AS Ekspress Grupp 2013 IV kavratali ja 12 kuu konsoliderrtiud vahearuanne


Tallinn, Eesti, 2014-02-28 11:34 CET (GLOBE NEWSWIRE) --  

2013. aasta oli kontserni jaoks vastuoluline, pakkudes ühelt poolt nii positiivset kui ka negatiivset. IV kvartali finantstulemustega võib igati rahule jääda, kui jätta arvestamata EBITDA-d mõjutanud ühekordsed kulud summas 500 tuhat eurot, mis puudutasid aktsiaoptsioonikulu ja ühisettevõtete ostuga seotud kulutusi. Normaliseeritud EBITDA ulatus 2,5 miljoni euroni ning ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 12%. Lõplik tulemus jäi sellest maha 10%. Konsolideeritud puhaskasum, ilma eelpool nimetatud ühekordsete kuludeta ning samuti ilma firmaväärtuste allahindlusteta (summas 2,5 miljonit eurot), ulatus 1,5 miljoni euroni. See tulemus ületab eelmise aasta sama perioodi tulemust 22%.

Aruandeaastal teenis Ekspress Grupp normaliseeritud puhaskasumit 3,5 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 32% parem tulemus. Sellele aitasid eelkõige kaasa madalamad intressikulud tulenevalt madalamast EURIBORi määrast kui ka laenukohustuse langus. Eelmise aasta EBITDA-d ja käivet me  saavutada ei suutnud. Samuti jäime alla eelarvele. Lisaks mõjutasid EBITDA-d juba ülalpool nimetatud ühekordse iseloomuga kulud. Ilma nende kuludeta ulatus EBITDA 7,8 miljoni euroni võrreldes 7,9 miljoni euroga 2012. aastal.

Aasta lõpus kajastasime eelkõige trükimeediaga seotud firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlusi kokku summas 2,5 miljonit eurot, mis vähendasid aasta lõplikku puhaskasumit 1,1 miljoni euroni.    

Allahindlused puudutasid Eesti Päevalehega seotud varasid, kus hindasime 1,6 miljoni euro ulatuses alla firrmaväärtust ning kaubamärki. Leedu ajakirjade kirjastaja Ekspress Leidybaga seotud firmaväärtust ja kaubamärke, kus allahindlus ulatus 0,4 miljoni euroni ning 0,5 miljoni euro ulatuses Delfi Ukrainaga seostatud kaubamärki, kuna oleme otsustanud sulgeda Ukrainas Delfit opereeriva ettevõtte. Poliitiline ja majanduslik olukord Ukrainas ei võimalda kahjuks näha perspektiivi tegevuse jätkamisele selles riigis. 2008. aastast Ukrainas tegutsenud portaali tegevuseks on Ekspress Grup kulutanud kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot. 

Aasta viimast kvartalit jääb iseloomustama vaidlus konkureeriva meediaettevõttega Eesti Meedia ühisettevõtete omandit puudutava väljaostuõiguse realiseerimise osas. Ekspress Grupp on üheselt seisukohal, et AS Eesti Meedia on väljaostuõiguse tekkimisest alates takistanud poolte vahel sõlmitud lepingu seaduste järgset täitmist. Ootame arbitraazimenetluse abil nimetatud vaidluse positiivset lõpptulemust ettevõttele 2014. aasta teises pooles. 

Aastat kokkuvõttes saame olla uhked meie digitellimuste arvu kasvu üle, mis aasta lõpus lähenes nii Eesti Ekspressi kui ka Eesti Päevalehe puhul pea viie ja poole tuhande tellijani. Digitellimuste arv kõigist Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi tellijate arvust kokku moodustab enam kui 21%. Läti online arengus peame oluliseks sammuks suvel omandatud lastevanematele suunatud portaali Calis.lv. Lisaks online vertikaalide lansseerimisele sõlmisime aasta lõpus lepingu ka reklaamivõrgustiku Adnet omandamiseks, mis tegutseb kõigis Balti riikides ning mille omandamisega suurendame me Ekspress Grupi poolt müüdavate ja vahendatavate online keskkondade arvu oluliselt. Samuti astusime me agressiivseid samme videotoodete turuletoomise osas kõigis Balti riikides. Delfi on kujunenud online keskkondade hulgas Baltikumi suurimaks reaalajas telepilti tootvaks ja edastavaks ettevõtteks. Videotoodangu monetariseerimine saab olema 2014. aasta kõige suurem väljakutse kõigis Baltikumi riikides.  

Positiivsematest sündmustest tasuks esile tuua Eestis uue sooduspakkumiste keskonna zave.ee lansseerimist detsembris, millise käivitamine Lätis ja Leedus leiab aset 2014. aasta esimeses kvartalis. Portaali eesmärk on pakkuda kasutajatele interneti vahendusel ülevaadet suuremate jaekaubandusettevõtete poolt pakutavatest sooduspakkumistest, mida kasutajad seni olid harjunud saama trükitud otsepostina oma postkastidesse. Samuti peame arvestatavaks saavutuseks seda, et Delfi Eesti nädalane kasutajate arv internetibrauserite arvestuses ületas vahetult enne jõule suurima konkurendi vastavat numbrit rohkem kui 200 tuhande võrra, mis viimati leidis aset 2008. aastal. Delfi Läti tõusis aasta viimases kvartalis nii novembris kui detsembris Läti suuruselt teiseks internetikeskkonnaks, ületades kasutajate arvu poolest esimest korda kohaliku sotsiaalvõrgustiku Draugiem. 

