TEGEVUSARUANNE
Juhatuse esimehe kokkuvõte
AS Tallinna Vesi 2018. aasta esimese kvartali tulemused on taas võrreldes eelmiste aastatega paranenud pea kõigis tootmis- ja finantsnäitajates. Jätkuvalt häid tulemusi saavutati nii vee- ja heitvee kvaliteedinäitajates kui ka klienditeeninduses.
Majandustulemused
Vee- ja reoveeteenuste müügimahtude suurenemise tulemusel kasvas grupi müügitulu 2018. aasta esimeses kvartalis 2,1%, ulatudes 14,08 miljoni euroni. Eraklientide müügitulu kasvas 1,3% ja äriklientide müügitulu 1,6%. Ettevõtte puhaskasum oli 6,53 miljonit eurot, mis on 2,7% rohkem kui 2017. aasta samal perioodil.
Suurepärased tootmistulemused
2018. aasta esimeses kvartalis püsis joogivee kvaliteet hea. Tarbija kraanist võetud proovide vastavus nõuetele oli 99,87%. Meile teeb rõõmu, et ka veekvaliteeti puudutavaid kliendikontakte oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vähem kui 2017. aasta samal perioodil.
Soovime pakkuda võimalikult stabiilset, katkematut ja kliendi jaoks nähtamatut teenust. Esimeses kvartalis suutsime lühendada veekatkestuse keskmist kestvust kinnistu kohta seniselt 3 tunnilt ja 1 minutilt 2 tunni ja 52 minutini. Vähenenud on ka kanalisatsiooniprobleemide hulk. Ummistuste arv langes aasta esimesel kolmel kuul 156ni.
Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga, suurenesid mõnevõrra veekaod. Kui eelmisel aastal oli lekete tase veevõrgus esimeses kvartalis rekordmadalal 13,73% tasemel, siis tänavu jäi näitaja 15,19% juurde. Samas on tegu siiski väga hea tulemusega – mõnevõrra suurem lekete tase tulenes pikemast talvest, mille tõttu oli lekkekohtade kiire tuvastamine lumevaiba alt keerulisem.
2018. aasta esimeses kvartalis vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud reovesi kõigile esitatud nõuetele.
Tariifitaotlus
Vahetult enne aasta lõppu langetas Riigikohus otsuse tariifivaidluses Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel. Vee- ja reoveeteenuse hinna peab nüüd kinnitama Konkurentsiamet lähtuvalt enda metoodikast. Tallinna Vesi esitas taotluse uute tariifide kinnitamiseks Konkurentsiametile 28. veebruaril 2018. aastal. Ettevõtte poolt tariifitaotluses esitatud hinnad on ligilähedased täna kehtivatele vee- ja reoveeteenuste hindadele, mis on püsinud muutumatuna 2010. aastast.
Tegu on AS Tallinna Vesi jaoks esimese Tallinna ja Saue linna tariifitaotlusega, mis on koostatud Konkurentsiameti soovitusliku metoodika alusel. Seetõttu on tariifitaotluses mitmeid võtmekohti, mis on vajanud Konkurentsiametiga täiendavat arutelu. Konkurentsiamet on esialgse taotlusega tutvunud ja teinud ettepanekud mitmeteks täiendusteks, et taotlus kõigi nõudmistega kooskõlla viia. Seetõttu on jätkuvalt teadmata, millal uued tariifid kinnitatakse.
Tallinna Vesi ootab jätkuvalt lõplikku otsust rahvusvahelisest arbitraažikohtust, mis peab otsustama, kas investorite huve on kahjustatud ja kas kahju tuleks kompenseerida.
