AS Tallinna Vesi on mures valitsusasutuste lähenemise pärast valitsemispõhimõtetele veesektori regulatsiooni rakendamisel alates 1. novembrist. 22. oktoobril 2010.a avaldas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium määruse eelnõu, mille eesmärgiks on luua alus, millele Konkurentsiamet toetub juhul, kui viimane otsustab kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevat õigust ning kehtestada vee-ettevõtjale veeteenuse ajutine hind. AS Tallinna Vesi on vastusena pakutud esialgsele metoodikale esitanud Konkurentsiametile üle 8 lehekülje regulatsioonipõhimõtteid, kommentaare ning küsimusi, kuid tänaseni ei ole Konkurentsiamet arvestanud ühtegi Ettevõtte poolt esitatud muudatust ega vastanud ühelegi küsimusele ega ettepanekule. “Toimiva regulatsioonisüsteemi rakendamiseks on oluline kõikide vastava majandusvaldkonna osapoolte - vee-ettevõtete, kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja klientide - täielik ja aktiivne kaasamine,“ ütles Plenderleith, lisades, et hea regulatsioonimudeli eelduseks on heade haldus- ja menetlustavade järgimine ning aja leidmine aruteludeks ja analüüsiks. Ettevõte tunneb muret seoses riigipoolse heade haldus- ja menetlustavade mittejärgimisega; tariifide analüüsi, hoiatuste väljastamise ja ajutiste hindade kehtestamise metoodikate ja otsuste osas sõltumatu kinnituse puudumisega ning valitsusasutustele õiguste võimaldamisega võtta vastu suvalisi otsuseid, ilma kohustuseta neid põhjendada neile, keda sellised otsused otseselt mõjutavad. „Tundub, et regulatsiooni koostamisega seotud riigiasutused ei olegi kunagi kavatsenud sel teemal dialoogi arendama hakata ning on keskendunud ettemääratud metoodika sunduslikule kehtestamisele alates 1. novembrist,“ märkis Plenderleith. AS Tallinna Vesi on huvitatud veemajanduse pikaajaliste huvide kaitsmisest ning loodab, et hinnakehtestamise mehhanism hakkab põhinema läbimõeldud ning sõltumatult kinnitatud majanduspõhimõtetel. Seetõttu teeb Ettevõte ettepaneku määruse jõustamisega viivitada seni, kuni kõik veemajanduse poolt esitatud olulised küsimused on läbi arutatud ning lahendatud. “Üldteada fakt on, et heade valitsemispõhimõtete nurgakiviks on avatus professionaalsetele vaidlustustele, eriti kui selle tulemusel sünnib kvaliteetsem regulatsioon, mis meie arvates on ka majandusministeeriumi eesmärgiks,” ütles Plenderleith. Täiendavalt usub AS Tallinna Vesi, et määruse jõustamise edasilükkamine vähendab tõenäosust, et määrust ja selles sisalduvat metoodikat rakendatakse lühiajalise poliitilise kasu eesmärgil. AS Tallinna Vesi ja Ettevõtte investorid on korduvalt väljendanud oma soovi töötada parimatel rahvusvahelistel tavadel tuginevate põhimõtete järgi toimivas regulatsioonikeskkonnas. „Just sellel põhjusel oleme kirjavahetuses asjaomaste ametiasutustega teinud mitmeid parendusettepanekuid,“ rõhutas Plenderleith. Samas juhul, kui veemajanduse hindade ja ajutiste hindade kehtestamise kord kehtestatakse lühiajalist poliitilist kasu silmas pidades ning ilma mistahes professionaalse konsultatsiooni või dialoogita, tuleb Ettevõttel ja selle investoritel astuda vajalikud sammud tagamaks investorite õiguste kaitse, arvestades et Ettevõte on alati täitnud kõik Ettevõtte erastamisel 2001.a. võetud lepingulised kohustused. Priit Koff avalike suhete juht AS Tallinna Vesi 6262 209 priit.koff@tvesi.ee
AS Tallinna Vesi on mures koostöö puudumise pärast regulatsiooni rakendamisel
| Source: Tallinna Vesi
Attachments