Online-meedia segmendis tabas Läti ja Leedu ettevõtteid aasta teisel poolel arvestatav käibe kasvu pidurdumine, mistõttu aasta kokkuvõtvalt kasvasid Delfi Läti ja Leedu ettevõtete käibed ainult vastavalt 4% ja 9%, samas kui Delfi Eesti käive kasvas 18%. Kuivõrd paranevas Euroopa majanduskliimas oli selline käibekasvu pidurdumine Läti ja Leedu turul ootamatu ja suures osas seletamatu, mõjutas see ettevõtete kasumlikkust, tuues aasta kokkuvõttes kaasa nende ettevõtete EBITDA allajäämise eelmisele aastale Lätis 27% ning Leedus 11%. Lätis otsustasime tiheneva konkurentsisituatsiooni tõttu 2012. aasta lõpus suurendada toimetuse mehitatust, mistõttu mõjus toimetuse kulubaasi suurenemine just peamise põhjusena Läti kasumlikkuse kahanemisele. 2014. aastalt ootame käibe kasvu taastumist ning organisatsioonide efektiivsemaks muutmist. Eesmärgiks on käibe kasvatamine sama kulubaasiga.

Perioodiliste väljaannete segmendis paranes kasumlikkus aasta jooksul kõigist segmentidest kõige paremini. Paranenud on Ajakirjade Kirjastuse majandustulemus, samuti Express Posti oma. Raamatukirjastus Hea Lugu näitas mõningast EBITDA paranemist tõstes kirjastatavate raamatute arvu, mille seas on ka mitu arvestatavat bestsellerit. SL Õhtuleht on andnud järgi eelmise aasta EBITDA’le ning kõige enim on eelmisele aastale alla jäänud Eesti Ajalehed, mille peamise põhjusena saab välja tuua trükireklaami tulude vähenemise. 

Trükiteenuste segmendis kahanes EBITDA võrreldes eelmise aastaga 3%. Selle põhjuseks on aasta alguses aset leidnud ootamatu käibe vähenemine, millisest tekkinud mõju kasumile ei suutnud me aasta teises pooles tasa teha kuna vähenenud kliendikäivete tagasiteenimine on olnud aeglane protsess. 2014. aastale vaatame optimistlikumalt kuivõrd aasta viimastel kuudel on õnnestunud sõlmida mitmed arvestatavad trükiteenuse kokkulepped suurte Skandinaavia kirjastustega. 

Vaadates kontserni tulude ja kasumi struktuuri siis, online segmendi käibe osakaal jätkab kasvamist moodustades 19,1% kogu kontsernivälisest käibest võrreldes aastataguse 16,9%-ga. Perioodiliste väljaannete segment ja trükiteenuste segment on oma osa mõne protsendipunkti võrra loovutanud. EBITDA osakaaludes on lõppenud aastal suurenenud perioodiliste väljaannete segmendi osakaal, saavutades 12,6% võrreldes 9,8%-ga aasta tagasi ja seda suuresti tänu ajakirjade kirjastajate paranenud kasumlikkusele. Trükiteenuse segment on oma osakaalu kontserni kogukasumist kaotanud kahe protsendipunkti võrra. Erinevate segmentide EBITDA marginaalide osas on endiselt kõige kasumlikum trükiteenuse segment, ulatudes 21,3%-ni, perioodiliste väljaannete EBITDA marginaal on tõusnud 4,6%-ni, kuid online segmendi keskmine marginaal on kahanenud 14,9%-ni võrreldes eelmise aasta 17,1%-ga. 

2014. aastal ootame kontserni käibe kasvamist paari protsendi võrra, samas EBITDA kasvu üle 10% võrreldes 2013. aasta normaliseeritud tulemusega. Online segmendilt ootame kasumi kasvatamist rohkem kui 20%, perioodiliste väljaannete segmendi kasumi kasv jääb alla 20%. Trükiteenuste segmendi aastaeesmärk on jõuda tagasi 2012. aasta EBITDA tasemele, mis on tänase masinapargi juures realistlik optimum. Lisaks jätkuvatele tegevustele vaatame aktiivselt ringi võimalike ostuobjekide seas. 2014. aasta kõige suurem väljakutse on leida kontsernile uued kasvuallikad uutelt turgudelt või uutest ärivaldkondadest. Kuivõrd kontserni investeerimisvõimekus tulenevalt jätkuvast laenukoormuse vähenemisest kasvab, tunneme ennast uute ostuobjektide otsimisel finantsiliselt järjest kindlamalt. 