2018. AASTA KOLME KUU TOOTMISTULEMUSED
| Tulemused | Ühik | 2018 | 2017 | 2016 | ||||||
| Tarbija kraanist võetud veeproovide vastavus nõuetele | % | 99,9 | 100 | 100 | ||||||
| Veekadu jaotusvõrgus | % | 15,2 | 13,7 | 17,5 | ||||||
| Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides | H | 2,86 | 3,02 | 3,49 | ||||||
| Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv | Arv | 156 | 195 | 188 | ||||||
| Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv | Arv | 25 | 39 | 26 | ||||||
| Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele | % | 100 | 100 | 100 | ||||||
| Kirjalike kaebuste arv | Arv | 21 | 9 | 11 | ||||||
| Kliendikontaktide arv veekvaliteedi teemal | Arv | 14 | 24 | 13 | ||||||
| Kliendikontaktide arv veesurve teemal | Arv | 37 | 38 | 58 | ||||||
| Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise teemal | Arv | 250 | 269 | 300 | ||||||
| Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul | % | 100 | 99,9 | 98,1 | ||||||
| Lubaduste mittetäitmise arv | Arv | 3 | 3 | 0 | ||||||
| Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust | % | 96,7 | 100 | 96,5 |
KOKKUVÕTE 2018. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST
Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 1. kvartalis 14,08 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 2,1% ehk 0,30 miljonit eurot.
2018. aasta 1. kvartali brutokasum oli 8,32 miljonit eurot, suurenedes 1,4% ehk 0,11 miljonit eurot. Brutokasumi suurenemine on peamiselt seotud joogivee-, reovee- ja sademeveeteenuste müügitulude suurenemisega, millele aitasid kaasa kahanenud elektrikulud ja kulum. Seda tasakaalustasid suurenenud tööjõu- ja kemikaalikulud.
Ettevõtte ärikasum oli 6,80 miljonit eurot, suurenedes 4,8% ehk 0,31 miljonit eurot. Ärikasumit mõjutasid lisaks eelpool mainitud muutustele brutokasumis peamiselt madalamad tariifivaidlustega seotud kulud 2018. aasta 1. kvartalis.
2018. aasta 1. kvartali puhaskasum oli 6,53 miljonit eurot, suurenedes 2,7% ehk 0,17 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning suurenenud finantskulud. Finantskulude muutust mõjutas peamiselt 2018. aasta 1. kvartalis toimunud madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes positiivse muutusega 2017. aasta samal perioodil. 2018. ja 2017. aasta 1. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutusteta oli vastavalt 6,45 miljonit eurot ja 6,11 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,6% ehk 0,34 miljonit eurot.
PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD
| miljon EUR, | 1.kvartal | Muutus 2018/2017 | ||||||||
| v.a suhtarvud | 2018 | 2017 | 2016 | |||||||
| Müügitulu | 14,08 | 13,78 | 14,37 | 2,10% | ||||||
| Brutokasum | 8,32 | 8,21 | 8,34 | 1,40% | ||||||
| Brutokasumi marginaal % | 59,10 | 59,56 | 58,02 | -0,80% | ||||||
| Ärikasum | 6,80 | 6,49 | 6,63 | 4,80% | ||||||
| Ärikasum - põhiäri | 6,73 | 6,48 | 6,55 | 3,90% | ||||||
| Ärikasumi marginaal % | 48,29 | 47,07 | 46,15 | 2,60% | ||||||
| Kasum enne tulumaksustamist | 6,53 | 6,36 | 5,64 | 2,70% | ||||||
| Maksustamiseelse kasumi marginaal % | 46,42 | 46,16 | 39,23 | 0,60% | ||||||
| Puhaskasum | 6,53 | 6,36 | 5,64 | 2,70% | ||||||
| Puhaskasumi marginaal % | 46,42 | 46,16 | 39,23 | 0,60% | ||||||
| Vara puhasrentaablus % | 2,83 | 2,94 | 2,65 | -4,00% | ||||||
| Kohustuste osatähtsus koguvarast % | 60,56 | 56,19 | 56,15 | 7,80% | ||||||
| Omakapitali puhasrentaablus % | 7,33 | 6,87 | 6,14 | 6,80% | ||||||
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 6,98 | 5,46 | 5,79 | 27,80% | ||||||
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised
Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded
2018. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED
KOONDKASUMIARUANNE
MÜÜGITULUD
Kuna ettevõtte tariifid olid 2018. aasta esimese kvartalis külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta sesoonsus peaaegu üldse. Ettevõte ei eelda tarbimises olulist muutust ka tulevikus. Senine müügitulu kasv olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.
