige suurema summa dividendimakse summas -5,3 mln eurot. Täiendavalt mõjutasid finantseerimistegevuse rahavoogusid peamiselt arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo netosummas -1,0 mln eurot, kinnisvarainvesteeringu tagatisel saadud laenu saldo muutus netosummas +1,9 mln eurot, faktooringud -1,5 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1,2 mln eurot.

2013. aasta IV kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne 7,9 mln eurot (2012. aasta IV kvartal: positiivne 26,0 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 1,2 mln eurot (2012. aasta IV kvartal: negatiivne 0,2 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 0,8 mln eurot (2012. aasta IV kvartal: negatiivne 6,0 mln eurot). Ehitustegevuse sesoonsusest tingituna olid äritegevuse kvartaalsed rahavood positiivsed nii 2013. kui 2012. aastal peamiselt tulenevalt ehitustööde tellijatelt saadaolevate nõuete ja valmidusastme meetodil arvestatud nõuete vähenemiselt.

Investeerimistegevuse neljanda kvartali rahavood sisaldasid -1,0 mln euro ulatuses kinnisvarainvesteeringu soetust.

Finantseerimistegevuse rahavood olid neljandas kvartalis positiivsed 0,8 mln eurot, mis on peamiselt tingitud arendustegevuseks võetud laenude netosumma muutusest +1,1 mln eurot.

Suhtarvud

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

    12k 2013 12k 2012 12k 2011 IV kv 2013 IV kv 2012 IV kv 2011
Kasumiaruande kokkuvõte              
Müügitulu mln eurot 262,7 249,1 219,3 64,9 71,4 65,9
Brutokasum mln eurot 22,7 17,9 (3,6) 5,4 7,3 (4,0)
Brutokasumimarginaal % 8,6 7,2 -1,6 8,3 10,2 -6,0
Ärikasum mln eurot 12,3 8,8 (12,3) 2,7 4,7 (5,6)
Ärikasumi marginaal % 4,7 3,5 -5,6 4,2 6,6 -8,6
Kasum enne maksustamist mln eurot 11,1 7,9 (14,0) 2,4 4,4 (6,9)
Maksude-eelse kasumi marginaal % 4,2 3,2 -6,4 3,8 6,2 -10,5
Puhaskasum mln eurot 10,4 7,6 (14,2) 2,5 4,5 (6,8)
emaettevõtte omanike osa mln eurot 10,4 7,6 (14,1) 2,5 4,4 (6,8)
mittekontrolliva osaluse osa mln eurot 0,0 0,0 (0,1) 0,0 0,1 0,0
Puhaskasumimarginaal % 4,0 3,1 -6,4 3,8 6,2 -10,2
               
Muud kasumiaruande näitajad              
EBITDA mln eurot 15,1 11,4 (10,1) 3,5 5,4 (5,0)
EBITDA marginaal % 5,7 4,6 -4,6 5,4 7,6 -7,6
Üldkulud müügitulust % 4,7 4,5 4,6 4,7 4,5 3,7
Tööjõukulud müügitulust % 11,8 11,2 10,2 10,7 11,7 9,2
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 308 278 235 76 80 71
               
    31.12.13 31.12.12 31.12.11      
Muud olulised näitajad              
Omakapitali tootlus % 8,8 6,8 -12,2      
Varade tootlus % 4,4 3,4 -6,6      
Investeeritud kapitali tootlus % 8,0 6,0 -9,0      
               
Omakapitali määr % 50,9 52,0 49,6      
Laenukohustuste määr % 14,8 15,8 18,3      
               
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 2,0 2,1 2,0      
Maksevõime kordaja korda 1,1 1,1 1,0      
Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva 58 58 56      
Tarnijate käibevälde päeva 43 47 45      
               
Keskmine töötajate arv (kontsernis) inimest 853 895 934      
               
Teostamata tööde jääk mln eurot 213,7 189,9 166,5      

Töötajad ja tööjõukulud

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni töötajate arv vähenenud 55 töötaja võrra (-6,0%) ning seisuga 31. detsember 2013 oli kontsernis 860 töötajat (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad).

Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine.

Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitöötasu, lisatöötasu (öötöö, ületundide ja riigipühade eest), puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse. 2013. aasta 12 kuu tööjõukulu oli 30,9 mln eurot (2012. aasta 12 kuud: 27,9 mln eurot), mis kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10,8%. Nimetatud kasv on peamiselt tingitud kõrgema kasumlikkuse tingimustes lisanduvate tulemustasude arvelt ning vähesel määral põhipalkade valikulisest tõstmisest. 2013. aasta IV kvartalis olid tööjõukulud 6,9 mln eurot, mis on 16,7% väiksemad kui eelmisel aastal (2012. aasta IV kvartal: 8,3 mln eurot). Võrdlusbaas on suurem eelkõige tulenevalt 2012. aasta lõpus arvestatud täiendavatest tulemustasudest tulenevalt ettevõtte headest majandustulemustest 2012. aasta IV kvartalis.

 

Aktsia ja aktsionärid

 

Väärtpaberi informatsioon
Emitent AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia
Emitendi residentsus Eesti
Börsinimekiri Põhinimekiri
ISIN EE3100098328
Nimiväärtus nimiväärtuseta
Väärtpaberite arv 17 700 000
Emissiooni maht nimiväärtuses 12 000 000
Valuuta EUR
Noteerimise kuupäev 11.08.2008

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2013. aasta 12 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 2183 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,73 mln aktsiat (4,1% kõigist aktsiatest) ning tehingute käive oli 5,08 mln eurot (võrreldavad andmed 2012. aasta 12 kuu kohta: 1662 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,94 mln aktsiat (5,3% kõigist aktsiatest) ja tehingute käive oli 5,47 mln eurot). Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 5,71 eurot ning kõrgeim tasemel 7,70 eurot aktsia (2012. aastal: vastavalt 5,37 eurot ja 7,30 eurot). Aktsia sulgemishind seisuga 31. detsember 2013 oli 7,20 eurot (31.12.2012: 5,90 eurot). AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 31. detsember 2013 oli 127,4 mln eurot, mis on tõusnud 22,0% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpu seisuga (31.12.2012: 104,4 mln eurot).

  31.12.2013 31.12.2012 31.12.2011
Aktsiate arv 17 700 000 17 700 000 17 700 000
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,59 0,43 -0,80
Omakapital aktsia kohta, eurot 6,71 6,34 6,51
P/B (aktsia hind aktsia bilansilisse väärtusesse) 1,07 0,93 0,83
P/E (aktsia hind / kasum aktsia kohta) 12,25 13,69 -6,79
Turuväärtus, mln eurot 127,4 104,4 95,6

ASi Merko Ehitus suuremad aktsionärid seisuga 31.12.2013 ja muutus võrreldes eelmise kvartaliga

  Aktsiate arv Osalus 31.12.2013 Osalus 30.09.2013 Muutus
AS Riverito 12 742 686 71,99% 71,99% -
ING Luxembourg S.A. AIF Account 974 126 5,50% 5,50% -
Skandinaviska Enskilda Banken S.A. 481 379 2,72% 0,00% +481 379
Skandinaviska Enskilda Banken AB, Rootsi kliendid 330 060 1,86% 4,58% -481 379
Firebird Republics Fund Ltd 302 395 1,71% 1,71% -
Gamma Holding OÜ 188 762 1,07% 1,05% +3 200
State Street Bank and Trust Omnibus Account a Fund No OM01 153 018 0,86% 0,86% -
Clearstream Banking Luxembourg S.A. kliendid 141 262 0,80% 0,80% -
Skandinaviska Enskilda Banken AB, Soome kliendid 134 982 0,76% 0,81% -8 209
OÜ Midas Invest 131 185 0,74% 0,68% +10 000
Suurimad aktsionärid kokku 15 579 855 88,01% 87,98% +4 991
Väikeaktsionärid kokku 2 120 145 11,99% 12,02% -4 991
Kokku 17 700 000 100% 100%  

 

Dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

5. juulil 2013 maksti aktsionäridele välja dividendid summas 5,3 mln eurot (0,3 eurot ühe aktsia kohta). AS Merko Ehitus ei pidanud dividendide väljamakselt tasuma tulumaksu seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. 2012. aastal dividende ei makstud.

Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2014. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta). Vastavalt Eestis kehtiva tulumaksuseaduse §50 lõige 11 kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta nimetatud dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  2013.a.
12 kuud
2012.a.
12 kuud
     
     
Müügitulu 262 719 249 131
Müüdud toodangu kulu (239 996) (231 220)
Brutokasum (-kahjum) 22 723 17 911
     
Turustuskulud (3 041) (2 107)
Üldhalduskulud (9 260) (9 173)
Muud äritulud 2 264 2 961
Muud ärikulud (425) (834)
Ärikasum (-kahjum) 12 261 8 758
     
Finantstulud (-kulud) (1 116) (856)
sh finantstulud (-kulud) investeeringutelt sidus- ja ühisettevõtetesse (138) 163
finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt 2 2
intressikulud (814) (1 156)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (202) (44)
muud finantstulud (-kulud) 36 179
Kasum (kahjum) enne maksustamist 11 145 7 902
Tulumaksukulu (791) (289)
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 10 354 7 613
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (kahjumist) 10 399 7 627
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (kahjumist) (45) (14)
     
Muu koondkasum (-kahjum)    
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (157) 58
Perioodi koondkasum (-kahjum) 10 197 7 671
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) 10 242 7 685
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (-kahjumist) (45) (14)
     
     
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte omanike
aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,59 0,43

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

 

  2013.a.
IV kvartal
2012.a.
IV kvartal
     
     
Müügitulu 64 875 71 402
Müüdud toodangu kulu (59 517) (64 143)
Brutokasum (-kahjum) 5 358 7 259
     
Turustuskulud (812) (722)
Üldhalduskulud (2 219) (2 485)
Muud äritulud 493 1 342
Muud ärikulud (107) (654)
Ärikasum (-kahjum) 2 713 4 740
     
Finantstulud (-kulud) (264) (302)
sh finantstulud (-kulud) investeeringutelt sidus- ja ühisettevõtetesse (35) (26)
finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt (30) 1
intressikulud (199) (235)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (17) (81)
muud finantstulud (-kulud) 17 39
Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 449 4 438
Tulumaksukulu 56 51
Perioodi puhaskasum (-kahjum ) 2 505 4 489
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (kahjumist) 2 452 4 425
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (kahjumist) 53 64
     
Muu koondkasum (-kahjum )    
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (2) (49)
Perioodi koondkasum (-kahjum) 2 503 4 440
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) 2 450 4 376
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (-kahjumist) 53 64
     
     
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte omanike
aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,14 0,25

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

   
  31.12.2013 31.12.2012
VARA    
     
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 46 633 35 316
Nõuded ja ettemaksed 57 172 60 343
Ettemakstud tulumaks 21 478
Varud 87 451 82 830
Käibevara kokku 191 277 178 967
     
     
Põhivara    
Pikaajalised finantsinvesteeringud 27 415 24 378
Edasilükkunud tulumaksuvara 1 590 1 919
Kinnisvarainvesteeringud 4 672 3 566
Materiaalne põhivara 13 117 14 853
Immateriaalne põhivara 1 167 1 365
Põhivara kokku 47 961 46 081
     
VARA KOKKU 239 238 225 048
     
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
     
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 15 614 16 299
Võlad ja ettemaksed 72 162 63 209
Tulumaksukohustus 62 -
Lühiajalised eraldised 5 906 6 165
Lühiajalised kohustused kokku 93 744 85 673
     
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenud 19 771 19 205
Pikaajalised intressivõlad 8 3
Pikaajalised võlad tarnijatele 2 123 1 553
Muud pikaajalised võlad 31 -
Edasilükkunud tulumaksukohustus 505 327
Pikaajalised eraldised - 20
Pikaajalised kohustused kokku 22 438 21 108
     
Kohustused kokku 116 182 106 781
     
Omakapital    
     
Mittekontrolliv osalus 1 193 1 342
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital    
Aktsiakapital 12 000 12 000
Kohustuslik reservkapital 1 200 1 200
Realiseerimata kursivahed (669) (512)
Jaotamata kasum 109 332 104 237
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 121 863 116 925
     
Omakapital kokku 123 056 118 267
     
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 239 238 225 048
     

 

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Merko koduleheküljel (www.merko.ee).

AS Merko Ehitus (www.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks'i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba't ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

 

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht

AS Merko Ehitus
+372 650 1250

signe.kukin@merko.ee


Pièces jointes

Merko Ehitus 2013 12M and Q4 results presentation.pdf Merko Ehitus 2013 12k ja IV kv vahearuanne.pdf
GlobeNewswire