Nii meie uued kasvuallikad kui ka teised arendused ning uuendused peavad eelkõige toetama kontserni visiooni olla oma ala professionaalseim ja innovatiivseim partner meie nõudlikule lugejale ja kliendile ning  pakkuda jätkuvalt uusi ja huvitavaid elamusi nii paberil kui digitaalses meedias.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD

 Kasumlikkuse näitajad
(tuhandetes EUR)
IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus% IV kv 2011 IV kv 2010 IV kv 2009
Perioodi kohta            
Müügitulu 16 541 16 447 1% 16 313 14 885 13 514
Brutokasum 4 096 3 914 5% 3 660 3 466 2 598
EBITDA 2 015 2 246 -10% 1 986 1 854 896
Ärikasum* 1 348 1 486 -10% 1 037 1 016 37
Intressikulud 185 206 -10% 523 638 667
Perioodi puhaskasum/(-kahjum)* 1 057 1 269 -17% 535 210 (780)
EBITDA marginaal (%) 12,2% 13,7%   12,2% 12,5% 6,6%
Ärirentaablus* (%) 8,1% 9,1%   6,4% 6,8% 0,3%
Puhasrentaablus* (%) 6,4% 7,7%   3,3% 1,4% -5,8%
Firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindlus (2 467) (157)   (750) 0 (5 844)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes (1 410) 1 112 -227%  (215) 210 (6 624)
Perioodi puhaskasum / (-kahjum) raamatupidamise vahearuandes (1 410) 1 112 -227%  (215) 210 (6 986)
Puhasrentaablus (%) -8,5% 6,8%   -1,3% 1,4% -51,7%
Varade tootlus (%) 1,4% 1,6%   0,7% 0,2% -0,8%
Omakapitali tootlus (%) 2,5% 3,1%   1,4% 0,6% -2,3%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) (0,05) 0,04   (0,01) 0,01 (0,34)

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuse ja kaubamärkide allahindluseid.

 

Kasumlikkuse näitajad
(tuhandetes EUR)
12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus% 12 kuud 2011 12 kuud 2010 12 kuud 2009
Perioodi kohta            
Müügitulu 58 442 59 706 -2% 57 391 51 814 51 974
Brutokasum 13 192 13 187 0% 12 544 11 294 9 292
EBITDA 7 264 7 882 -8% 6 968 6 041 3 014
Ärikasum* 4 647 4 596 1% 3 443 2 760 (445)
Intressikulud 763 1 549 -51% 2 212 2 595 2 863
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest* 3 548 2 682 32% 893  (509) (3 613)
EBITDA marginaal (%) 12,4% 13,2%   12,1% 11,7% 5,8%
Ärirentaablus* (%) 8,0% 7,7%   6,0% 5,3% -0,9%
Puhasrentaablus* (%) 6,1% 4,5%   1,6% -1,0% -7,0%
Eesti Päevalehe AS-i 50% osaluse soetamisega kaasnenud tulu* 0 0   1 540 0 0
Firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindlus (2 467) (157)   (750) 0 (5 844)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes 1 081 2 525 -57% 1 683 (509) (9 457)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) raamatupidamise aruandes 1 081 2 525 -57% 1 683  (146) (12 144)
Puhasrentaablus (%) 1,8% 4,2%   2,9% -0,3% -23,4%
Varade tootlus (%) 1,4% 3,2%   2,0% -0,2% -11,8%
Omakapitali tootlus (%) 2,5% 6,4%   4,4% -0,4% -32,2%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,04 0,08   0,06 (0,01) (0,58)

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega. 2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist.

 

Bilanss (tuhandetes EUR) 31.12.2013 31.12.2012 Muutus% 31.12.2011
Perioodi lõpu seisuga        
Käibevara 14 447 13 545 7% 12 523
Põhivara 63 019 66 754 -6% 68 986
Varad kokku 77 466 80 299 -4% 81 509
       sh. raha ja pangakontod 4 501 3 280 37% 2 827
       sh. firmaväärtus 40 052 41 093 -3% 40 761
Lühiajalised kohustused 14 470 14 967 -3% 16 547
Pikaajalised kohustused 20 673 24 233 -15% 26 574
Kohustused kokku 35 143 39 200 -10% 43 121
       sh. võlakohustused 24 432 28 580 -15% 31 951
Omakapital 42 323 41 099 3% 38 388

    

  Finantssuhtarvud (%) 31.12.2013 31.12.2012 31.12.2011
Omakapitali osakaal (%) 55% 51% 47%
Võla ja omakapitali suhe (%) 58% 70% 83%
Võla ja kapitali suhe (%) 32% 38% 43%
Koguvõla  ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) 3,3 3,6 4,6
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,66 1,52 1,06
Likviidsuskordaja 1,00 0,90 0,76

 

   Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDA marginaal (%)  EBITDA/müügitulu x 100
Ärirentaablus* (%)  Ärikasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus* (%)  Puhaskasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%)  Puhaskasum raamatupidamise aruandes/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta  Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%) Omakapital / (kohustused+omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%) Intressi kandvad võlakohustused/omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/(netovõlg+omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) Intressikandvad võlakohustused/EBITDA

 

   Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
Likviidsuskordaja Käibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%) Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%) Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Grupp tegutseb alates 2009. aastast ainult järgmistes segmentides:

-        online-meedia

-        perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud)

-        trükiteenused.

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate usalduse muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine. Seda nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldine vähendamine, teiste reklaamikanalite eelistamine (näiteks interneti eelistamine pabermeediale) kui ka jaetarbijate endi tarbimisharjumiste muutumine (jooksvate uudiste jälgimine uudisportaalidest versus paberlehtede lugemine, noorema põlvkonna eelistus kasutada mobiilseid vahendeid ning muid suhtluskanaleid jne).   