2017. aasta lõpus langetas Riigikohus ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi ettevõtte põhiteenuste hinnad Konkurentsiameti metoodika alusel. 28. veebruaril 2018. aastal esitas ettevõte Tallinna ja Saue piirkonna tariifitaotluse. Taotletud veeteenuse ning reovee ära juhtimise ja puhastamise teenuse hinnad on sarnased hetkel kehtivatele tariifidele. Konkurentsiamet vaatas tariifitaotluse läbi ja küsis täiendavat informatsiooni, et taotlus vastaks kehtestatud nõuetele. Ettevõte peab esitama täiendatud tariifitaotluse 2. maiks 2018. Konkurentsiametil on taotluse läbi vaatamiseks aega kuni 90 päeva alates nõuetekohaselt esitatud taotluse esitamisest. Piirkonnas kinnitatud ja rakendatavad uued hinnad selguvad peale kogu protsessi läbimist ning kui Konkurentsiamet on uued hinnad heaks kiitnud.
Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 1. kvartalis 14.08 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,1% ehk 0,30 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 91,4%. Müügituludest 5,7% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 2,0% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.
| 1. kvartal | Muutus 2018/2017 | ||||||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||||||
| Müük eraisikutele, sh: | 6 428 | 6 347 | 6 338 | 81 | 1,30% | ||||||
| Veemüügiteenus | 3 532 | 3 489 | 3 485 | 43 | 1,20% | ||||||
| Reoveeteenus | 2 896 | 2 858 | 2 853 | 38 | 1,30% | ||||||
| Müük juriidilistele isikutele sh: | 5 142 | 5 063 | 4 883 | 79 | 1,60% | ||||||
| Veemüügiteenus | 2 784 | 2 771 | 2 673 | 13 | 0,50% | ||||||
| Reoveeteenus | 2 358 | 2 292 | 2 210 | 66 | 2,90% | ||||||
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 1 112 | 1 108 | 1 130 | 4 | 0,40% | ||||||
| Veemüügiteenus | 334 | 329 | 308 | 5 | 1,50% | ||||||
| Reoveeteenus | 688 | 683 | 670 | 5 | 0,70% | ||||||
| Sademeveeteenus | 90 | 96 | 152 | -6 | -6,30% | ||||||
| Ülereostustasu | 182 | 210 | 171 | -28 | -13,30% | ||||||
| Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku | 12 864 | 12 728 | 12 522 | 136 | 1,10% | ||||||
| Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ning tuletõrjehüdrantide teenus | 796 | 741 | 945 | 55 | 7,40% | ||||||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | 283 | 181 | 761 | 102 | 56,40% | ||||||
| Muud tööd ja teenused | 134 | 131 | 141 | 3 | 2,30% | ||||||
| PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU | 14 077 | 13 781 | 14 369 | 296 | 2,10% | ||||||
Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,86 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 1. kvartaliga 1,1% ehk 0,14 miljonit eurot, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:
- Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 1,3% võrra 6,43 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp. Samas on toimunud väike tarbimislangus eramajade segmendis.
- Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 1,6% võrra 5,14 miljoni euroni. Suurenemine on seotud peamiselt tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga. Samal ajal on vabaaja segmendi müügimahud langenud.
- Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kasvas 0,4% võrra 1,11 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt veemüügi- ja reoveeteenuste müügitulude suurenemine, mida tasakaalustas sademeveeteenuse müügi langus.
- Saadud ülereostustasud langesid 13,3% võrra 0,18 miljoni euroni.
Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 1. kvartalis 0,80 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 7,4% ehk 0,05 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 14,5% võrra suuremad sademevee kogused.
Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,28 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 56,4% ehk 0,10 miljonit eurot. Suurenemise põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv 2018. aasta 1. kvartalis.
MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM
Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2018. aasta 1. kvartalis 5,78 miljonit eurot, suurenedes 3,3% ehk 0,18 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Kasvu mõjutasid peamiselt suurenemine ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kuludes, kemikaali- ja tööjõukuludes, mida tasakaalustasid elektrikulude ning kulumi kahanemine.