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad. Samuti ka jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. 

Segmentide peamised finantsnäitajad IV kvartal 2010-2013

(tuhandetes EUR) Müügitulu Müügitulu
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus% IV kv 2011 IV kv 2010
online-meedia 3 355 2 989 12% 2 586 2 302
perioodilised väljaanded 6 766 6 626 2% 6 544 6 051
trükiteenused 7 566 8 046 -6% 8 143 7 230
kesksed tegevused 393 308 28% 71 31
segmentidevahelised elimineerimised (1 539) (1 522) -1% (1 031) (729)
KONTSERN KOKKU 16 541 16 447 1% 16 313 14 885

 

(tuhandetes EUR) EBITDA EBITDA
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus% IV kv 2011 IV kv 2010
online-meedia 779 586 33% 696 302
perioodilised väljaanded 435 253 72% 62 253
trükiteenused 1 604 1 650 -3% 1 495 1 529
kesksed tegevused (763) (242) -215% (268) (236)
segmentidevahelised elimineerimised (40) (1) -3900% 1 6
KONTSERN KOKKU 2 015 2 246 -10% 1 986 1 854

 

EBITDA marginaal IV kv 2013 IV kv 2012 IV kv 2011 IV kv 2010
online-meedia 23% 20% 27% 13%
perioodilised väljaanded 6% 4% 1% 4%
trükiteenused 21% 21% 18% 21%
KOKKU 12% 14% 12% 13%

Segmentide peamised finantsnäitajad 12 kuud 2010-2013

(tuhandetes EUR) Müügitulu Müügitulu
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus% 12 kuud 2011 12 kuud 2010
online-meedia 11 455 10 370 10% 8 977 7 884
perioodilised väljaanded 23 798 24 741 -4% 24 069 22 520
trükiteenused 27 462 29 167 -6% 27 736 24 221
kesksed tegevused 1 530 996 54% 209 129
segmentidevahelised elimineerimised (5 803) (5 568) -4% (3 600) (2 940)
KONTSERN KOKKU 58 442 59 706 -2% 57 391 51 814

 

(tuhandetes EUR) EBITDA EBITDA
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus% 12 kuud 2011 12 kuud 2010
online-meedia 1 703 1 776 -4% 1 425 758
perioodilised väljaanded 1 093 848 29% 552 914
trükiteenused 5 862 6 052 -3% 5 959 5 198
kesksed tegevused (1 356) (795) -71% (980) (833)
segmentidevahelised elimineerimised (38) 1 - 12 4
KONTSERN KOKKU 7 264 7 882 -7% 6 968 6 041

 

EBITDA marginaal 12 kuud 2013 12 kuud 2012 12 kuud 2011 12 kuud 2010
online-meedia 15% 17% 16% 10%
perioodilised väljaanded 5% 3% 2% 4%
trükiteenused 21% 21% 21% 21%
KOKKU 12% 13% 12% 12%

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib bruto reklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Eesti www.delfi.ee AS Eesti Ajalehed www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv   www.arileht.ee
Delfi Leedu www.delfi.lt AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
  ru.delfi.lt    
Delfi Ukraina www.delfi.ua          

 

Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Leedu www.alio.lt AS Eesti Ajalehed www.ekspressjob.ee
      www.ekspressauto.ee
      www.hyppelaud.ee

 

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv
 2013
IV kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti 1 217 951 28%
Delfi Läti 683 653 5%
Delfi Leedu 1 439 1 369 5%
Delfi Ukraina 16 16 0%
muud ettevõtted 0 0 -
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 3 355 2 989 12%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv
2013
IV kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti 169 118 43%
Delfi Läti 96 89 8%
Delfi Leedu 432 332 30%
Delfi Ukraina (40) (59) 32%
muud ettevõtted 122 108 13%
segmendisisesed elimineerimised 0 (2) -
KOKKU 779 586 33%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud
2013
12 kuud
2012
Muutus%
Delfi Eesti 4 101 3 469 18%
Delfi Läti 2 378 2 292 4%
Delfi Leedu 4 924 4 531 9%
Delfi Ukraina 53 73 -27%
muud ettevõtted 0 6 -100%
segmendisisesed elimineerimised (1) (1) 0%
KOKKU 11 455 10 370 10%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud
2013
12 kuud
2012
Muutus%
Delfi Eesti 291 279 4%
Delfi Läti 133 183 -27%
Delfi Leedu 1 056 1 182 -11%
Delfi Ukraina (195) (260) 25%
muud ettevõtted 421 399 6%
segmendisisesed elimineerimised (3) (7) -
KOKKU 1 703 1 776 -4%

 