| 1. kvartal | Muutus 2018/2017 | ||||||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||||||
| Vee erikasutusõiguse tasu | -291 | -296 | -291 | 5 | 1,70% | ||||||
| Kemikaalid | -435 | -333 | -342 | -102 | -30,60% | ||||||
| Elekter | -759 | -854 | -810 | 95 | 11,10% | ||||||
| Saastetasu | -277 | -292 | -336 | 15 | 5,10% | ||||||
| Otsesed tootmiskulud kokku | -1 762 | -1 775 | -1 779 | 13 | 0,70% | ||||||
| Tööjõukulu | -1 593 | -1 421 | -1 418 | -172 | -12,10% | ||||||
| Kulum | -1 283 | -1 351 | -1 431 | 68 | 5,00% | ||||||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | -241 | -138 | -675 | -103 | -74,60% | ||||||
| Muud kulud | -878 | -888 | -729 | 10 | 1,10% | ||||||
| Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku | -3 995 | -3 798 | -4 253 | -197 | -5,20% | ||||||
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -5 757 | -5 573 | -6 032 | -184 | -3,30% | ||||||
Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,76 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7% ehk 0,01 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:
- Vee-erikasutustasud kahanesid 1,7% võrra 0,29 miljoni euroni, seda peamiselt seoses 1,0% võrra väiksemate ammutatud vee mahtudega.
- Kemikaalikulud suurenesid 30,6% võrra 0,44 miljoni euroni, peamiselt tänu suuremale reoveepuhastusprotsessis saasteainete eemaldamiseks kasutatavate metanooli ja koagulandi kogustele ning metanooli hinna tõusule 8,8% võrra, mille mõjud kuludele olid vastavalt 0,05 miljonit eurot, 0,02 miljonit eurot ja 0,02 miljonit eurot. Reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulude suurenemisele kaasnes halvast toorvee kvaliteedist tingitud koagulandi kasutuse kasv veepuhastusprotsessis, mille mõju oli 0,01 miljonit eurot.
- Elektrikulud vähenesid 11,1% võrra 0,76 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 13,7% langenud elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,12 miljonit eurot. Hindadest tulenevat madalamat kulu tasakaalustas osaliselt reovee koguste kasv, mille mõju oli 0,03 miljonit eurot.
- Saastetasukulud kahanesid 5,1% võrra 0,28 miljoni euroni, seda peamiselt tänu madalamatele reostuskoormustele, mida tasakaalustasid 4,0% võrra suuremad heitveekogused, mille mõjud olid vastavalt +0,03 miljonit eurot ja -0,01 miljonit eurot.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 3,99 miljoni euroni, suurenedes 5,2% ehk 0,20 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt tööjõu- ning ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kulude suurenemisest, mida tasakaalustas kulumi kahanemine. Tööjõukulude kasv 12,1% võrra 1,59 miljoni euroni on seotud kõikide töötajate palgamuudatusega alates aasta algusest THI kasv võrra ning suuremast töökoormusest talveperioodil, mida täiendasid 1. kvartalis 2018 toimunud ettevõtte protsesside efektiivsemaks tegemise eesmärgil toimunud struktuurimuudatustest tulenevad koondamishüvitised. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 74,6% võrra 0,24 miljoni euroni oli seotud varem mainitud kõrgemate ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega. Kulumi kahanemine 5,0% võrra 1,28 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tulenes peamiselt madalamast mehhanismide ja seadmete kulumist.
Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2018. aasta 1. kvartalis 8,32 miljonit eurot, suurenedes 1,4% ehk 0,11 miljoni euro võrra, võrreldes 8,21 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2017. aasta samal perioodil.
ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD
Üldhaldus- ja turustuskulud ulatusid 1,49 miljoni euroni, kahanedes 10,6% ehk 0,18 miljonit eurot. Langus tulenes peamiselt madalamatest tariifivaidlusega seotud kuludest.
ÄRIKASUM
Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2018. aasta 1. kvartalis 6,80 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4.8% ehk 0,31 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 6,73 miljonit eurot, suurenedes 3,9% ehk 0,25 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga.
FINANTSKULUD
Kontserni neto finantskulud olid 0,26 miljonit eurot, võrreldes 0,13 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2017. aasta 1. kvartalis. Suurenenud kulude peamiseks põhjuseks oli madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt -0,17 miljonit eurot ja +0,03 miljonit eurot.
Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 75 miljonile eurole ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,67 miljonit eurot. 2018. aasta 1. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,46%, mille tulemusel olid intressikulud 0,35 miljonit eurot, 2017. aasta 1. kvartalis olid vastavad näitajad 1,60% ja 0,38 miljonit eurot.
MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM
Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum 2018. aasta 1. kvartalis olid 6,53 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 1. kvartaliga 2,7% ehk 0,17 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018. ja 2017. aasta 1. kvartalis olnud vastavalt 6,45 miljonit eurot ja 6,11 miljonit eurot, suurenedes 5,6% ehk 0,34 miljonit eurot.
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
2018. aasta 3 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 0,85 miljonit eurot. Seisuga 31.03.2018 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 173,90 miljonit eurot ning põhivara kokku 174,70 miljonit eurot (31.03.2017 vastavalt 171,88 miljonit ja 172,70 miljonit eurot).
Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed vähenenud 1,03 miljonit eurot 6,68 miljoni euroni. Kahanemine tuleneb peamiselt 1,24 miljoni euro võrra väiksematest nõuetest ostjate vastu, mis on seotud ehitustegevusega. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,8%.
Lühiajalised kohustised on võrreldes 2017. aasta lõpuga vähenenud 1,14 miljonit eurot 8,51 miljoni euroni. Kahanemine tuleneb peamiselt 1,19 miljoni euro võrra vähenenud võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest, mis on seotud torustike ehitusteenuste ja investeeringutega seotud võlgnevuste langusega.
Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2017. aasta lõpuga kasvanud 0,43 miljonit eurot 20,06 miljoni euroni.
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ei ole võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga muutunud. 2017. aasta lõpus võttis ettevõte ülesse 17,52 miljoni euro suuruse provisjoni võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks, mis tuleneb 12.12.2017 Riigikohtu poolt langetatud otsusest. Lisainformatsioon eraldise kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.
Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%. Septembri lõpus refinantseeris ettevõte pikaajalise laenu kogusummas 37,5 miljonit eurot.
Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 60,6%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2017. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast 56,2%.
RAHAKÄIVE
Seisuga 31.03.2018 oli Kontserni likviidsus tugev. 2018. aasta märtsi lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 52,31 miljonit eurot, moodustades varadest 22,3% (31.03.2017 seisuga oli näitaja 38,51 miljonit eurot, moodustades varadest 17,6%).
Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2018. aasta 3 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 8,80 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,59 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.
2018. aasta 3 kuuga kasutati investeerimistegevuseks 1,05 miljonit eurot, see summa kahanes võrreldes 2017. aasta 3 kuu 2,27 miljoni euro suuruse rahavooga 1,22 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:
- Põhivara investeeringutega seotud rahavood kahanesid võrreldes 2017. aastaga 1,51 miljonit eurot, ulatudes 1,66 miljoni euroni.
- Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 0,59 miljonit eurot, mis on 0,30 miljonit eurot vähem kui 2017. aasta samal perioodil.
2018. aasta 3 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 0,42 miljonit eurot, mis on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga samal tasemel.
TÖÖTAJAD
Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.
Kirjeldasime oma personalipõhimõtteid eespool. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.
2018. aasta 1. kvartali lõpus töötas Kontsernis 315 töötajat, võrreldes 312 töötajaga 2017. aasta 1. kvartali lõpuga. Täistöökohaga töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 301 töötajat, võrreldes 303 töötajaga 2017. aastal. 3 kuu keskmine töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 299 töötajat ja 2017. aastal 301 töötajat.
Töötajate jagunemine sooliselt:
| Seisuga 31.03.2018 | Seisuga 31.03.2017 | |||||||||||||||
| Naised | Mehed | Kokku | Naised | Mehed | Kokku | |||||||||||
| Kontsern, s.h. | 96 | 219 | 315 | 87 | 225 | 312 | ||||||||||
| Juhtkond | 14 | 13 | 27 | 12 | 13 | 25 | ||||||||||
| Tippjuhtkond | 4 | 4 | 8 | 4 | 4 | 8 | ||||||||||
| Juhatus | 1 | 2 | 3 | 1 | 2 | 3 | ||||||||||
| Nõukogu | 0 | 9 | 9 | 0 | 9 | 9 | ||||||||||
Tööjõukulud olid 2018. aasta 1. kvartalis kokku 2,25 miljonit eurot, millest 0,08 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,09 miljonit eurot.
DIVIDENDID
Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2017. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. Nõukogu otsustas 26. aprilli 2018 peetud koosolekul, et teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2017. aasta kasumist välja 0,36 eurot A-aktsia kohta ja 600 eurot B-aktsia kohta. Väljamakse on võrdne 2017. aasta puhaskasumiga aktsia kohta.
Aktsionäride üldkoosolek toimub 31. mail 2018.
Dividendid makstakse aktsionäridele välja juunis 2018.
AKTSIAHINNA MUUTUSED
AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
Seisuga 31.03.2018 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:
- United Utilities (Tallinn) BV (35,3%)
- Tallinna linn (34,7%)
2018. aasta 3 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2018. aasta 1. kvartali lõpus on pensionifondide osalus veidi langenud, olles 1,37% koguaktsiatest võrreldes 1,43% 2017. aasta lõpus.
Seisuga 31.03.2018 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,70 eurot, mis on 4,9% kõrgem (2017: +1,4%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 10,20 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 2,2% (2017. aastal 4,3%).
2018. aasta 3 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 1 325 tehingut (2017: 1 784 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 260 tuhat aktsiat ehk 1,3% kogu aktsiatest (2017. aastal vastavalt 246 tuhat aktsiat ehk 1,2%).
Tehingute käive oli 581 tuhande euro võrra madalam kui 2017. aastal ehk 2,81 miljonit eurot.
KONTSERNI STRUKTUUR
Seisuga 31.03.2018 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.
KONTSERNI JUHTIMINE
NÕUKOGU
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2018. aasta 1. kvartalis toimusid nõukogu liikmetes järgnevad muutused: Hr Steven Fraseri ametiaeg nõukogu liikmena lõppes 21. jaanuar 2018 ja nimetati ametisse uus nõukogu liige Hr Keith Haslett (ametiajaga kuni 22.01.2020).
Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning ühingu juhtimise küsimustes.
Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 14 ja ettevõtte kodulehelt:
Ettevõttest > Juhatus > Nõukogu
Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava
JUHATUS
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.
Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.
Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2018).
Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:
RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE
2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.
2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.
Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.
Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2018. aasta esimesel poolel.
Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754811
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779161
ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE
Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (https://tallinnavesi.ee/investor/borsiteated/) ning Tallinna Börsil.
| KOONDKASUMIARUANNE | I kvartal | I kvartal | 12 kuud | ||||
| (tuhat EUR) | 2018 | 2017 | 2017 | ||||
| Müügitulu | 14 077 | 13 781 | 59 815 | ||||
| Müüdud toodete/teenuste kulud | -5 757 | -5 573 | -25 725 | ||||
| BRUTOKASUM | 8 320 | 8 208 | 34 090 | ||||
| Turustuskulud | -112 | -100 | -356 | ||||
| Üldhalduskulud | -1 379 | -1 566 | -5 028 | ||||
| Muud äritulud/-kulud (-) | -31 | -55 | -17 841 | ||||
| ÄRIKASUM | 6 798 | 6 487 | 10 865 | ||||
| Intressitulud | 4 | 4 | 15 | ||||
| Intressikulud | -348 | -380 | -1 502 | ||||
| Muud finantstulud (+)/ -kulud (-) | 80 | 250 | 543 | ||||
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 6 534 | 6 361 | 9 921 | ||||
| Dividendide tulumaks | 0 | 0 | -2 700 | ||||
| PERIOODI PUHASKASUM | 6 534 | 6 361 | 7 221 | ||||
| PERIOODI KOONDKASUM | 6 534 | 6 361 | 7 221 | ||||
| Jaotatav kasum: | |||||||
| A- aktsia omanikele | 6 533 | 6 360 | 7 220 | ||||
| B- aktsia omanikule | 0,60 | 0,60 | 0,60 | ||||