Online segmendi müügitulud kasvasid hoogsalt aasta esimeses pooles kõikides riikides. Aasta teises pooles vedas kasvu Delfi Eesti, kuid Lätis ja Leedus see pidurdus. Seda mõjutasid nii Baltikumi ja Euroopa riikide majanduskasvude aeglustumine kui ka keskmisest soojem suvi, mis tõmbas alla majandusaktiivsust. Lätis lisas euro tulek ebakindlust ja teadmatust, mistõttu kulutused reklaamile langesid. Delfi Eesti ujus turuga võrreldes vastuvoolu ning suutis tänu videostriimidele käivet märkimisväärselt kasvatada. Kuna uued lahendused ja teenused on nõudnud suuremaid kulutusi, suurendatud on toimetuste koosseisu tagamaks kvalitatiivset tõusu, vähenenud on subsiidiumid koostööprojektidele, on esialgu saanud kannatada nii EBITDA kui ka marginaal. Järgmise aasta eesmärk on tõsta uute lahenduste ja ka kogu organisatsiooni efektiivsust. Delfi Ukrainas rakendati rangeid kokkuhoiumeetmeid, mille tulemusel suudeti kahjumit vähendada.   

Aasta 2013 suuremateks projektideks kõikides Balti riikides on olnud Delfi TV arendamine koos täiendavate saadete ja videostriimidega ning samuti erinevate teemavertikaalide nagu reisi-, sisustus-, kokandus-, pereportaalide lansseerimine.

 

Delfi Eesti

·       Delfi Eesti jätkas eelmisel aastal alustatud live ülekannete edastamisega. Aasta jooksul on tehtud ülekandeid erinevatelt spordivõistlustelt (Eesti Meistriliiga mängud korvpallis, SEB Tallink Open 2013 tennises, erinevad võrkpalli- ja jalgpallivõistlused, golf jne), kultuuriüritustelt nagu Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), Tallinn Music Week, Jazzkaar, toimetuses toimunud Smilersi kontserdilt jne. Suurema projektina toimus terve päev väldanud programm Eesti Vabariigi EV95 aastapäeva üritustest, kohalike omavalitsuste valimiste valimisstuudio ja Tallinna linnapea kandidaatide teledebatid. Lisandunud on nii tõsisema kui ka veidi kergema sisuga saateid. 

·       Koostöös Eesti Päevalehega tuldi teises kvartalis turule uue majanduse leheküljega Ärileht www.arileht.ee, mis on saanud väga populaarseks.

·       Avati uus reisiportaal www.reisijuht.ee ning sisustusportaal www.moodnekodu.ee

·       Koostöös Maalehega sai portaal www.maaleht.ee uue väljanägemise ning tasuliste artiklite lugemise võimalused.

·       Uus pildigalerii ja kommentaariumi täiendus, kus näha eraldi nimelised ja anonüümsed kommentaarid.

·       Koostööprojektid televisioonis TV3-ga, Sky Mediaga, Fox telekanalitega.

·       Koostööprojektid Eesti Kergejõustikuliiduga, Eesti Suusaliiduga, korvpallimeeskonnaga „Kalev/Cramo“, võrkpalliklubiga „Tallinna Selver“.

·       Koostööprojektid teatriga NO99, Tallinn Music Week-ga jne.

·       Heategevusprojekt „Astume koos ellu“.

·       Uus beebi-blogi koostöös kliinikuga Fertilitas.

·       Esimeses kvartalis tuli välja uus mobiilirakenduse versioon mDelfi 5.0., mis on aidanud kasvatada ligi kaks ja pool korda nende inimeste arvu, kes loevad Delfit mobiilist.

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

Aasta 2013 suuri muutusi internetiturul kaasa ei toonud. Delfi on jätkuvalt suurim internetiväljaanne Eestis. Kasutajate arv Delfis võrreldes suurima konkurendi postimees.ee-ga neljandas kvartalis kasvas ja ületas keskmiselt 150 tuhande unikaalse brauseri võrra postimees.ee-d. 2013. aasta jooksul on Delfi mobiilsete seadmetega kasutajate arv kasvanud 2,4 korda – ulatudes juba 280 tuhande unikaalse brauserini nädalas. See kasv on kindlasti jätkuv ka 2014. aastal, kuna nutitelefonide arv on pidevas kasvutrendis.

 

Delfi Läti

·       Delfi TV striimid erinevatelt üritustelt nagu Positivus Muusikafestival, Läti popmuusika tõusva tähe Marta Ritova kontserdilt, iga-aastaselt tantsuvõistluselt Baltic Grand Prix, maailmameistrivõistlused snookeris jne.

·       Majandusuudiste portaal saavutas ajaloo kõige kõrgema külastatavuse, millele aitas kaasa hea meediakajastus Läti ühinemisest eurotsooniga nii enne aastavahetust kui ka blogi euro kasutuselevõtu esimesest päevast.

·       Juulis osteti lastevanematele suunatud portaal www.calis.lv, mis edukalt integreeriti Delfi portaaliga ning mille baasilt tuldi turule uue lastevanematele suunatud uudiskanaliga.

·       Käivitati Delfi ingliskeelne versioon koostöös Baltic Times’ga. 

·       Koostöös Lattelecomiga alustati videolaenutusega.

·       Venekeelne Delfi alustas koostööd MTG-le kuuluva telekanaliga TV5.

·       Koostööprojekt e-kooli portaaliga e-klase.lv pääsemaks ligi noorematele lugejatele.

·       Koostööprojekt meelelahutusportaaliga kasjauns.lv.