| Kasum A aktsia kohta (eurodes) | 0,33 | 0,32 | 0,36 | ||||
| Kasum B aktsia kohta (eurodes) | 600 | 600 | 600 | ||||
| FINANTSSEISUNDI ARUANNE | |||||||
| (tuhat EUR) | 31.03.2018 | 31.03.2017 | 31.12.2017 | ||||
| VARAD | |||||||
| KÄIBEVARA | |||||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 52 306 | 38 514 | 44 973 | ||||
| Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed | 6 685 | 6 911 | 7 716 | ||||
| Varud | 436 | 456 | 457 | ||||
| KÄIBEVARA KOKKU | 59 427 | 45 881 | 53 146 | ||||
| PÕHIVARA | |||||||
| Materiaalne põhivara | 173 902 | 171 881 | 174 451 | ||||
| Immateriaalne põhivara | 797 | 819 | 811 | ||||
| PÕHIVARA KOKKU | 174 699 | 172 700 | 175 262 | ||||
| VARAD KOKKU | 234 126 | 218 581 | 228 408 | ||||
| KOHUSTISED JA OMAKAPITAL | |||||||
| LÜHIAJALISED KOHUSTISED | |||||||
| Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa | 345 | 245 | 264 | ||||
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 5 011 | 5 129 | 6 200 | ||||
| Tuletisinstrumendid | 452 | 612 | 578 | ||||
| Ettemaksed | 2 702 | 2 423 | 2 609 | ||||
| LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU | 8 510 | 8 409 | 9 651 | ||||
| PIKAAJALISED KOHUSTISED | |||||||
| Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt | 20 058 | 18 170 | 19 632 | ||||
| Laenukohustised | 95 423 | 95 771 | 95 565 | ||||
| Tuletisinstrumendid | 219 | 459 | 178 | ||||
| Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks | 17 522 | 0 | 17 522 | ||||
| Muud võlad | 44 | 15 | 44 | ||||
| PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU | 133 266 | 114 415 | 132 941 | ||||
| KOHUSTISED KOKKU | 141 776 | 122 824 | 142 592 | ||||
| OMAKAPITAL | |||||||
| Aktsiakapital | 12 000 | 12 000 | 12 000 | ||||
| Ülekurss | 24 734 | 24 734 | 24 734 | ||||
| Kohustuslik reservkapital | 1 278 | 1 278 | 1 278 | ||||
| Jaotamata kasum | 54 338 | 57 745 | 47 804 | ||||
| OMAKAPITAL KOKKU | 92 350 | 95 757 | 85 816 | ||||
| KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU | 234 126 | 218 581 | 228 408 | ||||
| RAHAKÄIBE ARUANNE | 3 kuud | 3 kuud | 12 kuud | ||||
| (tuhat EUR) | 2018 | 2017 | 2017 | ||||
| ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD | |||||||
| Ärikasum | 6 798 | 6 487 | 10 865 | ||||
| Korrigeerimine kulumiga | 1 423 | 1 497 | 6 170 | ||||
| Korrigeerimine rajamistuludega | -69 | -61 | -258 | ||||
| Muud mitterahalised korrigeerimised | -5 | 0 | -26 | ||||
| Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest | -1 | -4 | -12 | ||||
| Äritegevusega seotud käibevara muutus | 1 035 | 249 | -558 | ||||
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | -376 | -951 | 17 064 | ||||
| RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST | 8 805 | 7 217 | 33 245 | ||||
| INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD | |||||||
| Põhivara soetamine | -1 660 | -3 167 | -9 761 | ||||
| Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid | 589 | 872 | 2 698 | ||||
| Põhivara müügitulu | 15 | 21 | 62 | ||||
| Saadud intressid | 4 | 4 | 15 | ||||
| RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST | -1 052 | -2 270 | -6 986 | ||||
| FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD | |||||||
| Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid | -355 | -341 | -1 512 | ||||
| Tasutud kapitalirendi maksed | -65 | -79 | -260 | ||||
| Võetud laenud | 0 | 0 | 37 500 | ||||
| Tasutud laenud | 0 | 0 | -37 500 | ||||
| Tasutud dividendid | 0 | 0 | -10 801 | ||||
| Tulumaks dividendidelt | 0 | 0 | -2 700 | ||||
| RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST | -420 | -420 | -15 273 | ||||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS | 7 333 | 4 527 | 10 986 | ||||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES | 44 973 | 33 987 | 33 987 | ||||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS | 52 306 | 38 514 | 44 973 |
Karl Heino Brookes
Juhatuse esimees
+372 62 62 200
Manus