·       Koostöös Läti Olümpiakomiteega viidi läbi Läti parima sportlase hääletus.

·       Muud koostööprojektid erinevas vallas:

-        festivali Positivus põhiline meediapartner,

-        Nordea Riia Maratoni meediapartner,

-        Tšempionite ralli ametlik uudisteportaal,

-        Reklaamifestivali ”Kuldne Haamer” ametlik koostööpartner,

-        Läti muusikaauhindade „The Great Music Award“ meediapartner,

-        Lätis toimunud Euroopa rallimeistrivõistluste põhimeediapartner.

·       Reklaamifirma DDB andmetel on Delfi kõige populaarsem ja mõjuvõimsam bränd Läti sotsiaalmeedias.

 

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

2013. aasta neljandas kvartalis oli Läti internetikeskkondade kasutatavus kõigi aegade kõrgeim seoses traagilise õnnetusega Riias. Novembris kasvas Delfi kasutajate arv 16,4% võrreldes eelmise kuuga, mis on kõigi aegade kõige suurem kuine lugejate arv. Selle tulemusega jäi Delfi ainult 2% maha Läti suurimast internetikeskkonnast ja e-maili teenust pakkuvast Inbox.lv-st ja samas suurendas oma kindlat liidripositsiooni uudiskeskkondade segmendis. Detsembris toimus küll väike korrektsioon, kuid Delfi langus oli uudisportaalide seas protsentuaalselt kõige väiksem ning vahe tvnet.lv-ga kasvas üle 100 tuhande unikaalse kasutaja. Juba oktoobris möödus Delfi kasutajate arvult sotsiaalvõrgustikust Draugiem.lv  ja sellega oli Delfi kogu viimase kvartali Läti internetikeskkondadest teisel kohal kasutajate arvult.

 

Delfi Leedu

·       Novembris soetati 51% osalus ettevõttes UAB Sport Media, mis omab üheksaks aastaks korvpalliülekandeõiguseid Leedus. Osalus ning koostöö Leedu Korvpalliliiduga annavad võimaluse kasvatada oluliselt tehtavaid videostriime ja seda leedukate kõige populaarsemal spordialal.  

·       Koostöös kontserni ajakirjade kirjastaja Ekspress Leidybaga ajakirjade baasil vertikaalide loomist. Kokku moodustavad www.cosmopolitan.lt, www.moteris.lt, www.panele.lt, www.manonamai.lt ja www.tavovaikas.lt tugeva elustiili ja meelelahutuse fookusega eraldiseisvad internetisaidid.

·       Edukas on olnud koostööprojekt Nubo TV-ga, mille raames saavad kasutajad vaadata arvutiga erinevaid telekanaleid.

·       Käivitati uus e-raamatupood.

·       Pettumuseks on kujunenud 2012. aastal lõpus soetatud kuulutusteportalli Alio areng, kus viimase on-line potentsiaali ei ole suudetud täiel määral ära kasutada ning mille trükiversioon kahaneb kiiremini, kui esialgu arvatud.

·       Esimeses kvartalis toodi turule lisaks vene- ja poolakeelsele versioonile ka Delfi Leedu ingliskeelne versioon.

 

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2012-2013

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu endiselt vaieldamatu turuliider omades jätkuvalt üle ühe miljoni unikaalse kasutaja kuus. Detsembris tegi Delfi.lt kõigi aegade parima tulemuse 1,127 miljonit kasutajat kuus ning suurendas vahet uudisportaaliga 15min.lt ligi 270 tuhande kasutajani kuus. Samuti on kasvanud ka Lietuvos Rytas portaali kasutajaskond ja see läheneb juba 15min.lt portaali kasutajaskonna numbrile.

 

Delfi Ukraina

·       2013. aastal jätkati varasema strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid ning suurendades eelkõige naistele suunatud sisu tootmist.

·       Nimetatud strateegia on küll aidanud kasvatada kasutajate arvu, mis on lähenemas Delfi Leedu kasutajakonnale ja ulatub pea ühe miljoni kasutajani, kuid ei ole taganud piisavalt reklaamitulusid, mis lisaksid kindlust projekti tuleviku suhtes. Seetõttu on tehtud otsus lõpetada kontserni tegevus Ukrainas. Kohalik ettevõte likvideeritakse, kuid juhtkonnale ja toimetusel antakse luba kasutada veel mõni aeg Delfi kaubamärki ja portaali, kuid seda juba ilma kontserni toetuseta.

 

Perioodiliste väljaannete segment 

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede Maaleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe väljaandja AS Eesti Ajalehed, Õhtulehte ja Linnalehte kirjastava AS SL Õhtuleht, raamatukirjastus OÜ Hea Lugu, ajakirjade kirjastajad AS Ajakirjade Kirjastus Eestis ning UAB Ekspress Leidyba Leedus. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 3 288 2 975 11%
OÜ Hea Lugu 431 554 -22%
AS SL Õhtuleht* 964 950 1%
AS Ajakirjade Kirjastus* 1 136 1 186 -4%
UAB Ekspress Leidyba 646 641 1%
AS Express Post* 605 601 1%
segmendisisesed elimineerimised (304) (281) -8%
KOKKU 6 766 6 626 2%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 183 172 6%
OÜ Hea Lugu 20 (67) 130%
AS SL Õhtuleht* 53 51 4%
AS Ajakirjade Kirjastus* 75 93 -19%
UAB Ekspress Leidyba 32 (80) 140%
AS Express Post* 72 85 -15%
segmendisisesed elimineerimised 0 (1) -
KOKKU 435 253 72%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 11 235 11 300 -1%
OÜ Hea Lugu 987 1 699 -42%
AS SL Õhtuleht* 3 734 3 705 1%
AS Ajakirjade Kirjastus* 4 036 4 196 -4%
UAB Ekspress Leidyba 2 515 2 629 -4%
AS Express Post* 2 351 2 313 2%
segmendisisesed elimineerimised (1 060) (1 101) 4%
KOKKU 23 798 24 741 -4%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 368 454 -19%
OÜ Hea Lugu 55 48 15%
AS SL Õhtuleht* 221 244 -9%
AS Ajakirjade Kirjastus* 172 35 391%
UAB Ekspress Leidyba 0 (190) 100%
AS Express Post* 279 258 8%
segmendisisesed elimineerimised (2) (1) -
KOKKU 1 093 848 29%

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

2013. aastat jääb meenutama jätkuv madalseis paberlehtede reklaamiturul. Pea kõikide ajalehtede reklaamitulud kahanesid. Samas ajakirjade reklaamimahud Eestis kasvasid, mis lisab veidi kindlust tuleviku suhtes ning lootust, et reklaami lahkumine trükimeediast on aeglustunud. Nii ajalehtede kui ka ajakirjade tiraažid on üldiselt väikeses langustrendis ning tulusid suudetakse säilitada eelkõige tänu hinnatõusule. Positiivne on digitaalsete tellimuste jätkuv kasv, mis saavutas eriti suure tõusu suvekuudel. Aasta lõikes on Eesti Ekspressi digitellijate arv kasvanud 60% ning Eesti Päevalehe tellijate arv on pea kahekordistunud, ulatudes mõlema väljaande puhul pea viie ja poole tuhandeni. Digitellijad saavad nüüdsest tarbida nii digilehti kui ka tasulisi artikleid veebis. Lisaks on koostöös Eesti Digiraamatute Keskusega võimalus digilehega koos saada iga kuu üks tasuta e-raamat. Meie lehti on võimalik täismahus lugeda ka mobiiltelefonidest. Sügisel toodi turule ka Maalehe digipakett.  

Aasta alguses jätkus Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul käivitatud 15 filmiga jätkusari OÜ Hea Lugu ja Eesti Päevalehe ühisprojektina. Oktoobri alguses käivitus seekord koos Eesti Ekspressiga sarnane Eesti lastefilmide DVD-sari. LP ja Eesti Päevaleht tõid augustis turule uue kriminaalraamatute sarja.

SL Õhtulehe veebisait ning mobiilirakendus on saanud uue näo. Ajakirjade Kirjastus ning SL Õhtuleht alustasid koostööd oma veebireklaampindade koosmüügiga. Juulist ilmub uus meestele suunatud ajakiri „Kalale“.

Eesti ajalehtede tiraaž 2012-2013

Eesti ajalehtede tiraažid  on jätkuvalt stabiilsed või mõõdukalt langevad. Rohkem langeb päevalehtede tiraaž, vähem nädalalehtede oma. Aastalõpu seisuga on kõige rohkem langenud tiraaž Eesti Meedia väljaandel Postimees – 2012. aasta detsembriga võrreldes üle 10%. Aasta keskmiselt on suuremate ajalehtede tiraaž vähenenud 4%. Suhteliselt hästi on läinud nädalalehtedel, kus Ekspress Grupi väljaanded  Eesti Ekspress ja Maaleht on suutnud säilitada keskmist tiraaži. Sellele lisanduvad aga Ekspress Grupi väljaannete puhul digitaalsete väljaannete tellijad, keda aastalõpu seisuga on nii Eesti Ekspressil kui ka Eesti Päevalehel ligi 5 500. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on Eesti Ekspressi digipaketi tellijate arv kasvanud 60% ja Eesti Päevalehe digipaketi tellijate arv kasvanud koguni 90%.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2012-2013

Eesti ajalehtede lugejaskonnas suuri muutusi 2013. aastal ei toimunud. Turu-uuringute AS lugejauuringu andmetel vähenes 2013. aastal lehelugejate arv keskmiselt 2%. Kuude sisesed kõikumised on olnud suuremad, kuid see on tingitud eelkõige uuringumetoodikast. Väärib mainimist, et Ekspress Grupi digilehtede lugejate arv ei sisaldu üleval toodud numbrites ja kogu Ekspress Grupi väljaannete lugejate arv on suurem, kui graafikult nähtub.

 

Trükiteenuste segment

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus%
AS Printall 7 566 8 046 -6%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2013 IV kv 2012 Muutus%
AS Printall 1 604 1 650 -3%

 

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus%
AS Printall 27 462 29 167 -6%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2013 12 kuud 2012 Muutus%
AS Printall 5 862 6 052 -3%

 

Üle pika aja on sel aastal AS Printall paberimüügi ja trükiteenuse kogukäive langenud. Negatiivset mõju avaldavad tiraažide vähenemised, millede kompenseerimine ja uute klientidega asendamine on tulenevalt trükitööstuse eripärast pikaajaline protsess. Samuti olukord, kus tulenevalt kõrghooajal heatset masinate tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest, saab käivet kasvatada eelkõige üksikute töödega vähemaktiivsetel kuudel. Ettevõtte käive puhtalt trükiteenuse osutamisest on langenud 2013. aastal veidi vähem ehk 2,3%. Endiselt tegeletakse protsesside efektiivsemaks muutmisega, mille tulemusena on suudetud EBITDA marginaali isegi tõsta. 85% käibest toob eelkõige trükkimine heatset masinatel.

 

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud 2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 31.12.2013 31.12.2012
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 4 4 03 3 182
Tähtajaline hoius 98 0
Nõuded ja ettemaksed 7 229 7 344
Varud 2 717 2 922
Kokku 14 447 13 448
Müügiootel põhivara 0 97
Käibevara kokku 14 447 13 545
Põhivara    
Tähtajaline hoius 0 98
Nõuded ja ettemaksed 399 365
Materiaalne põhivara 13 665 14 841
Immateriaalne põhivara 48 955 51 450
Põhivara kokku 63 019 66 754
VARAD KOKKU 77 466 80 299
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 3 760 4 347
Võlad ja ettemaksed 10 708 10 620
Lühiajalised kohustused kokku 14 468 14 967
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 20 672 24 233
Muud pikaajalised võlad 1 0
Pikaajalised kohustused kokku 20 673 24 233
KOHUSTUSED KOKKU 35 141 39 200
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 17 878
Ülekurss 14 277 14 277
Reservid 1 250 740
Jaotamata kasum 8 848 8 190
Valuutakursi muutuste reserv 72 14
OMAKAPITAL KOKKU 42 325 41 099
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 77 466 80 299
       

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) IV kv 2013 IV kv 2012 12 kuud 2013 12 kuud 2012
Müügitulu 16 541 16 447 58 442 59 706
Müüdud toodangu kulu (12 445) (12 533) (45 250) (46 519)
Brutokasum 4 096 3 914 13 192 13 187
Muud äritulud 196 245 556 650
Turunduskulud (791) (768) (2 442) (2 378)
Üldhalduskulud (2 106) (1 805) (6 527) (6 643)
Muud ärikulud (47) (90) (132) (220)
Kaubamärkide ja firmaväärtuste allahindlus  (2 467)  (157) (2 467) (157)
Ärikasum  (1 119) 1 339 2 180 4 439
Intressitulud 2 0 6 5
Intressikulud (185) (206) (763) (1 549)
Kasum/(kahjum) valuutakursi muutusest  (46)  (13)  (71)  (15)
Muud finantskulud (16) (14) (58) (117)
Kokku finantstulud/kulud  (245)  (233)  (886)  (1 676)
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 20  (8) 20  (41)
Kasum enne tulumaksustamist  (1 344) 1 098 1 314 2 722
Tulumaks (66)  14 (233) (197)
Aruandeperioodi  kasum  (1 410) 1 112 1 081 2 525
Aruandeperioodi  puhaskasumi jaotus:        
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist  (1 410) 1 112 1 081 2 525
Muu koondkasum, mis võib hiljem reklassifitseeruda kasumiaruandesse         
Realiseerimata kursivahed 45 8 58 10
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest 0 0 0 176
Muu koondkasum kokku 45 8 58 186
Aruandeperioodi koondkasum (1 365) 1 120 1 139 2 711
Emaettevõtte aktsionäride osa koondkasumist (1 365) 1 120 1 139 2 711
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta  (0,05) 0,04 0,04 0,08

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 2013 2012
Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood äritegevusest    
Aruandeperioodi ärikasum 2 180 4 439
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 2 618 3 285
Kahjum kaubamärkide müügist ja allahindlusest ning firmaväärtuste allahindlused 2 467 157
Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest (29) 63
Aktsiaoptsioon väärtuse muutus 384 0
Äritegevuse rahavood:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 24 (715)
Varude muutus 342 (146)
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 144 (433)
Rahavoog põhitegevusest 8 130 6 650
Makstud ettevõtte tulumaks (305) (188)
Makstud intressid (794) (1 591)
Rahavood äritegevusest kokku 7 031 4 871
Rahavood investeerimistegevusest    
Soetused äriühenduste kaudu (327) (434)
Muude investeeringute ost (15) (15)
Saadud intressid 34 5
Põhivara soetamine (888) (785)
Põhivara müük 51 42
Antud laenud (3) (10)
Antud laenude tagasimaksed 6 182
Rahavood investeerimistegevusest kokku (1 142) (1 015)
Rahavood finantseerimistegevusest    
Makstud dividend (298) 0
Tasutud kapitalirendi maksed (25) (390)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus (745) 731
Faktooringu kasutuse muutus 0 (270)
Saadud laenude tagasimaksed (3 600) (3 474)
Rahavood finantseerimistegevusest kokku (4 668) (3 403)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 1 221 453
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 182 2 729
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 403 3 182

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


Attachments

EG_IV_kvartal_2013_EST.pdf
GlobeNewswire